-
Norra suuruselt teises linnas Bergenis 2001. aastast korraldatud üleaastase festivali „Meteoor” eestvedaja on BIT Teatergarasjen, üks sealseid eksperimenteerivamaid nüüdisteatreid, mis teeb koostööd rahvusvaheliselt oluliste festivalide ja uuenduslike kunstnikega. Kunstilistelt taotlustelt on neile ehk lähim meie Kanuti gildi saal. Ka võib „Meteoori” võrrelda Tallinnas korraldatava Augusti tantsufestivaliga, mis juba ammu laiendab tantsu piire ning toob Eestisse nüüdisaegse etenduskunsti uuenduslikumaid suundi. Mereandide poolest kuulsa rannalinna festival leidis sobivalt…
-
Miskipärast on nii kujunenud, et eesti kultuuriruumis seondub absurd ikka ja jälle nalja ja naeruga. Eestlane loeb Kivirähka ja irvitab mürgiselt, isegi kahjurõõmsalt. Selle irve seest vaatab vastu lauslapselik pragmatism ja usk mõistusesse. Eestlane (kui me muidugi võime niimoodi üldistavalt eestlasest üldse rääkida) usub mõistust, mõistuslikkust, mõistuspärasust nii tugevalt, et on isegi absurdist teinud selle käepikenduse.
Enamgi veel – eeldades, et naer on agressiooni vorm ja vägivalla…
-
Puhas valge siidiussiga algus, millele järgneb stseen õhkõrna võrguga – on näha, et puhtusega laetud lavaruumi oodatakse just puhta meelega vaatajat. Või antakse alguses vähemalt lubadus see etenduse jooksul puhtaks pureda. Valdavalt kirjususe ja jõulisusega löövas etendusõhtus laseb end aimata läbipaistvus ja kergus, olgu siis ebemepuhumise, sümboolse valge värvi või lõpustseeni näol. Eks seostugi õhk, valgus, avatud ja avar, võimalusi täis ruum puhastatud meelega.
Pidev liikumine füüsilises…
-
Seekordne Balti teatrifestival Kaunases oli senistest korralduslikult kindlasti parim. Linn oli täis festivaliplakateid, saalid tulvil ja lilli jätkus igale näitlejale. Külalised olid teretulnud ning meile tutvustati Kaunase ja selle ümbruskonna huviväärsusi. Festivalietendusi anti Kaunase Draamateatris, millest on pärast kaheksa aastat kestnud ja 18 miljonit eurot (sic!) maksma läinud rekonstrueerimist saanud Baltimaade nüüdisaegseim teatrimaja. Kogu ettevõtmise hing oli teatri võluv ja energiline näitlejast direktor Egidijus Stancikas, keda…
-
Jaanus Rohumaa, „Siddhartha ehk Tema, kes jõudis kohale” lavastaja
Tallinnas Salme kultuurikeskuses esietendub 15. novembril „Siddhartha ehk Tema, kes jõudis kohale”, kus üle kümne aasta kohtuvad laval taas kunagised lavakunstikooli kursusevennad Jaanus Rohumaa ja Üllar Saaremäe, et viia ellu 25 aasta tagune unistus. Üheskoos äratatakse ellu ühised mäletused ja rännatakse Indiasse. Teksti autorid on Kaarel Kuurmaa ja Jaanus Rohumaa, lavastab Jaanus Rohumaa ning lisaks temale ja Üllar…
-
Oled töötanud koreograafina mitmeis paigus üle maailma ning praegu viibid Tallinnas STÜ residentuuris. Kuidas tööprotsess on kulgenud, mida on siin viibimine sulle kunstnikuna pakkunud?
See on olnud mulle eriline periood. Tantsufilme olen teinud varemgi, kuid tavaliselt palju lühema aja jooksul. Seekord sain töötada kuu aega koos soome tantsukunstniku Eleni Pieridesega, meil oli lossis filmimiseks ja tööga süvitsiminekuks tavapärasest rohkem aega. On väga meeldiv luua kiirustamata ja keskendudes.…
-
Sebastian Nüblingi ja Ene-Liis Semperi lavastuse „Ilona. Rosetta. Sue” peamine võlu peitub aredas ja provotseerivas ruumis, mille lavakunstnik Ene-Liis Semper on loonud ja mille kontseptuaalne tugevus (nagu ka eelmises Nüblingi-Semperi koostöös „Kolm kuningriiki”) hoiab lavastaja Nüblingi agressiivselt, sihitult kobavat stiili enam-vähem koos. Lavastuse idee väljendub ruumiliselt ja lavakujunduses selgemini kui tegevuses. Üle lava laiub diagonaalis massiivse installatsioonina mõjuv pikk, tootmisliini meenutav laud, mille tagumine ots osutab…
-
14. – 24. oktoobrini üheksandat korda Eestis korraldatud Vene teatrifestivali „Kuldne mask” avaõhtul, otse enne Oleg Tabakovi teatri „Aasta, kui ma ei sündinud” etendust ütles „Kuldse maski” president, armastatud teatri- ja filminäitleja Georgi Taratorkin (mängib venelaste 1970. aasta filmis „Kuritöö ja karistus” Raskolnikovi) Estonia teatri laval, et viimaste hooaegade parimaid vene lavastusi näitavast festivalist on saanud Eestis traditsioon. „Just traditsioon, mitte harjumus,” ütles Taratorkin, viidates, et…
-
Oktoobri keskel esietendus Kanuti gildi saalis Mart Kangro uus soololavastus „waiting for tomorrow” („homset oodates”). Väga erisuguste seltskondadega (sageli mainitakse Xavier le Roy ja Thomas Lehmeni nime) koostööd teinud Kangrole on see neljas soololavastus, kusjuures kõik tema senised soolod on kujunenud omamoodi märgiliseks.
Esimene neist, „Start. Based on a true story” („Algus. Põhineb tõsielul”, 2001) oli Kangrole tõeline läbimurre, paar aastat tagasi tähistati kümne aasta möödumist selle…
-
Inimese loomus on nõrk. Tunnistan keerutamata: avastanud e-kutse Itaaliasse Terni etenduskunstide festivalile, ei peibutanud mind esimeses järjekorras niivõrd loodetavad kunstielamused, vaid just võimalus äsja ära pakitud lühkarid-uikarid taas välja otsida. Läks aga teisiti. Turistlik suve pikendamise rõõm jäi siiski pigem fooniks mitmele elamuslikule kunstisündmusele.
On alust arvata, et Eesti delegatsioon – kui nii pidulikult üldse sobib öelda vaid kahe persooni, minu ja Ugala lavastaja Taago Tubina kohta…
