-
Etüüdid tantsijate omavahelistest suhetest laienevad inimsuheteni üleüldse: mängitakse läbi mitmed arhetüübid, kuid seda tehakse nii peenelt, et miski ei mõju klišeena. Kogu aeg on tunda ka tantsijate suhet saaliga. Kuidas nad selles liiguvad, kuidas nad ruumi tunnetavad – sellist n-ö ruumisoojust ei näe tantsuetendusel, mis on loodud proovisaalis ja toodud siis lavale, kus võib olla küll antud palju etendusi, kuid mitte loodud sellist suhet. Laval esitatus…
-
Samuti ei lahata selles lavastuses Valgevene poliitilist hetkeolukorda või dissidentliku mõtteviisi arengut, mida võiks ehk oodata ühelt dokumentaalteatri ettevõtmiselt. Ei, pigem on tegu klassikalise psühholoogilise kammerdraamaga, mida läbinisti kunstilise fiktsioonina takistab võtmast teostuse (kunstikavatsuslikult) asjaarmastajalik kobavus ning, mõistagi, ka teadmine, et mängitakse läbi tegelikult toimunut: Nekljajev ja tema naine pidid tõesti elama mõne aja oma korteris kahe-kolme „võimustruktuure esindava” valvuri pilgu all.
Oleme niisiis tunnistajaks, kuidas „suur”…
-
Mis on Pearle* ja kuidas on EETEAL sellega seotud?
Euroopa Etenduskunstide Tööandjate Liitude Liiga (Pearle*1) on üle-euroopaline katusorganisatsioon, mille eesmärk on etenduskunstide arenguks soodsate tingimuste loomine, professionaalse teabe vahendamine, Euroopa ja liikmesriikide seadusandluse muutmine ja ühtlustamine, ettepanekute tegemine Euroopa komisjonile ja teistele etenduskunstide arengut suunavatele institutsioonidele. Sisuliselt on tegemist Euroopa Liidu tasandi lobiorganisatsiooniga.
1991. aastal loodud Pearle* esindab praegu oma 42 liikmesorganisatsiooni kaudu umbes 4500 etendusasutust Euroopas: teatreid,…
-
Catherine Baumann, Prantsusmaa Rahvusliku Eraõiguslike Subsideeritud Orkestrite ja Ooperimajade Liidu (SYNOLYR) direktor ja Pearle* president
1. Hiljutise väga laiapõhjalise uuringu „Prantslaste kultuuriharjumused“ järgi on prantslased väga aktiivsed kultuuritarbijad. Suured etenduskunstide institutsioonid nagu ooperi- või balletiteatrid on ühiskonnas endiselt väga olulised.
2. Prantsusmaa avaliku sektori peamised probleemid on seotud rahastusega. Esiteks tingis majanduskriis avaliku sektori kulude kärpimise. Ja teiseks on ellu kutsutud seadus, mis muudab administratiivsel tasandil riigi, piirkonna,…
-
Millised on Mandri-Euroopa ning angloameerika rahastamissüsteemi plussid ja miinused, mille majanduskriis on esile toonud?
Euroopa ning angloameerika kultuuripoliitikat kõrvutatakse ja võrreldakse sageli. 2008. aastal alguse saanud kriisi mõju oli USA kultuuripoliitikas kohe täheldatav. Sponsorid, nii eraisikud kui ka firmad, ei olnud enam valmis kultuurivaldkonda toetama. Lisaks kahanes lausa päevpäevalt annetuste rahaline väärtus. Valdkonnal tuli sellises olukorras kiiresti reageerida ja teha paindlikke otsuseid. Õnneks taastus endine olukord kiiresti…
-
30. novembril, Voldemar Panso sünniaastapäeval, anti üle tänavune Panso-nimeline preemia, mille seekord pälvis XXV lennu üliõpilane Diana Leesalu. Laureaat kuulutati välja Tallinna vanalinnas Hobuveskis pärast Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu bakalaureuselavastuse „Gizzelle” etendust. Lavastas selle Saša Pepeljajev ning lavastuse dramaturg on vastne laureaat Diana Leesalu.
Panso preemiat antakse legendaarse teatrimehe sünniaastapäeval välja alates 1978. aastast ning see on mõeldud noorte andekate lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks.…
-
Eestit esindasid Tartu Uue teatri lavastus „Ird, K.” ja Von Krahli teatri „The End”. Olin ettehaaravalt üsna veendunud, et need lavastused on selle festivali favoriidid, vaatamata sellele, et „Ird, K.” on üsna ajastuspetsiifiline ja kontekstitundlik. Seda vaatamata ka sellele, et žürii koosnes auväärsetest küpses eas inimestest: meie teatrikriitik ja poliitik Jaak Allik, läti teatrikriitik ja -uurija Silvija Radzobe, leedu teatriprofessor ja lavastaja Petras Bielskis, soome teatriuurija…
-
Lavaeksperimendid tingisid paljude etenduste puhul sellise näitlejate kohalolu, mis küll opositsioonis oleva publiku mõnikord surmani ära väsitas, aga lõpuks jättis ikkagi sisse pulbitsema kummalis-erutava emotsiooni. Seesama publiku liigutamine on ka üks „Baltic Circle’i” tunnusjooni. Kui ei õnnestunud publikut puudutada vaimselt, tehti seda vähemasti füüsiliselt. Kui vaataja suutis vilkuvate tulede kiuste pääseda epilepsiahoost, hoidis ta kõrvu kinni, kuna heli oli liiga vali. Kui kõrvad kaitstud, suruti aga…
-
„Rapuntsel”. Kadri Kalda sümpaatselt leidlik lavastus „Rapuntsel” on loodud vendade Grimmide muinasjutu ainetel. Dramaturgiliselt jutustatakse lugu selgelt ja voolavalt, nagu sobiv 4–10aastastele vaatajatele, kellele lavastus on mõeldud. Etenduse kolmekümne viie minuti jooksul olid lapsed põnevil, nihelema hakkasid ainult paaril vaiksemal hetkel.
„Rapuntsli” kunstiline väärtus seisneb eelkõige mitmes erilaadses visuaalses tehnikas, mida enamik väikseid vaatajaid näeb esmakordselt. Kasutatakse samade tegelaste ühest meediumist teise rändamise võtet, mis meenub eriti…
-
Näitekirjanik Martin McDonaghit võib põhjusega nimetada eesti teatri lemmikiirlaseks: tosina aasta kestel on meil lavale jõudnud viis tema teksti, neist üks koguni kahel korral. Nüüd siis tema värskeim, 2010. aastal kirjutatud „Kadunud käsi” („A Behanding in Spokane”). Kas selle näidendi puhul on publikul põhjust oodata midagi varasemate tekstidega samalaadset või on iirlane võtnud seekord nõuks üllatada?
Tanel Jonas, „Kadunud käe” lavastaja: Nii ja naa, on ja ei…
