-
Eestlased on kummalised inimesed. Kogu pika aasta elavad nad poliitilise jagelemise-nägelemise, tüli ja taplemise keskel. Kiruvad võimulolijaid ning sarjavad neid, kes ei ole, aga tahaksid olla. Siis tuleb suvi ja rõõmsal meelel minnakse kõigele seesugusele veel kord kaasa elama.
Kuigi Shakespeare’i „Hamlet” ei ole vahest üks tema näidenditest, mis suvelavastustele mõeldes kõige esimesena pähe turgatab, on sedapuhku valik langenud just sellele. Muidugi, eks ole Shakespeare’i teisigi tragöödiaid…
-
Maksim Gorki „Vassa Železnova” on praeguses Eesti teatris mõneti ootuspäratu näidend. Olgugi et autori ideoloogiline hoiak ja teose pisut skemaatiline dramaturgiline ülesehitus võiksid näidendi nii või teisiti praeguse (kipume ju aeg-ajalt kõnelema viisil, justkui oleks meie olevik kuidagi vastuvaidlematult vaimuvalgustuslik, võimaldades „igandite” hinnanguliseks paikapanekuks üksnes argumentmühatust: „XXI sajandil . . . . ”) lugeja-vaataja silmis liigitada anakronistlikuks, pole tegemist iseenesest unustatud näidendiga. Isegi kui primadonnade (Liina Reiman ja Linda…
-
Neljandat aastat kasutab festival „Draama” taas kuraatoriteenust. Tundub see ka sulle meie oludes kõige mõistlikum süsteem? On kuraatorikesksusel ka nõrku külgi?
Põhimõte, et teatrid valisid ise lavastusi, mida „Draamale” saata, ilmselgelt lõpuks enam ei toiminud. Ka see põhimõte, et žürii valib välja ägedamad lavastused ja paneb need siis pingeritta, on iganenud. Kunstivaldkonnas on üldse veider ja kohatu korraldada võistlusi. Võistluse asemel tundub võrdlus loomulikum ja loogilisem. Žürii…
-
Etenduspaikade hulgas on ka selliseid, kus Shakespeare’i seda tragöödiat pole varem professionaalses esituses mängitud. Globe’i kunstilise juhi Dominic Dromgoole’i sõnul ei taheta kedagi kõrvale jätta, koguni Põhja-Korea on praegu reisiplaanides. Londoni Globe’ist algav ringreis lõpeb täpselt kahe aasta pärast, 2016. aasta 23. aprillil, kui möödub 400 aastat Shakespeare’i surmast.
Ühtlasi on see Dromgoole’i viimane tööpäev kunstilise juhi ametis. „Hamleti” 204. ja 205. etendumispaik on juba paika pandud:…
-
Noored näitlejad on üles kasvanud kiireid ja kahtlemata veidraid muudatusi läbi teinud ajal. Erilaadseist tähendusnihkeist, kattuvustest ja põrkuvustest on saanud igapäevane nähtus. Kui kõrvuti on olemas kardinaalselt erisugused reaalsused, tekib hulk küsimusi nendevahelise hierarhia kohta: milline reaalsus on tõelisem, tegelikkusega kooskõlas? Või mis üleüldse on „päriselt”? Maailm, kus on olemas kõik võimal(ikk)used ning teed avatud, võib tekitada hoopis kõige rohkem segadust.
Trupp sai inspiratsiooni neurobioloog Oliver Sacksi…
-
Kas lavastus põhineb vaid Tammsaare samanimelisel jutustusel või on kasutatud ka kirjandusklassiku muid teoseid?
Lavastuse „Vanad ja noored” dramatiseering põhineb suuresti Tammsaare noorema põlve maaeluainelisel loomingul. Peale „Vanade ja noorte” oleme kasutanud motiive ja katkeid näiteks „Mäetaguse vanadest”, „Vanaisa surmast” ning „Kahest paarist ja ühestainsast”. Samuti on andnud inspiratsiooni tema linnaolustikuline lühilooming ning kirjad oma tütrele Riitale.
Dramatiseeringu seovad tervikuks „Vanade ja noorte” jutustusest pärit Juhani vestlused oma…
-
Muidugi, need nimed pole publikule päris tundmatud, sest sama seltskonna ehk norra lavastaja Vegard Vinge, saksa kunstniku Ida Mülleri ning norra helilooja ja -kunstniku Trond Reinholdtseni lavastus „John Gabriel Borkman” valiti eelmisel aastal saksakeelse teatri esindusfestivalile Theatertreffen. Kuid omapärane on siiski, et kunstnikud pole pidanud vajalikuks oma täiesti mittemidagiütleva pealkirjaga lavastust „12 liigi maja” („12-Spartenhaus” – tegijate endi leiutatud sõna; esietendus 4. V 2013) ühegi sõna…
-
Kui elutööauhind antakse enamasti pika elu töiste saavutuste eest, siis elulooauhinna laureaat võib olla oma loomult pisut loodergi, peaasi et tal on ette näidata kirev ja kurvirohke elulugu. Elutööauhinna saamisel on määravam võimaliku laureaadi anne ja sihikindlus, elulooauhinna puhul sekkub mängu aga rohkem juhus või saatus. Nagu arvata, pakub elulooauhinna laureaatide elukäik, seda ennekõike oma ettearvamatuse tõttu, tihtipeale rohkem põnevust ja huvi.
Teatriliidu „Teatrikoolide” sarja kuuendas raamatus…
-
ASTA LEES
23. I 1924 – 28. VI 2013
28. juunil lahkus üheksakümnendal eluaastal igavesele unele Ugala teatri kauaaegne näitleja Asta Lees.
Alustanud oma teatritööd 1948. aastal Noorsooteatris etteütlejana jätkas ta alates 1952. aastast Draamateatris administraatorina. Teatrihuviline neiu lõpetas 1955. aastal Draamateatri õppestuudio ja hakkas kaasa tegema Draamateatri lavastustes. Alates 1963. aastast kuni 1983. aastani töötas Asta Lees näitlejana Ugala teatris ning jätkas kunstilist tegevust ka teatri…
-
Näidendi sotsiaalselt vahedaimaks relvaks (või kirurgiriistaks) on aus ja avameelne suhtumine meediasse, täpsemalt televisiooni ja veel täpsemalt nn tõsielusarjadesse. Nii Vanamoori täiesti ebasiiras itkemine kadunud ja taasleitud poja puhul saates „Sind otsides” kui ka „Perepeo” väline ja sisuline küündimatus on edasi antud sarkastiliselt, ent täpselt. Laulupere „Metsalised” etteaste ongi lavastuse kõrgpunkt. Lisame siia kogu ajakirjandust valdava hüsteeria sarvedega mehe avastamise järel kui üldistuse. Ning sellegi asjaolu,…
