-
Iiri näitekirjaniku Conor McPhersoni kõrgelt auhinnatud näidendi „Teisel pool” (1999. aastal pälvis see Laurence Olivier’ nimelise parima uue näidendi auhinna, mille on teiste hulgas teeninud näiteks Tom Stoppardi „Arkaadia”) lavastajat kummitab oht langeda just sellelaadse meelelahutusliku teispoolsusega flirtimise ohvriks.
Struktuurilise nõtkusega silma paistev näidend on üles ehitatud viiele loole, mida järgemööda esitavad Lääne-Iiri väljamõeldud väikeasula Carricki talukõrtsis kohalik autolukksepp Jack (Toomas Suuman), juhutöödest elatuv äbarik Jim (Peeter…
-
Linnavalitsus tegi oma otsuse teatavaks detsembri keskel. Kas olete vahepealse aja jooksul ka linnaametnikega kohtunud? Milline on Linnateatri lähiaastate perspektiiv?
Mingeid kohtumisi linnaametnikega pole olnud ja teater ei saa oma loomingulisi plaane tehes ehituse alustamisega arvestada. Hetkel ei usalda me enam kedagi. Meil oli kõik ühele kaardile pandud ja, nagu nüüd selgub, oli see suur viga. Arvan, et teatrijuhina ei ole mul õigust uskuda poliitikute lubadusi ja…
-
Need tunnete niidid, mis mind esmasel kokkupuutel selle raamatuga oma võrku haarasid, ulatuvad traagilisest kuupäevast esimeses lauses ja teise peatüki pealkirjast „Hirm” ligi kolme aastakümne tagusesse möödanikku. Oli aasta 1971, Lydia Koidula nimelise Pärnu 2. keskkooli 9c klassi tuli Kilingi-Nõmme kandist keegi tüdruk nimega Kadri Kreismann. Tuli ja lõi lihtsalt mult pinginaabri üle. Ma ei mäleta, kas see tõik või midagi muud ajendas mind järgima muusikakooli…
-
RAIT AVESTIK, Eesti Teatrikriitikute Ühenduse esimees, tänases Sirbis on avaldatud Ireene Viktori arvustus suvel Tartus esietendunud Priit Ruttase lavastuse „Samal ajal” kohta. Ireene Viktori kirjutis võitis noorte teatrikriitikute arvustuse võistluse. Mis konkursiga on tegemist ja miks seda korraldatakse?
Tegemist on teatrikriitikute ühenduse juba teist korda korraldatud aktsiooniga, mille eesmärk oli ja on aktiviseerida uusi potentsiaalseid teatrikriitikuid. Aidata neil, potentsiaalsetel, meeldiv-kasulikult üle tulla reaalsesse (teatrikriitika)maailma. Nimetatud „võistlus”…
-
Nendest keeruliselt sõnastatavatest, ent paljudele inimestele mõistetavatest ning ühistest tundmustest Priit Ruttas lavastuses „Samal ajal”1 räägibki. Tema tegelast saadab painav soov rebida ennast lahti argipäeva korduvusest, igatsus minna ära mõnda hurmavalt kaunisse paika, kogeda midagi suurt ja erakordset, unustada kõik maailmakorralduslikud pisiasjad, mis hinge rahutuks teevad. „Hirmsasti tahaks Gruusiasse sõita. Kogu aeg . . . .” lausub mees unistavalt, samamoodi nagu kolm õekest, kes sajand tagasi õhkasid ideaallinna Moskva…
-
Niisiis tõusis sel festivalil fookusesse Näitleja. Festivali kuraator Laur Kaunissaare, kes festivaliraamatus kinnitab, et talle on monolavastused alati meeldinud, oli valinud kavva neli välislavastust ja Tallinna Linnateatri „Kivid sinu taskutes”. Kuna ma teatris teksti kõige tähtsamaks komponendiks ei pea, aga monolavastuse puhul eeldame vaikimisi, et tekst on üsnagi primaarne, siis on mind teatud leigus või kõhklev eelhoiak ikka sääraste lavastuste puhul saatnud. Ei saa ka salata,…
-
Raam Sonja loo ümber ei ole just üleliia leidlik: kolmekümnendate aastate korterisse sisenenud kaks varast jäävad lummatult vahtima vana fotoalbumit, leiavad sealt ilmselt kunagi korteris elanud Sonja fotod ning üks meestest riietab teise Sonjaks. Lugu kunagi elanud Sonjast võib alata. Teisest mehest saab jutustaja: Sonja ise täidab oma rolli vaikides. Lavastuse aluseks on Tatjana Tolstaja tekst (näidend), kus nimitegelane (Gundars Āboliņš) nagu visualiseerib (või koguni illustreerib)…
-
Veel on meil kaks ühendust: Kanuti gildi saal ja Sõltumatu Tantsu Ühendus. Olen väga palju käinud Kanuti saalis ja nende repertuaari jälginud. Etteheited, et selles teatris ei ole tantsu, ei pea päris paika. Sellises žanris nagu kontseptuaalne minimalism tegelikult tants ongi võõrkeha, sest see on intellektuaalne märkide mäng, mis kuulub rohkem visuaalsesse teatrisse kui tantsumaailma. Just need etendused on olnud kõige nõrgemad, kus tantsitakse, ja need,…
-
Saan aru, et mu jutt võib mõjuda praegu poodu majas nöörist rääkimisena, aga ehk vabandab mind see, et teatris on ikka olnud tore komme ka peiedel nalja visata ja kadunukesest liigse paatoseta rääkida. Antagu andeks mu arrogants, kui ütlen, et tahan tõesti selle teema juurde tulla seepärast, et mind teeb loomulikult murelikuks riigieelarve kärpimine ja teatripiletite käibemaksu tõus, aga veel enam teeb muret äärmuslik pragmatism, mille…
-
Teatriliidu juhatus volitas mind analüüsima, kuidas on liit täitnud seda põhikirjalist eesmärki ja milline on teatritöötajate töö tasustamise seis nii praegu kui ka võrreldavas ajalises lõikes. Ülesanne polnud lihtne, kuna otsest teatritöötajate palkade statistikat pole avalikust allikast võtta. Kui aastaraamatuis „Eesti teatristatistika” võis 2004. ja 2005. aasta väljaandes veel midagi sellekohast, kahjuks küll vastuolulist leida, siis 2006. ja 2007. aasta raamatuis on see küsimus segaseks aetud.…
