-
Balletiraamatu koostajad Aime Leis ja Ülle Ulla laval:
Liblikas – Aime Leis, Poiss – Jüri Lass (“Poiss ja liblikas”, 1964. a Estonias).
Candelas – Ülle Ulla, Carmelo – Endrik Kerge (“Suur võlur armastus”, 1964. a Estonias).
2 X REPRO
Ballett sajandivanuses “Estonias”. Koostanud Aime Leis ja Ülle Ulla, toimetanud Reet Neimar. Kujundanud Kersti Tormis.
Eesti Teatriliit, 2006. 504 lk.
Õrn-õhulised baleriinid on igas mõttes kaaluka raamatu kokku pannud. Lugeda-vaadata tuleb…
-
Äsja oma 40. sünnipäeva pidanud Tallinna Linnateater andis kolleegipreemiate hulgas välja ka eripreemia muusikaala juhatajale Riina Roosele: hea idee, eesti asja ajamise eest. Pole kahtlust, et tegu on tunnustusega kontsertlavastusele “Eesti teatri laulud”, mille autor on Riina Roose ja esietendus leidis aset Linnateatri Taevalaval juba mullu oktoobris (ta on muuseas pälvinud Linnateatri kolleegipreemia neljal korral). “Eesti teatri laulud” on põnev reis eesti teatrile loodud muusikasse, millest…
-
“aaron: juuni”. Helgur Rosental ja Renate Valme. ALAN PROOSA
Hans Nordbergi “aaron: juuni”. Lavastaja Peeter Rästas, koreograaf Renate Valme, kostüümikunstnik Triinu Pungits, videokunstnik Taavi Varm (Miisu), operaator Peeter Rästas. Osades Üllar Saaremäe, Renate Valme, Helgur Rosental, Marge Niller. Esietendus Rakvere teatris 27. I.
Peeter Rästase debüütlavastust “aaron: juuni” võib paljude tunnuste alusel rahuga nimetada postmodernistlikuks teatriks. Eks seesugune liigitus leiab tihtipeale kasutust ka siis, kui mingi kunstiakt…
-
Aga ma tean, et keegi ei usu seda. Teatrirahva kannul käib ju legend, et nad laaberdavad, joovad, nuusutavad ja teevad igasugu muid hirmsaid tegusid, mille peale Kristi Vainküla (sellest veidrast amööbväljaandest, mille omal ajal moodustasid Õhtuleht ja Sõnumileht) amokki jookseb, et teada saada, kuidas üks või teine näitleja hingab või ei hinga. Kristi, ole rahulik, ma hingan! Ja saan hakkama sinutagi. Ära rapsi ega proovi mind…
-
“Nafta!” räägib asjadest, mis puudutavad kõiki ja igal pool ning tulevikus üha enam. Lavastuse algidee tõukub tõsiasjast, et naftavarud ei ole piiramatud ning hetk, mil maailma tarbimisvajadus ületab varustussuutlikkuse, saabub kui mitte viie aasta jooksul, siis viieteistkümne aasta jooksul kindlasti. Tagajärjed on nii globaalsed, lokaalsed kui ka üldinimlikult isiklikud. Kui George Bush keskendus oma äsjases kõnes USA liigsele “naftasõltuvusele”, siis ei maksa arvata, et muu maailm…
-
“Sada aastat. . . .”. Alirio Noguera – Raivo Adlas, Aurelio Buendía – Raivo E. Tamm. ALAN PROOSA
Vanemuise lavastus “Sada aastat. . . .” täitis eesti kultuuriruumi juba aasta algul äreva, hiljem eufoorilise ootusega ning esietenduse järel pineva vaikusega, märkigu see siis solvumist, ükskõiksust või endassepööratust. Nii juhtub see peaaegu alati, kui kultuuri varasalvest võetakse märgilise tähtsusega teos, nagu seda on García Márqueze “Sada aastat üksildust”. Peaaegu kõik on seda romaani kunagi…
-
AURELIANO: Täna on reede.
JOSÉ: Ma arvasin ka. Aga täna on ka kolmapäev. Aeg on seisma jäänud.
Hendrik Toompere jr saabumisega Vanemuise teatrisse seiskus “Sajaks aastaks. . . .” aeg. Kahekuune prooviperiood möödus vaid hetkega, mahutades sajanditäie maagiat. Proovide virvarris tekitas lisasegadust käputäis teatriteaduse tudengeid, keda koolitöö raames oli saadetud teatritegemise protsessi jälgima. Tallinna lavastaja näol sülle langenud õnnele lisandus teinegi eelis: meile sai osaks au näha Vanemuise truppi Eesti…
-
“Gösta Berlinigi saaga”. Kavalerid parvel: kolonel Beerencreutz – Anti Reinthal, Lövenborg – Raimo Pass, Onu Eberhard – Tõnu Kark, Gösta Berling – Tiit Sukk, Ruster – Tõnn Lamp, Kristian Bergh – Tõnu Oja, Patroon Julius – Jaanus Orgulas. TEET MALSROOS
Selma Lagerlöf, “Gösta Berlingi saaga”. Dramatiseerinud Ülev Aaloe, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Aime Unt, tantsujuht Laine Mägi. Osades Tiit Sukk, Ain Lutsepp, Ita Ever, Anti Reinthal,…
-
Iga lavastus, iga roll peab olema katse kaotada tähendus, tühistada kehtivad struktuurid. Lootuses, et sõnastuste eest põgenedes, snaiperina nihkuva vaatepunkti pihta tulistades võibki lõpuks pihta saada. Alati tuleb tulistada kuhugi mujale, muidu pole lootustki. Tabamise tõenäosust suurendab eeltöö, arvutused, vaatlused, ning lõpuks julgus hüpata tundmatusse kohta.
Aga sõnastaja, nimeandja, võtmekandja on alati lähedal ja alati valmis. Tema juba teab. Igaüks, kes pisut ülikoolis käinud ja kes end…
-
“Out of Functions”. Idee Mart Kangro, koreograafia ja esitus Mart Kangro, Krõõt Juurak, Manuel Pelmus (Rumeenia). Esietendus Kanuti gildi saalis 31. I.
Kõige tabavamalt vahest võtabki lavastuse kokku väike tekstikatke Kanuti gildi saali kodulehel ja ka mängukava tutvustavas brošüüris: “Võiks öelda, et “Out of Functions” on lugu, kus lugu ei ole. . . . Justkui mitte millestki, aga samas kõigest. . . .” Ja lavastus mõjubki äärmiselt lihtsana, südamlikuna, kohati on nagu lapsikki.…
