
Tegemist on küll lavakunstikooli magistriõppe raames sündinud lavastusega, aga töö näitlejaga vajanuks siiski repliigi tasandil lavastaja Tormi Toropi suuremat tähelepanu.

Kui on kihk näha heal tasemel tantsu, siis tasub „Kuradit ja Jumalat“ vaatama minna küll, kui aga on kirg laval lahtirulluva loo järele, siis see eeldab põhjalikku eel- ja järeltööd.

Rakvere teatri uuslavastus „Esimene armastus on revolutsioon“ on mõeldud n-ö vanemale noorele, ent sobib vaatamiseks ka täiskasvanule.

„Kollasele tapeedile“ ei ole lähenetud kui pelgalt õudusloole, vaid käsitletud seda just tekstina naisuurimuse väljalt.

Marius von Mayenburgil on loo taga alati olmerealismist kõrgem metatasand, mingi hingevalu, ühiskondlik probleem ja sotsiaalne sõnum, mida ta tahab vaatajaga jagada.

Jaan Tooming jäi meistriks paljudele ka hilisemal ajal, ent just tema lavastuste seeria 1960. aastate lõpust 1970. aastate lõpuni pani aluse põhimõttelisteks muutusteks eesti teatris.

Parimad seiklused algavad siis, kui plaan läheb untsu, jääb kõlama etenduse lõpus – ja sellele on keeruline vastu vaielda.

Ingmar Bergman kaldub sagedasti keskenduma läheduse kaduvusele, Madis Kalmet aga annab justkui mõista, et lohutus on alati käepärast, ikka ja jälle käeulatuses.

Eesti lavadel näeb üldjuhul „suutlikke“ kehi – inimesi, kellel pole erivajadusi –, ning teatrisaalis vaadatakse viltu, kui kõrvalistuja teeb häält või ruumist väljub.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.