-
saatis seminaristidele kirja
Vilsandilt. Gerda Kordemets
Kuna asjaolud ei võimaldanud mul Tartusse tulla ja ma ei taha Tõnu kuidagi alt vedada, sest Tõnu on mulle olnud väga mitmekülgseks eeskujuks läbi väga paljude aastate, siis kirjutan selle kirja. Panen kirja hüplikke mõtteid ja loodan, et ehk on teil seal võimalik nende üle pisut arvamusi vahetada. Sain aru, et teemaks on konkurents. Konkurents teatris, sellega hirmutatakse tudengeid juba…
-
Viiskümmend aastat pärast surma elab
Bertolt Brechti vaim Berliinis aktiivselt edasi. REPRO
14. augustil tähistatakse suure saksa teatrimehe Bert Brechti (nagu teda siin hellitlevalt kutsutakse) 50. surma-aastapäeva. Sel puhul korraldab Brechti loodud teater Berliner Ensemble (BE) rahvusvahelise festivali (12. VIII – 3. IX), kuhu sõidavad kokku külalislavastused mitmelt poolt maailmast, peetakse ettekandeid, avatakse näitusi, näidatakse filme jpm.
Väiksemalt, aga küllalt suurejooneliselt pidas Berliini Volksbühne volbriööl Brechti austamise õhtut. Kahekümnes…
-
“Teatriparadiis”. Pilveteatri legendaarsed
teatrihiiud: Ruts – Jan Uuspõld, Volli – Raivo E. Tamm.
Kui Vanemuise direktor Jaak Viller esitas 2003. aasta augustis tollasele kultuuriministrile Urmas Paedile lahkumisavalduse, leidis ministeerium paari päeva jooksul teatri etteotsa uue juhi Aivar Mäe, kes (toona vaid ajutiseks kohusetäitjaks asununa on teatrit juhtinud ligi kolm aastat) peab järgmise aasta alguses oma volitused uuele teatrijuhile üle andma. Ajakirjandus on jõudnud konkursi formaalsuse teemal juba…
-
Näitleja Aivar Tommingas Aleksei Aleksandrovitš Karenini rollis
Lev Tolstoi – Mihhail Tšumatšenko “Anna Kareninas”. 2. II etendus Ugala väikses saalis.
Tunnistan, et pole seni osanud lugeda Lev Tolstoi “Anna Karenina” keskseks tegelaseks Anna abikaasat, toda tüütut ja jäika vanameest. Ants Lauteri Karenini rollist (Vanemuine, 1952) olen kuulnud raadioversiooni, sealt sööbis mällu vastik vinguv hääl.
Mihhail Tšumatšenko lavastuses on kujutatud Kareninit tõsiselt, lavastaja austab aruka ja mõjuka mehe…
-
Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea. Muidugi, kui ei tea, oleks targem vait olla. Aga päevikusse kirjutamine ei ole ju mingi avalik sõnavõtt. Ja kellega siis veel oma kõhklusi ja muresid jagada kui mitte oma päevikuga? Sest päris vait ju ka olla ei saa. Sest vaadake, mis toimub! Neli teatrit otsib korraga juhti! Ugala ja Vanemuine, Draamateater ja Rakvere. No esimesega ei ole…
-
Teoreetikud on tegijate leeris saanud endale külge omamoodi teatrivõhiku sildi: et teatakse teatrist, aga mitte teatritegemisest. Sellised vihjed ei pruugi olla päris alusetud, ent näivad olevat vastastikku pigem praktikute-teoreetikute erineva kasvatuse ning taustsüsteemi kui kindlate teadmiste genereeritud. Siiski, Tartu ülikooli teatriteaduse erialaseminarist moodustab peaaegu poole mõne lavastuse prooviperioodi jälgimine. Proovipubliku roll tekitab aga kahetisi emotsioone: ühest küljest tabab proovides osalejaid selgus, teisalt haagib toimuv end tugevasti…
-
Etendus 28. IV Kumu auditooriumis.
Aprilli lõpul külastas Eestit rahvusvaheliselt tunnustatud tantsija ja koreograaf Carolyn Carlson, kes on oma loomingu ja tegevusega loonud prantsuse nüüdistantsu ja mõjutab seda tänaseni. Carolyn Carlsoni loomingu võib liigitada metafoorse tantsuteatri alla. Aastatel 1965 – 1971 töötas Carlson Alwin Nikolais’ trupis. Nikolais’ totaalse tantsuteatri jooni võib leida ka Carlsoni koreograafilises käekirjas. Carlson on töötanud Pariisi Ooperi juurde loodud stuudios, Veneetsias, Rootsis Culbergi…
-
Võib juhtuda, et filmikriitik ajab segi, kas ta käis teatris või kinos, ning siis ajakirjaniku rolli astudes unustab ka selle töö nõuded, millest esmane on viia end kurssi faktidega ja neid kontrollida. NO-teatri “Stalkeri” tõlkijana pean ütlema, et saksa lavastaja soovil on tõlge tehtud saksakeelse tõlke alusel, mida on tugevasti kärbitud. Kriitikul kõrvus kõlanud venekeelne filmitekst on paraku midagi muud. Vene algversiooniga polnud minul asja.
Olen harjunud…
-
“Genoom”. Saara – Elisabet Tamm,
Tristan – Alo Kõrve, Joosep – Indrek Ojari. Siim Vahur
Jaanus Rohumaa – Triin Sinissaar, “Genoom”. Lavastaja Jaanus Rohumaa, kunstnik Mae Kivilo, helilooja ja surround mix Tiit Kikas.
Osades Alo Kõrve, Indrek Ojari, Elisabet Tamm, Bert Raudsep, Kalju Orro ja Rein Oja (külalisena).
Esietendus Linnateatri väikeses saalis 25. III.
“Genoom”, uus eesti näidend ja lavastus geenitehnoloogia imedest ning teadlaste elust küttis loomulikult ootusi.…
-
“Stalker”: eksperimenti on kas ahtralt või nipitamist
nipitamise pärast liiga ülevoolavalt. Tiit Ojasoo
“Stalker”, Andrei Tarkovski samanimelise filmi käsikirja järgi instseneerinud Sebastian Hartmann (Saksamaa), tõlkinud Mati Sirkel. Lavastaja, muusikaline kujundaja ja valguskujundaja Sebastian Hartmann, lavastus- ja kostüümikunstnik Peter Schubert (Saksamaa). Osades Mirtel Pohla, Gert Raudsepp, Tambet Tuisk, Kristjan Sarv, Jaak Prints. Kaamerad Ülle Bernhardt, Jim Ashilevi, otsemontaaž Maarja Pärsim. Esietendus teatris NO99 6. IV.
Andrei Tarkovski “Stalkeri” visuaalne…
