-
NO-teatri “Stalkeri” iseenesest huvitavale vaatamiskogemusele lisandus hoopis hiljem üks selgitav vastus küsimusele, mis etenduse ajal pidevalt kummitas: mis mind lavastuse näitlejasoorituste puhul ikkagi häirib? Sain ju aru lavastuse mängureeglitest, aktsepteerisin neid (poleks olnud mõtet lavastuse jooksul ligi kaks tundi nende vastu sisimas aktiivselt protesteerida), ometigi jäi midagi kriipima. Selge, mis näitlejate mängulaadi tolles lavastuses kehtestas: viiel näitlejal (Mirtel Pohla, Gert Raudsepp, Tambet Tuisk, Kristjan Sarv, Jaak…
-
“Vaenlase kosmeetika”: Margo Teder
ja Tanel Saar. Rait Avestik
Amelie Nothomb, “Vaenlase kosmeetika”. Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Hardi Volmer, heli-, muusika- ja videotausta organiseerija Triin Hook. Mängivad Tanel Saar ja Margo Teder. Esietendus VAT-teatris 13. IV.
Ilma suurema meediakärata valminud ning samamoodi ka esitletud VAT-teatri “Vaenlase kosmeetika” on peaaegu märkamatult tekitanud siinkirjutajas vastakaid mõtteid (seda nii retseptsiooni kui lavastuse kontekstis), kuigi esmapilgul tundus, et selliseid tundeid ei tohiks nagu…
-
Juba õpingute ajal märkasin, siis küll suure ehmatusega, et vahel tulevad ette perioodid, kui ei taha teatrisse minna. See ei ole nüüd (vist?) seotud teatri kunstilise kvaliteedi küsimusega, vaid asi on proosaline ja lihtne – lihtsalt ei taha minna teatrisse. Olen teadlik ka teiste kaaskannatajate sellistest perioodidest ning olen märganud, et mõningaste mööndustega toimuvad sellised teatrivabad perioodid kevaditi. Kas ajutise teatrileiguse põhjustabki kevad oma plusside ja…
-
Kolm Suzannah’t: Haide Männamäe,
Terje Rinne ja Lii Tedre. Indrek Sarapuu
Jon Fosse, “Suzannah”. Tõlkinud Elvi Lumet, lavastaja Heidi Sarapuu, kunstnik Karmo Mende. Osades Lii Tedre, Haide Männamäe ja Terje Rinne, kontrabassil Meeme Saareväli. Variuse lavastuse esietendus rahvusraamatukogu teatrisaalis 20. III.
Pole kahtlust, et Henrik Ibsen on surnud. Surnud, surnud juba ligi sada aastat, maikuus 1906. Surnud ilma Nobeli preemiat saamata, aga sellele vaatamata maailma suurima dramaturgina…
-
Von Krahli teatris mängitakse neil päevil neli korda kammerooperit “Mu luiged, mu mõtted”, kus uudsel moel lähenetud vana hea Urvaste luuletaja Marie Heibergi elule ja otsingutele.
Urvaste inimesena, peaaegu Heibergi üleaedsena, paneb mind imestama, et räägitakse Marie Heibergist kui vähetuntud eesti poetessist. Et oli üks hull, kes kirjutas mõne luuletuse, paar neist ka geniaalsed. . . .
Noh, oli hull – mis siis! Igaüks vajuks ära, kui talle üldse…
-
“Keeleuuenduse lõpmattu kurv”. Tegelaskond Sergo Vares, Britta Vahur, Nero Urke, Veiko Tubin, Inga Salurand, Ursula Ratasepp, Laura Peterson, Ragne Pekarev, Markus Luik, Mari-Liis Lill, Tõnn Lamp, Lauri Lagle, Risto Kübar, Martin Kõiv, Mihkel Kabel ehk Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli tudengid Anu Lambi juhendamisel. Esietendus teatris NO99 24. III.
Me elame ajas, kus igasugune ametlik keelekasutus, eriti aga juriidiline kõnepruuk, on võtnud vohavalt ebamäärase ja ebaeestipärase kuju.…
-
Kas näitlemist saab teaduslikult käsitleda? Milles seisneb näitleja mängimise teaduslik käsitlus ehk mis on teatriteaduse see osa, mida võiks nimetada näitleja mängimise uurimiseks, kirjeldamiseks ja analüüsimiseks? Selleks, et kirjeldada teatriteadust, mis käsitleb näitleja mängu laval, võiks seda võrrelda teiste teadusaladega. Et selgitada, miks teatriteaduse see osa võib teiste teadusharudega võrreldes tunduda ebamäärase ja laialivalguvana. Näiteks reaalteadused tegelevad andmete kogumisega, klassifitseerimisega, uurimisega, analüüsimisega, kausaalsete seoste leidmisega, uurimistulemuste…
-
Rootsi tunnustatud näitekirjanik Lars Norén on kirjutanud kaks uut lühinäidendit, mida ühendab pealkiri “Terminaal”. Eesti publik kohtus Noréni loominguga viimati Tallinna Linnateatri lavastuse “Öö on päeva ema” kaudu.
Aprillis annab Rootsi Riksteatern Lars Noréni “Terminaaliga” külalisetendusi Soome linnades: Espoos, Turus, Tamperes, Oulus, Kuopios ja Jyväskyläs.
Lars Noréni enda lavaletoodud näidendite peateemadeks on aeg ja selle möödumine, mäletamine ja mälestused. Esimene näidend räägib loo perekonnast, kus täiskasvanud…
-
On üks erand, mille puhul see tarkus on kasutu – kui kriitik kuulutab sulle välja surmaotsuse. Surmamõistetul pole aga teatavasti enam midagi kaotada, vähemalt selle kohtu silmis, kes otsuse langetas.
Just sellise, surmamõistva otsuse langetas 2006. aasta sõnalavastuste žürii Endla lavastuse “Mis värvi on vabadus” kohta. Otsus ilmus 7. aprilli Sirbis, žürii töö ülevaates pealkirja all “Lavastaja käes on ligimese saatus – nii saalis kui laval”. Ülevaatest…
-
“Müügimehe surm”. Willy Loman – Lembit Ulfsak, Ben – Martin Veinmann. Teet Malsroos
Arthur Miller, “Müügimehe surm”. Tõlkija Peeter Sauter. Lavastaja Ingo Normet, kunstnik Airi Eras, osades Lembit Ulfsak, Mari Lill, Mait Malmsten, Ivo Uukkivi, Martin Veinmann, Tõnu Aav, Ott Sepp, Margus Prangel, Elina Reinold, Merle Palmiste, Külli Reinumägi ja Aleksander Eelmaa. Esieten
Mardi Valgemäe kirjeldab monograafias “Accelerated Grimace” (1972), Ameerika ekspressionistliku teatri esimeses ulatuslikus sissevaates, kuidas 1920.…
