-
Draamajuht
Heal draamajuhil oleks tungivalt soovitav omada laia haaret, mis võimaldaks tema teatril esitada kogu maailma dramaturgia paremikku, nii kaasaegset kui klassikat. Kui ta pole ise polyglott ega suuda tutvuda erinevate rahvaste dramaturgiaga originaalkeeles, siis peaks ta endale leidma asjatundlikud abilised.
Kirjandusala osakond peaks olema pidevas kontaktis erinevate keelte valdajatega, kes tutvustaksid eri rahvaste näitekirjandust. Eestis pole praegu yhtegi kirjandusala juhatajat, kes valdaks paljusid keeli. Peamiselt osatakse…
-
NO99 lavastuse ?Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki? puhul on tegemist sõnumiteatriga. Lavastuse loojad esitavad oma ideede ja mõtete manifesti, kuid ilma analüüsita ei tõuse see ideeteatriks. Ka pole tegemist näitlejateatriga (millest Ojasoo ja Semperi senise loomingu põhjal tegelikult rääkida ei saakski), sest näitlejad on vaid vahendid sõnumi edastamiseks. Nad on ühise mõtteviisi ja energia kandjad, mis välistab individuaalse esiletõusu. Näitetrupp mõjub…
-
Tänase eesti teatri tekstuur on rajatud kordustele. Ikka oodatakse näitlejaväkke uut Pinnat, lavastajate ritta noort Toomingat. Isikkoosseisud komplekteeruvad sajandivanuseid tavasid korrates, teatrite repertuaari hoiab püsti ?anriline serialism: tükk lastele, tükk noortele, tükk klassikat ja tükk tänapäeva, tükk eestit ja tükk muud, tükk komöödi ja tükk traagi ning igaühe oma muusikal sinna otsa. Sama mall, aastast aastasse. Psühholoogiline realism kui püha lehm veel sinna otsa. Hindeid saavad…
-
Hasso Krull: ?Manifest? on hea sõna. Mulle tundub, et see määratleb nähtut tõesti kõige paremini. Mulle endale poleks see pähe tulnud, aga kui see välja öeldi, mõtlesin ma küll, et lavastuses oli midagi osutavat, näitavat ja isegi ilmutavat, pealetungivat. Just sellist manifestset. Samas on näha, et XXI sajandi teatril on enam-vähem samasugused probleemid, kui tal XX sajandil olid. Lavastuses tsiteeriti küll Peter Brooki, aga minu jaoks…
-
Napolis said veebruari lõpus kokku ida-euroopa draama, Peter Brook ja itaalia festivaliteater.
Euroopa on väiksemaks jäänud. Sellest saab aru, kui Rooma lennujaamas Helsingi lennuki pealt tulnult enam isegi passi ei küsita. Küllap vajab see mõte pisut harjumist nii meilt, uutelt tulijatelt, kui ka vanematelt euromaadelt nagu Itaalia.
Huvi üksteise tegemiste vastu on aga olemas: saamaks uute liikmesriikide dramaturgiaga tuttavaks, korraldati Napoli teatris Mercadante 7. ? 24. veebruarini…
-
Hasso Krull: ?Manifest? on hea sõna. Mulle tundub, et see määratleb nähtut tõesti kõige paremini. Mulle endale poleks see pähe tulnud, aga kui see välja öeldi, mõtlesin ma küll, et lavastuses oli midagi osutavat, näitavat ja isegi ilmutavat, pealetungivat. Just sellist manifestset. Samas on näha, et XXI sajandi teatril on enam-vähem samasugused probleemid, kui tal XX sajandil olid. Lavastuses tsiteeriti küll Peter Brooki, aga minu jaoks…
-
Anne Reemann, Alo Kõrve, Bert Raudsep, Andres Raag, Aarne Üksküla, Indrek Ojari ja Mart Toome.
A. H. Tammsaare-E. Nüganeni
?Tõde ja õigus. Teine osa?.
Lavastaja Elmo Nüganen,
kunstnik Iir Hermeliin. Osades Aarne Üksküla, Argo Aadli, Elisabet Tamm, Andero Ermel, Mart Koldits, Alo Kõrve, Allan Noormets, Indrek Ojari, Kalju Orro, Andres Ots, Andres Raag, Bert Raudsep, Jaanus Rohumaa, Ago Roo, Indrek Sammul, Rain Simmul, Mart Toome, Hele…
-
Tammsaare romaanid on enamuses mitte ainult eesti kirjanduse, vaid ka teatri klassika ning seda tõlgendades peab justkui alati midagi uut ütlema. Võib-olla ei peagi, aga nii on see kujunenud. Tammsaare puhul on silmapaistev pretsedent seegi, et pea igaks uueks lavastuseks tehakse uus dramatiseering, mis rõhutab lavastaja uut panust, uut lähenemist. See tähendab, et kui lavastatakse, siis ikka selleks, et midagi öelda või end näidata ? Tammsaare…
-
Elu iluta on lubamatu, kuid liialdamine võib su tappa. Oksana Titova ja Päär Pärenson.
Ego iseloomustatakse kahe dominantse funktsiooni järgi: mõtlemine/tundmine, intuitiivsus/sensitiivsus. Oksana Titova ja Taavet Janseni viimases koostöös ?The Last Hairy? on kõne all otseselt ilu küsimused. Lavastajad tsiteerivad Freudi: ?Ilu on näide sellest, et kultuuri eesmärgiks ei ole vaid kasulikkuse poole püüdlemine. Ilu puudumine on midagi, mida ei või tsiviliseeritud maailmas lubada?. See seisab…
-
Tammsaare ?Tõde ja õigus? on kõnekas materjal. Seda tavaliselt ruumitäiteks ei lavastata. Mis on lavastamise tõukeks peale selle, et palju nn ?Marmortahvlite?-poisse on Linnateatris?
Kui meil oli teada, et tuleb üks naistelugu kavva, siis mõtlesime, et selle kõrvale sobiks hästi ?Tõe ja õiguse? teine osa, seal on ju suures osas meeste rollid. Ma pole eesti dramaturgiaga eriti tihti kokku puutunud, kuid suvepuhkuse ajal olen ?Tõe ja õiguse?…
