-
Kui Jelineki, Sarneti ja Von Krahli teatri Ibseni Nora saatuse tõlgendus pärast kaitsvate koduseinte hülgamist oli läbi saanud, tahtnuks küsida: Nora, miks sa koju ei jäänud? Sedavõrd jõhker on maailm, kuhu skandaalne Austria kirjanik, nobelist Elfriede Jelinek (Nobeli kirjanduspreemia 2004) oma 30 aastat tagasi kirjutet näidendiga koduperenaise Nora saadab. Jelineki näidend „Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskonna toed” on…
-
Suurejoonelise suveteatriprojekti „Tagasi Vargamäele” raames esietendub 13. juunil A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” kolmanda osa dramatiseering „Wargamäe Wabariik”. Albu vallas Vargamäel Tammsaare muuseumi põldudel lavastab revolutsiooniteemalise teatritüki Elmo Nüganen. Kas olete jõudnud kokku arvata, kui palju inimesi üldse sellest suurprojektist, Tammsaare „Tõe ja õiguse” lavateoste ettekandmisest ja -valmistamisest osa võtab?
Neljas lavastuses osaleb 60 näitlejat Eesti teatritest, 80 inimest etendust teenindava personalina, 20 inimest Albu…
-
Endla teatrit ja Andres Noormetsa tuleb kiita selle eest, et juba teist korda toovad nad kiiresti lavale Eesti näidendivõistluse võidutöö. 2006. aastal oli selleks Jim Ashilevi „Nagu poisid vihma käes”. Eelmisel reedel esietendus Endla Küünis Martin Alguse „Janu”. Mõlemal korral on tegemist olnud noore autori debüütnäidendiga, mis muidugi tähendab teatrile lisariski. Ent kogenud teatrijuhid teavad ka seda, et mis tahes eesti looga on publikuhuvi mõttes altmineku…
-
Alustan näiliselt kunstivälisel teemal, nimelt uuslavastuse (enese)reklaamist. Väljavõtteid teatri pressiteatest: „20. sajandi ühe kultusteose, Ilja Ilfi ja Jevgeni Petrovi romaani „12 tooli” värvikas ja julge teatritõlgendus. . . . Kirev ja veider tegelaste galerii. . . . Jõuline ja minimalistlik lavaruum. . . . Maailm, kus mängida tuleb 100 ja elada 200 protsenti. . . .” Mind painab viimasel ajal tunne, et mida enesekindlamalt teater veel sündimata lavastust kiidab, hinnanguid ette kirjutab, seda vähem usaldatakse vaataja vastuvõtutaju ja…
-
VAT-teater on oma tegutsemise algusest saati olnud Eesti teatris nähtus omaette, jäädes meelde liigse pidulikkuse puudumise ja vaatajalähedusega. Rahvusraamatukogu keldrisaal, mis teatri käsutuses, on tilluke (kas mitte kõige väiksem kasutusel teatrisaal Eestis?) ja atmosfäär mitteametlik, tekib tunne, nagu oleks tulnud sõbra juurde külla. Seda tunnet võimendab teatriperenaise koduselt asjalik toimetamine ja hoolitsev suhtumine külalistesse (näiteks palub perenaine publikult mõistvust nende vaatajate suhtes, kes teatanud end ummikute…
-
Moskvasse! Seda teatriloolist hüüet ei hõigatud kordagi. Tšehhovi provintsiängi oli välja vahetanud Platonovi tööliste-talupoegade nukker absurd.
Seekord ei olnud Moskvas nii kuum kui möödunud aastal. Ilm oli külm ja tänaval ei vohanud revolutsioonimeeleolu. Ühe jala ja kurva näoga kerjus sõjaväe puhvaikas kerjas Punasel väljakul. Läksime tast mööda GUMi tuulevarju ja olime just kohviplatsil hirmkallite inimtühjade boutique’ide vahel istet võtmas, kui tuttav kerjus reipal sammul meist möödus, kaua…
-
Dmitri Krõmov: Marina Davõdovast pean väga lugu, aga igal elukutsel on oma mõtlemissüsteem, mina tajun teatrit teistes kategooriates, pigem värvi keeles: kuidas kollast, punast, musta või rohelist kõrvuti panna. Ma ei taju maailma teatriprotsesse. Mind huvitab minu oma mängumaa, kuhu kaevun. Ja kui see on osa teatriprotsessist, kui inimesed tulevad pärast etenduse lõppu mulle lahke näo ja avatud olekuga vastu, ei karda otsa vaadata, ei pobise…
-
Otsite Moskvast lavastusi, mida kutsuda Viini festivalile?
Eks muidugi.
Käite te Venemaal tihti?
Käin. Aga ma ei ole just spetsialist – ma ei oska vene keelt.
Mis muljed teil seekord Vene teatrist on jäänud?
Mis mind praegu hämmastab (ja eriti on mul see mulje sel aastal) – väga vähe on teatreid, mis suhestuvad praeguse olukorraga. Inimesed on muutunud, nad näevad teistmoodi välja, käituvad teisiti kui varem, aga teatris näeb peamiselt asju,…
-
„Kuldse maski” tiiva all on rahvusvahelise publiku, seega festivalikorraldajate ja teatrikriitikute tarvis kokku pandud „Vene juhtum” („Russian Case”), kus nädala jooksul mängiti vene teatri kaalukamaid lavastusi ja ärksamaid eksperimente. Moskva teatrikriitik Marina Davõdova oli („Russian Case’i”), programmi seekordne koostaja ja jagab eesti lugejaga mõtteid Venemaa edumeelsemast teatrist.
„Russian Case’i” põhimõttest
Ühelt poolt on huvitav jälgida suure kunstniku arenguteed. Ükskõik, mida ka lavastaks Lev Dodin, on see väärt,…
-
Üle kaheksa aasta regulaarselt lavale astunud harrastajate Tartu Üliõpilasteater ei üllata enam. Professionaalne kõrgtase on garanteeritud, üllatud sa siis või mitte.
Ülemöödunud nädala neljapäeval Tartus Athena keskuses esietendunud Sarah Kane’i „4.48 psühhoos” kandis selle lavastanud üliõpilasteatri loomingulise liidri ja vaimse guru Kalev Kudu kvaliteedipitserit. Seda rõõmustavam oli tõdeda, et vähemalt esietendusel oli väike saal publikuga enam-vähem komplekteeritud. Plaksutati jõuliselt. Aga millele siis esikale tulnud sõbrad, tuttavad ja…
