-
Aleksander Pepeljajev, te nimetate oma laadi visuaalseks teatriks. Mida see täpsemalt tähendab?
Mis puutub antud žanri nimetamisse ja määratlemisse, siis kerkivad esile tõsised probleemid. Võib tõesti kasutada sõna “visuaalne”, aga see pole õige, sest see teater on ka audiovisuaalne. Ma leian, et olulisim on see, et kõige tähtsam informatsiooni kandja ei ole siin tekst. Tõsi, informatsioon on muidugi ka ise lai mõiste, see võib olla emotsionaalne, tähenduslik,…
-
Troll-poiss (Hannes Kaljujärv). Priit Grepp
Lisaks sellele, et “Troll-Poiss” on hea näide lasteteatrist, mis ei alaväärista oma sihtgruppi – omadus, mille puhul osutatakse siin regioonis tihtipeale just Skandinaavia eeskujule –, annab ta muuski mõttes mõjuva pildi skandinaaviapärasest elutunnetusest. Pean silmas just seda masohhismini piitsutatud ohvrimotiiviga armastusekäsitlust, mis täidab nii Anderseni muinasjutte kui von Trieri filme ning paljut muud nende vahele jäävat. Kuid nii nagu eelnimetatud muinasjutud ja…
-
Jaak Allik on mitmekülgne mees: poliitik, strateeg, administraator, kriitik, kolumnist jne. Alliku puhul ei ootagi, et seitsme ameti kõrvalt tehtud harvad lavastused oleksid vormiliselt veenvad, stilistiliselt novaatorlikud või psühholoogiliselt väljapaistvalt sügavad. See, mida teatrisse otsima lähed, on kontseptsioon, sõnum. Alliku puhul ootad, et teatril oleks ühiskonnale midagi öelda. (Muidugi, ideaalis ootame seda ju igalt lavastajalt ja lavastuselt. Tegelikkuses on see paljude vormi valdavate lavastajate jaoks kahjuks…
-
Kui palju erineb või sarnaneb äsja lõppenud näidendivõistluse saak eelmiste aastate omaga ja mis suhtes eriti? Millised olid peamised põhjused, miks võidunäidendid esile kerkisid?
Olen ise põhjalikumalt lugenud vaid kahe viimase näidendivõistluse töid (2003 ja 2005). Kõige suurem erinevus, mis silma torkab, on muidugi tööde arv. Kui eelmine võistlus tõi kokku 107 võistlustööd, siis selleaastane üllatas võistlustööde vähenemisega (ainult 61 näitemängu!). Tahaks väga loota, et selle…
-
Homme esietendub Ugalas Alistair Beatoni “Õnnetunne”. Mis paneb ühe poliitiku, teatrikriitiku ja harva lavastava lavastaja taas teatritööle?
Mihkel Mutt ütles eelmise laupäeva Päevalehes, et “poliitika on praegu Eestis ennast nii diskrediteerinud, et seal veel sees olla – ma ei kujuta ette”. Mina paraku kujutan ja seetõttu on ehk andestatav, kui mõnikord tahan käia väljas värsket õhku hingamas. Otseselt pani mind seekord aga teatritööle Peeter Tammearu kutse.…
-
Homme esietendub Tallinna Linnateatris teie koostatud-lavastatud laululavastus “Eesti teatri laulud”. Millega on tegu?
Idee aluseks oli soov meie teatri väga musikaalsete näitlejate potentsiaali ära kasutada. Paneb mõtlema ka Eestis valitsev välismaa muusikalide vorpimise vaimustus, kuigi on väga head omamaist heliloomingut. Kõik sai alguse ühest trammisõidust, mil mu peas üks lugu kummitama hakkas. Teadsin, et see on ühest teatritükist. Inimesi küsitledes selgus aga, et kellelgi pole aimugi, kust…
-
Oma “Othello” lavastuste ajaloost rääkivas raamatus “Shakespeare in Performance: Othello” on Lois Potter pealkirjastanud XX sajandi lõpu “Othellodest” rääkiva peatüki “Othello at the end of the century: sex and soldiers”. Mõlemat, nii seksi kui sõdureid, on ka vastses Draamateatri lavastuses. Lavastuse üheks domineerivamaks jooneks ongi klaustrofoobiline militaarne õhkkond, milles on vähe privaatsust ja kus, nagu reality-show’des, tekivad konfliktid sellest, et liiga palju inimesi on liiga väiksele…
-
Näitlejad (Carita Vaikjärv, Priit Võigemast, Meelis Rämmeld) peavad vaatama ja nägema. Tegelased tihtipeale mitte.tarvo vridolin
Antonio Buero Vallejo “Lõõmav pimedus”. Tõlkija Tatjana Hallap, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Jaak Vaus, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, liikumisjuht Oleg Titov. Mängivad Meelis Rämmeld, Priit Võigemast, Carita Vaikjärv, Kadri Lepp, Maria Soomets, Kata-Riina Luide, Ott Aardam, Tanel Ingi, Aarne Soro, Jaanus Kask, Peeter Jürgens, Vilma Luik, Arvi Mägi. Esietendus 24. IX Ugala…
-
Indrek Taalmaa teeb Hitlerit. alan proosa
Pip Uttoni “Adolf”. Vastutaja Ervin Õunapuu. Näitleja Indrek Taalmaa. Teater Vanemuine. Esietendus 10. IX Tartus Püssirohukeldris.
Õunapuu lavastus on moraalne. Ja sellest tulenevalt pinnapealne, seda sama väljendab tuletatud omadussõnaline vorm “klišeelik”. See viimane peab silmas seda, et vastav objekt, mille suhtes seda sõna tarvitatakse, liigub käibetõdede valdkonnas, on nagu pügatud jänes või niidetud muru. Aga mis mõttes moraalne? Kuidas mõista sõna…
-
