-
Ärajäänud diskussioon
Seitsmeliikmeline rahvusvaheline žürii pidi vaatama võistlusprogrammi 14 lavastust ning tegema oma otsuse. Paraku kujunes suurimaks küsimuseks tõsiasi, et žürii välisliikmetel ei tekkinud võimalust oma seisukohti keskendunumalt avada. Enne laupäevast ETV otseülekannet, kus tehti teatavaks 10 laureaati, anti žüriile võimalus mõningaid oma seisukohti siiski tutvustada. Leppisime kokku, et kuna aega on vaid 45 minutit, siis kaks eestlasest žüriiliiget, allakirjutanu ja Anneli Saro, annavad eelkõige sõna viiele…
-
Žürii esimehe sõnavõtt enne “Draama 2005” auhindade väljakuulutamist
Etenduses “Külmetava kunstniku portree” ütleb Amandus Adamson revolutsioonist üles köetud Konrad Mäele umbes nii, et maailma on püütud selle loomisest saati parandada, kuid midagi pole sellest paraku muutunud. Kunst aga oli ja jääb, alati. Konrad Mägi vastab, et jah, ta saab aru, kuid midagi muuta ta siiski püüab. Nüüd on teada, et Adamsonil oli õigus ja läks nii…
-
Kas lõppenud teatrifestivalil ilmnes olukordi, mida kindlasti tuleks tekitada ka järgmisel festivalil, ja olukordi, mille tekkimist tuleks vältida? Millised need olid?
Praegu on tagasiside olnud valdavalt positiivne nii teatritegijailt kui publikult. Pöörasime seekord varasemast palju rohkem tähelepanu teatrist kõnelemisele ja kirjutamisele, andsime välja “Draama” raamatu, intervjueerisime väliskriitikuid ja žüriiliikmeid, salvestasime arutelud ja kõnekoosolekud ja anname neist tekstidest välja ka festivali järelkogumiku. Kõik see pluss festivali igapäevane kajastamine…
-
Žürii oli oma arvamuses üsna üksmeelne, vähemalt selles osas, mis puudutas auhinnatud lavastusi ja rolle. Ootuspäraselt tõdesid välisvaatlejad, et eesti teater on väga tekstikeskne ning silmatorkava rahvusliku eripärata. Kõige intrigeerivamaks kujunes aga näitlejatöid puudutav diskussioon. Nimelt täheldati suuremas osas nähtud lavastustest mitmesuguseid probleeme tegelaskontseptsioonis ja/või näitlejameisterlikkuses. Kuna eesti teater on end pikka aega esitlenud kui tugevat näitlejateatrit, siis seda suurem oli kõigi žüriiliikmete üllatus, kui seda…
-
Oleme märganud, et pärast etendust jäävad publikule alles suveniirid, fotod, kavalehed ja muu taoline kombitav. Olulisem on aga see, kuidas etendus vaatajale mõjus, kui palju, mida ja kuidas jääb inimesse seda, mida ta endas hakkab kaasas kandma. Ja et selline mõju oleks pikaajaline.
Festivalide talletamisega on asjad mõnevõrra erinevad ja mingis mõttes sarnased. Erinev on infohulk, teatrit on rohkem, igasugust. Suured festivalid jäävad meelde kas mõne…
-
Mida esile tõsta, kui hooaeg on esiotsa olemas vaid plaanides, paberitel, tekstiraamatutes, mõtetes? Ei kehti siin see tibude sügisese lugemise vanasõna, alles kevadeks saab selgeks, mis ja kes sündmuse tekitas ja kas ime sündis. Eesti kutseline teater saab saja-aastaseks. Ugalal saab 1. veebruaril 80 aastat kutselisena tegutsemist. Mida see number näitab? Kogemust kindlasti. Kogemust, ent mitte roosat ja rahulolevat, pigem rahutut ja väljakutsealdist. Kui Ugala repertuaariplaan…
-
Paz Rojo “Basic Dance”
Äsja lõppenud Augusti tantsufestival tegi moderntantsumaastikule peale ringi produtsent Priit Raua valikul. Vennaskonda olid seekord haaratud iisraeli, rootsi, prantsusmaa, hispaania, eesti, saksa, norra ja Walesi esindajad.
Valik oli subjektiivne, nagu ikka kunsti puhul, ning pakkus seekord ka üsna äärmuslikke näiteid. Moderntantsu vennaskond on tabav just selle seltskonna kohta öelda, sest mis oleks veel parem nimetus üksusele, kes mingi kokkuleppe tõttu just sellise koodiga…
-
Festivalil “Draama 2005” näidatakse kahe viimase hooaja eesti teatri paremaid sõnalavastusi. Üritus on toimunud 1996. aastast igal teisel aastal (12-kuulisest tsüklist loobuti üsna algul), nii et teatrirahval on tekkinud juba omamoodi traditsioon astuda septembris välja oma igapäevarutiinist ning võtta ette reis Tartusse.
Ideaalis peakski festival olema üks suur teatripidu, mis toob kokku Eesti näitlejad, lavastajad, kunstnikud, kriitikud ja teised asjaosalised ning haarab kaasa ka kohalikud elanikud.
Nii…
-
Vene Draamateatri “Kuidas armastada keisrit” on kui pliidil podisev puder, mille kokk oskamatusest on lasknud põhja kõrbeda ja mille kirbet maitset püüab kelner XVIII sajandist pärit portselankausikeses seda serveerides lääge povidloga veidigi varjata.
Midagi nii jaburat, nagu seda on Vene teatri uuslavastus “Kuidas armastada keisrinnat”, pole ammu näinud. Teatri kunstilise juhi Eduard Tomani lavastatud lugu on reklaamitud kui suveprojekti ja muusikalist kiredraamat, mille kirjutanud tellimustööna Eestimaal…
-
“Kustutage kuuvalgus” – puudutav pealkiri. Aeg-ajalt tahaksime kuu lummusest pääseda – unistuste painest vabaneda? Ent olulisem on hingele vajadus kuuvalgus “sisse lülitada”. Jaan Kruusvalli napi dialoogiga näidendites on “kuutõbine” dimensioon määrav. Saladusemõõdet usaldamata neid lugeda ega lavastada ei saa. Mikk Mikiver on olnud Kruusvalli lavastaja, kel autoriga lähedane vahemaatunnetus, respekt sõnadetaguse vastu.
Nüüd mängitakse Kruusvalli Saueaugu teatritalus Margus Kasterpalu lavastuses. Esietendusejärgses tänukõnes pihtis Kasterpalu: tundsime, et teeme…
