-
Tõnu Lensment, kultuuriministeeriumi teatrinõunik: Tegemist oli meie iga-aastase tavaga: pärast majandusaasta aruande esitamist teeb minister riigiasutuste ja riigi sihtasutuste juhtidega väikese möödunud perioodi kokkuvõttevestluse. See on hetk, kus võetakse korraks aeg maha ja antakse võimalus öelda, mõlemal poolel. Seega rutiin.
Eelmises Sirbis ilmunud kultuuriministri intervjuu põhiteemaks on eelarvekärped. Mida tähendab teatritele tegevuskulude kärpimine 20% ulatuses – mille pealt peaks üks teater kokku hoidma?
Enamik teatrijuhte on…
-
Veljo Tormise „Eesti meeste lauludest” Von Krahli teatri ja Nargen Opera koostöös ei ole kaugeltki nõnda huvitav kirjutada, kui seda vaadata-kuulata. Etendus oli fantaasiaküllane, vaimukas, tunde- ja mõttetihe, tehniliselt pöörane ning detailikirev. Kirjeldusele võib lisada palju muid tõstetud, ent kohaseid omadussõnu: võimas ja väljendusrikas, ülendav-madaldav, võõritav, raputav, tähendust pritsiv, meisterlik ning loominguvaba. . . .
Ühesõnaga: geniaalne romuralli punklaulupeo võtmes. Küll kahetsetavalt lühike, aga mõjult kauakestev – tõeline välk…
-
Oktoobris 2003 kirjutas Andres Maimik Eesti Ekspressis: „Ons kätte jõudnud kultuuriasutuste likvideerimise teine laine? Esimese ropsuga läksid Eha, Kaja, Rahu, Võit, Koit, Lembitu, Helios, Pioneer. Heliose põrandal on isegi sama sodi, mis tekkis sinna sulgemispeol. Maja närib vamm ning varsti tuleb ta lihtsalt maha tõmmata. Kogu Heliose kvartali omaniku, kinnisvaraarendaja Toomas Tooli geniaalne arendusstrateegia seisneb selles, et ta paneb majad lihtsalt seisma.” Viis aastat on möödas,…
-
Tänavusest suveteatrist leiabki rohkem meelelahutuslikku. On ka mõned tõsisemad autorid ja teemad: O’Neilli „Pikk päevatee kaob öösse”, B. Schaefferi „Loojang”, Tammsaare mammutprojekt Vargamäel, Shakespeare’i „Romeo ja Julia” Tartus. Valdavalt pakutakse ikkagi magusapoolset romantikat, muusikalist ja muud meelelahutust. Vabas õhus tehtaval teatril on omad mängureeglid, mis seavad esiplaanile pigem vaatemängu, paksemad näitlejavärvid, sellega paratamatult kaasneva lihtsustava lähenemise. Sobib suvisesse aega küll, aga – kas pole seda juba…
-
Von Krahli teatri ja Nargen Opera koostöös esietendub 7. juunil Kultuurikatlas kolmas osa Veljo Tormise rahvalaulude triloogiast „Eesti meeste laulud”, mille muusikaline juht on Tõnu Kaljuste ja lavastaja sina ning lavale astuvad Celia Roose, Tõnu Aav, Mati Turi, Rainer Vilu, Vahur Soonberg, Riina Maidre, Arno Tamm, Erki Laur, Juhan Ulfsak ja Mart Koldits. Varem on olnud „Eesti ballaadid” (2004) ja „Eesti naiste laulud” (2006). Kui nüüd…
-
Eestlase kõige tüüpilisem emotsioon ehk prototüüp-emotsioon on viha, seda kinnitavad keeleuurijad*. Maailmas elab muide ka nn rõõmurahvaid nagu kanadalased, inglased, itaallased, prantslased. Kui Eesti keeleteadlane hakkab uurimistöö eesmärgil meie ajakirjandusest otsima rõõmu väljendavaid tekste, satub ta kimbatusse, kuna rõõmuriiul on lühike. Kuigi, kollase ajakirjanduse lett on ju pikk. Aga tõesti-tõesti, sealgi on hinnas pigem konflikt ja õnnetus kui puhas rõõm. Nii jäävadki ainsaks rõõmusõnumi kuulutajaks tootearendaja…
-
Jalutan rahulikult, võti näppude vahel, kättenäidatud kabiini poole. Korraga kuulen telefonihelinat ning mind valdab ärevus. Teen paar kiiremat sammu. Miks see võti ometi ei ava, on ikka õige uks? Piidal seisab 202, võtmel samuti. Saan lõpuks ukse lahti ning torman imepisikesse ruumi, mis täis telefonihelinat. Kust kurat see tuleb? Käes!
„Jaa!”
„Hello, is this mister Ott Karulin?”
„Yes.”
„Hi! My name is Surjodoy Chaterjee and I am calling…
-
Vene tankid sõitsid Tšehhoslovakkiasse 1968. aasta kevadel. Meile (ja ka neile, tšehhidele) tähendas see veel üht okupeerimist, Prahasse sisenenud Nõukogude ja Varssavi pakti liikmesmaade tankid tähistasid justkui topeltokupatsiooni, kinnitust N Liidu vääramatule jõupoliitikale nii siin kui seal. Tšehhi päritolu maailmakuulus inglise näitekirjanik Tom Stoppard (Tomáš Straussler, sünd 1937. a Tšehhis) ei pidanud N Liidu ülekohut taluma: perekond emigreerus Tšehhist Läände 1939, muidugi teise okupeerija-diktaatori, Hitleri eest.…
-
Venedikt Jerofejevi „Moskva – Petuški” on siinmail peamiselt teada kui vene postmodernistliku kirjanduse isa, maailmakuulsa alkohooliku sakraaldeliirne proosapoeem. Teose dramatiseerija Meelis Vainloo ja lavastaja Toomas Suuman on võtnud avada Jerofejevi kui eksistentsialisti.
Viited eksistentsialistlikule vaatenurgale saab vaataja juba lavakujundusest. Rakvere teatri väikese maja imepisikesse kolakambrisse on mahutatud kõrb, liivast sirguvad Becketti näidendist „Godot’d oodates” tuttavad raagus puud, lakke on surutud camus’likku eksistentsialistlikku hardust äratav tähistaevas (vt Camus’…
-
Viimastel aastatel on järjest rohkem hakanud eesti näitekirjandusse ilmuma pseudodokumentaalseid draamasid, mille aluseks võetud kultuuriloolised sündmused asetatakse fantastilisse konteksti. Viimase aja eredamaid näiteid on Mart Kivastiku kunstnikutriloogia Viinistul ning Andrus Kiviräha „Voldemar” Eesti Draamateatris.
Ka Loone Otsa „Koidula veri” kuulub pseudodokumentalistika nimistusse, kuid veidi erilisemal moel. Tegemist ei ole kultuurilooliselt enam-vähem adekvaatsele põhjale loodud fiktsionaalse looga, kus tegelaskujud ja sündmused antakse edasi olemuslikult, vaid tekstiga, kus aja-…
