-
Kuna lavastuses mängiti lavastamist, sai näitemängus ühendada ajaloo ja tänapäeva. Mari-Liis Lill käsutas kolme suurt meest ja need allusid, kuigi mitte ilma vastupanu ja armsalt lollide naljadeta. Vahepeal lavastaja Mari solvus ja läks ära. Siis tuli meestel ta jälle tagasi meelitada. Natuke mossitamist ja tehti jälle tööd edasi. Juba siitmaalt kisub asi kuidagi väga lasteteatriks kätte. Mängunäitlejate ja -lavastaja laps(el)ik käitumine, papist dekoratsioonid, palju dramaatilisi süžeepöördeid,…
-
Kolm aastat on lennates läinud, selle aja jooksul on vahetunud teatri kunstiline juht, täna on selge, et ka kolm direkorit. Enamgi veel, ka Vene Draamateatri sihtasutuse nõukogu esimehe ametikoha teatepulka on jõutud kaks korda üle anda. Seega on kolme aasta jooksul teatri juhtkonnas vahetusi tehtud ei rohkem ega vähem kui kuuel korral! Omapärane rekord ühe teatri juhtimisstrateegias.
Juhtkonnavahetuse ralli ja isiklikud põhjused
Võtame mäluvärskenduseks selle vahetuste jada igaks…
-
Üks aspekt, millega Madis Kõivu interpretatsioonide adekvaatsust mõõta, on olnud tema mäletamismehhanismide lavaline selgus ehk see, kas on püütud jääda Kõivu suhtes distantsile ning näidata tema dramaturgilisi mäluhargnemisi mingis rõhutatult kummastatud valguses, leides nii mõttekaaslust mõningais modernistlikes teatrihoovustes, või võtta tema aegruum kogu oma möödapääsmatuses täiel määral omaks, minna selle sisse ning otsida seal niidiotsa. Selle dilemma ees seismist on natuke ebakorrektne nimetada valikuks intellektuaalse ja…
-
Selliste festivalide sisuks on veenvate näidete varal tõestada, et saab ka teisiti. Mitte et teisiti oleks tingimata ja alati parem, kuid kogemine, et on toimivaid kunstiloome viise, millest ehk varem aimugi ei olnud, võib anda indu oma asja ajamisel või uusi mõtteid. Võib vaid loota, et majanduskriis – see moolok – ei söö ära vahendeid festivalide kaudu enesepeegeldamiseks, sest selle nähtuse puudumise tõttu on rohkem kultuuriliselt…
-
Vastuse mõningale nõutusele, milleks meile täna 1945. aasta ja Okinawa, annavad juba näidendi esimesed stseenid, kui taipame, et ameeriklaste iha pärast sõda jaapani talupoegadele jõuga demokraatiat õpetada sarnaneb eesmärgilt ja meetodilt vägagi selle „demokraatia kooliga”, mille oleme koos ameeriklastega avanud tänapäeva Iraagis ja Afganistanis. Külarahva võitlus sakeajamise õiguse eest aga veab vägisi paralleeli ka „hansaajamise lahinguga”, mida peetakse praegu meie oma valitsuses ja parlamendis. Näidend näitab…
-
Tegelikult on lugusid isegi rohkem (kui arvestada juurde ka kõrvaltegelased, kellele samuti jagub lavastuses isiksuslikku ruumi, värvi, sarmi). Struktuurilt meenutab Lepage’i lavastus filmi „Paabel” (Alejandro González Iñárritu, 2006), kus eri rahvusest inimeste elulood kummalisel viisil kokku põimuvad. Koduteatris Quebecis mängitakse lavastust kolmel järjestikusel õhtul (iga osa kestab keskmiselt kaks ja pool tundi). Festivalil anti kahel päeval 9-tunnine etendus ja korra mängiti lavastust kolmel õhtul nagu koduteatriski.…
-
Nikolai Leskovi olupildiks tituleeritud jutustusest on Urmas Lennuk temale ainuomase käekirjaga loonud tundliku ja veenva tragikoomilise dramatiseeringu. Lennuk on tegelaskujude, iseäranis Katerina suhtes hoopis empaatilisem kui Leskov, mistõttu kire- ja pahetragöödia saab juurde halastuse ja lootuse inimliku mõõtme. Iseväärtuseks kasvab Lennuki huumoritaju, kirjamehe kriipiv ja paradoksaalne oskus põimida naeru tõsidusega nõnda, et sünnib peen võllahuumor, mis välistab lameduse. Kummaline vabastava naeru ja sünge eelaimuse sulam läbib…
-
Avignoni festival pole kindlasti mitte uute ja põnevate teatritegijate avastamise paik, välismaalastest kutsuvad nad esinema vaid mujal festivalidel juba nõutud tegijaid. Avignonis näeb n-ö tuntut ja head ning saab ka ülevaate tunnustatud prantsuse lavastajate viimastest töödest. Wajdi Mouawad ütleb festivali bukletis, et läbivaks teemaks on lugude jutustamine (kas saab veel ebamäärasem olla!), aga ma ei lase festivalisse sukeldudes end sellest häirida ja mõne päeva pärast leian,…
-
Nüüd jäeti meile lahke vabadus valida kahe mänguruumi vahel. Täieline valikuvabadus tegi nõutuks. Ei mingeid abistavaid vihjeid, kuigi üritasime küsida, algul ebalevalt, pärast tungivamalt. Vandenõulased vaikisid vastuseks. Esimeses saalis oli kaetud Mrożeki näitemängule kohane peieliste ja/või pulmaliste väärikas pidulaud. Küünaldega ja puha. Sestap istusime koos žürii esimehe Jaak Allikuga sinna saali esiritta pingile ja hakkasime õhinal „Pidu” ootama. Ent kui kogu ülejäänud publik asjassepühendatud nägudega valgus…
-
Tõsi, kuldsel Rootsi ajal sai alguse eestikeelne kirjakultuur ja haridus, Käsu Hans – Puhja köster ja koolmeister, esimesi eestlasest luuletajaid – veetis XVII sajandi lõpu küll arvatavasti Tartu lähistel rootslase Forseliuse gümnaasiumis, kuid pole sellegipoolest Rootsi kuningat elu sees näinud. Küll võis ta kohata tsaar Peeter I, kes aastatel 1704–1708 Rootsi trooni poolt hooletusse jäetud Tartu maatasa pommitas ja linnasaksad Siberisse küüditas, eks ikka selleks, et…
