-
Eesti Nukuteatris pannakse Anderseni aastale punkt sooja ja humoorika jõululavastusega “Muinasjutumees”. Tegu on Urmas Lennuki kollaažiga Anderseni tuntumatest muinasjuttudest.
Külmas katusekambris kirjutab Muinasjutumees Ants Kristjan (Hendrik Toompere) kurba muinasjuttu Tuletikutüdrukust (Laura Nõlvak). Loosse sekkub sõnakas pardipoeg Inetu (Lee Trei), kes võitleb õigluse ja õnnelike lõppude eest. Saabub muinasjutte ostma tulnud Kuningas (Taavi Tõnisson) ning käivitub lugu, kus kohtutakse veel Vankumatu Tinasõduri (Tarmo Männard) ja Lumekuningannaga (Tiina…
-
Rakvere teatri “Okasroosike” on eduka teatriprojekti hea näide. See on ilmselge meelelahutusliku eesmärgiga ettevõtmine, mille sihiks esmalt ja peamiselt Rakvere teatri olemasolu ja aktiivsuse teadvustamine ning inimhulkade juhatamine kultuuri ja konkreetselt just selle ühe asutuse juurde. Üllas äri, ühesõnaga.
Etendus jääb selles sündmuste, päevaplaani tulevärgis isegi ehk teisejärguliseks: pigem on see talvine pereatraktsioon (kuigi tõtt-öelda paistis isasid saalis tunduvalt vähem kui emasid-vanaemasid), show. Esmalt tuhisesime spetsiaalse teatrirongiga…
-
Estonia pole üksnes maja. Eelkõige on tegu rahvusliku sümboliga, mis tähtis igal ajal, olgu see halb või hea. Olgu see aeg iseseisev või anastatud.
Arvan, et sõna “Estonia” on kasutusel just tänu Estonia Seltsile ja selle eestvedamisel 1913. aastal valminud teatri- ja kontserdimajale. Muidu kõneleksime Eesti kõrval vist ikka Estlandist.
Juba varasemast Saksa teatrist suurem hoone ja asukoht selle kõrval oli intrigeeriv: kui esimene vaatas vallutajate vanalinna poole,…
-
Risto Kübar näitab Adolf Rühkat. Teet Malsroos
Andrus Kivirähk, “Adolf Rühka lühikene elu”. Lavastaja, muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar, kunstnik Pille Jänes. Mängivad Risto Kübar, Lembit Ulfsak, Mirtel Pohla, Taavi Teplenkov, Ülle Kaljuste, Martin Veinmann, Tõnu Aav, Külli Reinumägi, Elina Reinold, Aleksander Eelmaa, Ivo Uukkivi. Esietendus Draamateatri väikses saalis 4. XII.
Eesti teatri biograafiline leksikon annab teada, et Adolf Rühka (1878 – 1901) oli teatritegelane ja kirjamees,…
-
27. novembril esietendus Viljandi kultuuriakadeemia black box’is Tallinna ülikooli koreograafi-lavastaja eriala magistrandi Helena Ehrenbuschi (tants ja koreograafia) ja kunstiakadeemia graafika eriala magistrantide Jaanus Samma, Ave Teeääre ja Kertu Ehala (paberlõige, lavakujundus) koostöös sündinud lavastus “!”.
Tegemist ei olnud pelgalt tantsuetendusega, kuna lavakujundus ei osalenud etenduses mitte fooni, vaid esineja võrdse partnerina ja tantsija kasutas mõtte edasikandmisel lisaks tantsukeelele ka palju näitlejameisterlikkust. Siinkohal võib vaielda, millal muutub laval…
-
Homme esietendub Tallinna Linnateatris William Whartoni romaanil põhinev näidend “Birdy”. Su eelmistes töödes selles teatris mäslevad ühes kolm meest vanglas ja teises üks mees metsas. Nüüd murravad pead kaks meest. Mis värk sul selle meeste hingeelu ja mõttemaailmaga on ja mis põhjusel “Birdy” sind köitis?
Mis värk? Mingit värki ei ole. Peab mingi värk olema või? (See on “Meeletust”) Lihtsalt on läinud nii. . . . Võib-olla kokkusattumus. Kevadel lavastan…
-
V. Pelevin-M. Koldits “Tšapajev ja Pustota”. Lavastaja Mart Koldits, kunstnik Pille Jänes. Eesti teatri kunstnikuauhind 2003. Priit Grepp
Teatrikunstnik on vaataja meelest sageli nagu mingi müütiline olend: näha teda ennast ei ole, samas ilmneb ta laval milleski kogu aeg. Või olgu, aeg-ajalt näitab ta end esietenduse reveransivoorus lavalaudadel, kusagil vasakult teise ja kolmanda näitleja vahel. Kitsama teatri ümber nilliva ringkonna jaoks tundub teatrikunstniku koondportree olevat enamasti lühikeste…
-
R. L. Stevenson-P. Tammearu “Aarete saar”. Lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Jaak Vaus. Eesti teatri kunstnikuauhind 2004.jaan pääsuke
KUNSTNIKURAAMAT. Koostajad Mari-Liis Küla, Liina Pihlak, Aime Unt, Liina Unt. Toimetaja Mari Tuuling. Kujundaja Andres Tali. Välja andnud Eesti Lavastuskunstnike Liit, 2005.
Esimene mõte, mis meelde kerkis pärast “Kunstnikuraamatu” lugemist-vaatamist oli: vaadake lavale! Ja mitte ainult püünel lahtikerivat lugu, näitlejaid, lavastaja mõttelendu ja loomingulisi finesse, vaid seda, mida lavale on…
-
Peter Schubert “Stalkeri” võtteplatsil.eero epner
Peter Schubert on ilmselt üks saksakeelse ruumi tuntumaid lavastuskunstnikke. Oma esimese töö tegi ta tudengina koos Frank Castorfiga ning see koostöö on jätkunud ka hiljem Volksbühnes. Lisaks kutsutakse Schubertit sageli Viini Burgtheaterisse ning teistele suurtele lavadele kunstnikuks. Põhikohaga töötab Schubert lavastus- ja kostüümikunsti professorina Kunsthochschule Berlin-Weissensees (sama kooli dramaturgiaprofessor on näiteks Roland Schimmelpfennig). Kevadel toob Schubert koos pikaajalise koostööpartneri lavastaja Sebastian…
-
2005. aasta 4. novembril kaitses Helsingis (Taideteolline Korkeakoulu) oma doktoritöö lavastuskunstnik Reija Hirvikoski. “Tahdon tiellä. Lavastajan asema ja rooli” (“Tahtmise teel. Lavastuskunstniku positsioon ja roll”), teine teatrikujunduse alal valminud väitekiri Soomes, käsitleb Inglismaal, Itaalias ja Soomes kunstnike ja lavastajatega tehtud intervjuude põhjal kunstniku ja lavastaja koostöö küsimusi.
Ütlesid kaitsmisel, et hakkasid oma doktoritööd tegelikult tegema kümme aastat tagasi. Vihjasid, et oli õige aeg. . . .
Oligi õige aeg, sest ma…
