Intervjuude hakkimine teemade kaupa on ühelt poolt mõistetav: nii tekib kollektiivne arvamus ühest või teisest gitislaste elu puudutanud probleemist (ilmselt on kõigile intervjueeritavatele esitatud samad küsimused). See toob aga kaasa ka palju kordamisi, millest läbi närimine võib lugedes osutuda tüütuks. Ka lahustuvad hakituses individuaalsed isikuportreed. Raamatus puudub nimeregister ja seetõttu tuleb näiteks pildi saamiseks Leili Bluumeri tegevusest instituudis läbi lehitseda kogu raamat; ülevaate saamiseks Silvia Laidla…
Ka Eesti Draamateater upub keskpärasusse, sest seal ei hoolitseta selle eest, et kasvatada isiksusi. Potentsiaalselt on selles teatris olemas näitlejad, kes võiksid tõesti silma paista, aga nt küünilise naljaonu Kiviräha näitetükid ei loo kunagi võimalusi suurte sangarite tekkeks ning sealne repertuaaripoliitika on kaos, mitte eesmärgipäraselt kunstitaotluslik tegutsemine. Näiteks Mait Malmsten on võimeline kujunema suureks näitlejaks, tal on selleks kõik eeldused – ta on võimekas nii koomilises…
Tolle noore näitleja pea oli juba Tartusse tulles lavastamismõtteid täis. Lavastaja Toomingal kulus enese kogumiseks ja leidmiseks küll omajagu aega, aga teatrijuht Ird uskus noore mehe andesse (väesse, kui pidada etemaks toomingalikku keelepruuki). Ird oli nõus ootama ja tal ei tulnud…
„Tappa laulurästast” heidab valgust sellele, kuidas tunnetavad maailma lapsed, mis on lapsehingele oluline, põhiline. Naivismi ja võõrituse sulami annab väikese tüdruku Sonja Svartsi mõnusalt etteloetud autoritekst. Mängu stiilipuhtus lähtub ausatest lapserollidest: Liisa Pulk (Nirksilm), Andres Mähar (Jem) ja Maria Soomets (Dill) hoiavad hoolega lapsesiirust ja eatut elutõsidust. Tinglikku poeesiat loob Liisa Soolepa kujundus, mille keskmes on täiskasvanute maailma kartoteegikastid, ent nood asjalikud kastid sisaldavad lapsepõlve. Ühte…
„Duett” oli mulle meeltmööda, ja täpselt nii palju, et sai sellest kolmikust minu lemmikuks. Mareike Franzi lavastuse ambitsioonikuse ja ambitsioonituse – väga tehnilise esituse ja üsna lihtsa kontseptsiooni – kooslus oli kuidagi hingele hea. Ja ma ei räägi ainult sellest, et lihtsa inimesena olen alati üllatunud ja oskan hinnata, kui juhtub ootamatuid veidrusi, nagu see, et nüüdistantsulavastuses keegi . . . . tantsib (mõtlen kohe pisut hirmunult: „Miks ta…
Krõõt Juurak võtab veebruari alguses Eestis etendunud lavastuses „Scripted Smalltalk” („Lobisemine stsenaariumi järgi”) luubi alla sellesama harjumuspärase etendamissituatsiooni, suunab valguse publikule ning pöörab vaataja ja etendaja suhte pahupidi. Peaaegu häbematult, mugavalt ja muigel sui jagab ta suvaliselt valitud pealtvaatajaile mikrofonid ning palub ette lugeda ette valmis kirjutatud vestlusi. Ongi kogu etendus. Lava püsib tühi ja publik muudkui loeb. Ja kuulab üksteist. Uurimisalust etendussituatsiooni nimetab Juurak kavalehel…
Mida leiab samal päeval esitlemisele tuleva raamatu „Elmo Nüganen. Esimene vaatus” kaante vahelt?
„Elmo Nüganen. Esimene vaatus” ei ole kindlasti klassikalises mõttes elulooraamat ega pretendeeri ka terviklikule ülevaatele, ajaloolisele tõele või suurele üldistusele. Pigem on raamatu kaante vahel isiklikud ja emotsionaalsed mõtisklused-meenutused Nüganeni kaasteelistelt. Raamat koondab endas sõprade, mõttekaaslaste, õpetajate, õpilaste vaatenurki. Sõna saavad Adolf Šapiro, Indrek Sammul, Jekaterina Gorohhovskaja, Vladimir Anšon, Andris Freibergs, Jaak Allik, Kaarin…
Näen juba ära, et kipun selles arvustuses minema küll seda teed, et räägin rohkem lavastuse aluseks olevast jutustusest kui lavastusest enesest, aga näen seda mõnes mõttes Kertu Moppeli valitud lavastusviisile loomuliku tagasisidena. Nagu juba öeldud, on lavastaja valinud loo jutustamiseks orgaanilise vormi, kus lavastuses puuduvad üleliigsed trikid, kõik kulgeb loomulikult ja nii ongi saanud võimalikuks loo enese kandvate momentide, loo tuuma, esiletoomine.
See on omakorda võimalikuks saanud…
1971. aastal mängiti sama näidendit tollases Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris pealkirjaga „Põrunud apostel” (lavastaja Kaarel Kilvet). Neljakümne aastaga on põrunust saanud ahistatu. Milles seisneb see ahistatus või põrunud olek? Peategelasest poeg (Johan Huimerind), kes kõigest väest püüab olla aus ning aina esitab ebamugavaid küsimusi, on teiste tegelaste vaatevinklist ilmselgelt põrunud, kuid tema enda silmade läbi ahistatu. Ta võitleb tõe eest ja on selle fanaatiline kuulutaja ning…
Kas Madis Kõiv käis draamakoolitustel? Ei käinud ta midagi, või kui käiski, siis natuke. See võis muuta tema kirjutamises mõnda nüanssi, aga mitte mingil juhul põhilist meetodit. Tekst lihtsalt paiskus tema peast välja. Lugege mõnda tema varastest tekstidest, näiteks „Õuna” või seda, kuidas Liisile kippus muudkui nutt peale. Kas tundub, et midagi sellist oleks võimalik õpetada? Või kas mõistlik ja hästi koolitatud õpetaja ei ütleks sellise…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
