-
Homme esietendub Eesti Draamateatris Selma Lagerlöfi “Gösta Berlingi saaga”. Olete sama teose Ülev Aaloe dramatiseeringus lavastanud ka kümme aastat tagasi Vilniuse Noorsooteatris. Kas homme esietenduvas lavastuses on mõningaid samu (nii vormilisi kui sisulisi) rõhuasetusi, mis olid ka kümne aasta eest aktuaalsed? Millised need olid?
“Gösta Berlingi saagat” olen tahtnud mitu korda lavastada, ka enne Vilniust. Ei mäleta enam kõiki kaalutlusi, miks tookord just “Gösta Berlingi” juures…
-
Tundute olevat seda sorti lavastaja, kellele on võimatu lavastamiseks kaela määrida mingit täiesti vastumeelset ja liiga tavapärast teksti. Milline koht on García Márqueze romaanil teie kirjanduspildis?
“Sada aastat üksildust” on selline raamat, mida on võimatu lavale panna. Ta on liiga iseloomulik oma kirjanduslikule žanrile. Ta on liiga romaan. See vist ongi see, miks ta kuulub kümne parema romaani hulka. Minul endal poleks võib-olla seda julgust olnud, et…
-
William Whartoni “Birdy”. Rikard Bergqvisti näidend samanimelise romaani ainetel, rootsi keelest tõlkinud Ülev Aaloe, lavastaja Eva Klemets, kunstnik Liina Tepand. Mängivad Bert Raudsep ja Indrek Ojari. Esietendus 17. XII 2005 Linnateatri väikeses saalis.
Birdy (Bert Raudsep) – nagu lastud vares. Siim Vahur
Lavastused, millel pole nagu esmapilgul häda midagi, mis aga oma sisu ja vormi poolest jätavad kuidagi häirivalt ükskõikseks, panevad mõtlema süsteemi üle, mis toimib-toimub teatri…
-
Sergei Bezrukov ja Oleg Tabakov. arhiiv
22. – 27. I esineb Oleg Tabakovi juhtimise all tegutsev Moskva Stuudioteater Vene Kultuurikeskuses ja Linnateatris.
“Hirmsa” maja kelder
Moskvas nimetatakse seda teatrit “tabakerkaks”. Oleg Tabakov ise eelistab teist nimetust – “kelder”, sest teater asub Tšaplõgini tänava maja keldris, Tšistoprudnõi bulvari ja teatri Sovremennik läheduses – teatri läheduses, millele Oleg Tabakov on pühendanud aastakümneid oma kunstnikuelust. Teater sai alguse Baumani rajooni Pioneeride Maja…
-
Draama 2005. Kokkuvõte. Toimetaja Ivar Põllu. Tartu 2006.
Iseenesest on iga samm teatri ja teatrifestivali kaduvuse vastu teretulnud (suur tänu suure töö tegijatele!). Kui sügisel ilmunud raamat “Draama 2005” sisaldas intervjuusid ja tutvustavaid ülevaateid, siis siin on püütud kokku koguda festivali teoreetiline pool. Kogumikust leiab nii sõnavõtud avakonverentsilt “Eesti teater – kas armastada või põlata?” kui väitluste ning arutelude üleskirjutused (teatriharidusest, uuest eesti teatrist, Mart Kivastiku dramaturgiast,…
-
Mikk Mikiver aastal 2002 “Isade ja poegade” proovis. Kalju Orro
Keda veel Eesti teatrimeestest tajuksime kui epohhi? Kui sündinud klassikut? Mikk Mikiveri aura võiks olla uurimisaineks imagoloogidele. Eesti teater on uhke, et tal on olnud niisuguse mahuga isiksus, kelle aeg jäädvustab kultuurilukku eepiliste pintslitõmmetega. Ja nagu alati, leidub raidkujude varjus dramatismi. Kriise, otsimisvaevu, rõõme, tuksuvat närvi, õnnestumisi, valu, häbi ja elu – kui ollakse kunstnik. Mikiver oli…
-
Rokkmuusikal “Kõik blondid surevad välja”. Muusika ja idee Erki Meister ja Bernhard Bass, lavastus ja stsenaarium Marke Tarmo, tantsuseaded Helen Kaljuste ja Ave Smirnov. Esitavad Primitivistid ja KK Laboratooriumi trupp. Esietendus Kanuti gildi saalis 29. XII.
“Kalevi Kammerkoorist välja kasvanud kunstiühendus KK Laboratoorium ja meesšovinistlik ansambel Primitivistid toovad Kanuti gildi saalis lavalaudadele kodumaise rokkmuusikali “Kõik blondid surevad välja”,” võinuks kõlada vastus etenduse eel esitatud küsimusele: “Mida vaatama…
-
tegija
Palju õnne! “Kunstnikuraamatu” tegijad Mari-Liis Küla, Liina Pihlak, Aime Unt, Mari Tuuling, Andres Tali ja Liina Unt said just Kultuurkapitali aastapreemia. Kas ja kuidas võiks selline tunnustus meie teatrikunstnike elu ja tööd paremaks teha ja kas ja kuidas võiks seda teha teie teos?
Ega “Kunstnikuraamat” pole mõeldud kunstnikele endile! Kolleegide mõtteid on tore lugeda, aga pigem sooviksin, et raamatu leiaksid üles inimesed, kes meie tööd näevad –…
-
Homme tähistab Ugala teater oma kutselisuse 80. aastapäeva. Jaanuar on ka eesti teatri aasta kontekstis kuulutatud Ugala kuuks. Mida neil puhkudel teater ette võtab ja millest vaataja teatriaastal osa saab?
Teater tähistab kutseliseks saamise 80. aastapäeva peoõhtuga 14. jaanuaril. Ühtlasi esitletakse trükisooja “Ugala aja raamatut”. Kui foto- ja kunstinäitused välja arvata, siis teatriaasta spetsiaalaktsioone ei toimu. Tulevad esietendused. Mõtleme publiku peale. Mõtlen lavastajatest ja lavastustest. Unistan, et…
-
Eile avas ETMM Rotermanni soolalaos näituse tähistamaks eesti teatri aastat. Milles näitus seisneb ja mida eksponeerite?
Tegemist on tervet eesti teatriajalugu hõlmava näitusega. Stendidel näitame fotosid ja arhiividokumente koos teatriprotsessi kirjeldavate tekstidega. Samas on võimalik näha põnevaid esemeid, mis kunagi on kuulunud teatriinimestele ja on nüüd enamjaolt muuseumi hoidlates peidus. Suure osa näitusest moodustavad teatrikostüümid, “päris teatrile” lähemale aitavad vaatajaid ka teatrimaketid ja mitmed teatrites kasutusel…
