Teater

  • Esietendustesadu veebruaris

    “Nafta!” räägib asjadest, mis puudutavad kõiki ja igal pool ning tulevikus üha enam. Lavastuse algidee tõukub tõsiasjast, et naftavarud ei ole piiramatud ning hetk, mil maailma tarbimisvajadus ületab varustussuutlikkuse, saabub kui mitte viie aasta jooksul, siis viieteistkümne aasta jooksul kindlasti. Tagajärjed on nii globaalsed, lokaalsed kui ka üldinimlikult isiklikud. Kui George Bush keskendus oma äsjases kõnes USA liigsele “naftasõltuvusele”, siis ei maksa arvata, et muu maailm…
  • See oli kolmapäeval

    AURELIANO: Täna on reede.
    JOSÉ: Ma arvasin ka. Aga täna on ka kolmapäev. Aeg on seisma jäänud.
     
    Hendrik Toompere jr saabumisega Vanemuise teatrisse seiskus “Sajaks aastaks. . . .” aeg. Kahekuune prooviperiood möödus vaid hetkega, mahutades sajanditäie maagiat. Proovide virvarris tekitas lisasegadust käputäis teatriteaduse tudengeid, keda koolitöö raames oli saadetud teatritegemise protsessi jälgima. Tallinna lavastaja näol sülle langenud õnnele lisandus teinegi eelis: meile sai osaks au näha Vanemuise truppi Eesti…
  • Kuidas pälvida tähendus

    Iga lavastus, iga roll peab olema katse kaotada tähendus, tühistada kehtivad struktuurid. Lootuses, et sõnastuste eest põgenedes, snaiperina nihkuva vaatepunkti pihta tulistades võibki lõpuks pihta saada. Alati tuleb tulistada kuhugi mujale, muidu pole lootustki. Tabamise tõenäosust suurendab eeltöö, arvutused, vaatlused, ning lõpuks julgus hüpata tundmatusse kohta.
    Aga sõnastaja, nimeandja, võtmekandja on alati lähedal ja alati valmis. Tema juba teab. Igaüks, kes pisut ülikoolis käinud ja kes end…
Sirp