Toeta

Teater

  • Poliitilise teatri padrunisalv

    Kui ükski poliitik või meediaväljaanne pole suutnud Savisaart kõigutada, siis oleks palju loota, et teater seda teeb. Tõsi, teatril ei olnud ka sellist kavatsust.

    Antiiktragöödia ja muusikali põiminud lavastus „Savisaar“ teatrilt NO99 tõi Eesti teatripildis korraks taas esile poliitiliselt aktiivse ja ühiskonnakriitilise teatri, mida siinmail kohtab kaunis harva ja mille vähesuse üle on aastakümneid kurdetud. „Savisaare“ ja poliitilise teatri olemuse üle arutlevad…
    Tambet Kaugema
    11 minutit

  • Psühhoanalüütiline „Savisaar“

    NO99 lavastus on väga täpselt, justkui õpiku järgi rajatud antiiktragöödia tuumsituatsioonile, traagilisele valikuolukorrale, s.t võimatule valikule.

    Teatri NO99 „Savisaar“, lavastajad ja lavakujundajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, heliloojad Vaiko Eplik ja Jakob Juhkam, laulusõnade autor Vaiko Eplik, teksti autorid Eero Epner, Tarmo Jüristo ja Aare Pilv, valguskunstnik Pietu Pietiäinen. Mängivad Marika Vaarik, Helena Pruuli, Rasmus Kaljujärv, Gert Raudsep, Raivo E.…
    Jaanus Adamson
    6 minutit
  • Mida tunneb teatris publik?
    Kõige kõrgemalt hinnatakse Tartus tantsulavastusi, millele anti kuuepunktisel skaalal keskmiseks hindeks 5,33 (kõige kõrgem keskmine lavastusel „Casanova“).
    Alan Proosa

    Mida tunneb teatris publik?

    Tartu publiku arvates on sealne teater väga professionaalselt tehtud, esitab äratuntavaid teemasid, mis on suhteliselt lõbusad, lõõgastavad ja muljetavaldavad, osalt ka inspireerivad ja üllatavad.

    Hedi-Liis Toome
    8 minutit

  • Lasteteatri suhtlusarhitektuur

    Vaadanud teatri aastaauhindade žürii liikmena eelmisel aastal ära mitukümmend laste- ja noortelavastust, hakkas üha enam tunduma, et peamine veelahe ei jookse lavastuste tehnilise taseme vahelt, vaid teatrikontseptsiooniti – ruumikasutuse, publikusse suhtumise, lava ja saali rollijaotuse seisukohast. Põhiküsimuseks kerkis, kuidas lasteteater suhtleb oma publikuga?
    Lasteteatri puhul on ju tegemist ilmselt ainsa kunstivormiga, kus tagasiside on reaalajas kuuldav ja nähtav, teatri erijuhuga, kus kutseliste mängijate vastas on seltskond, kes…
    Eva-Liisa Linder
    4 minutit
  • Mõtted halli mere äärest
    Kui Kersti Kreismanni külanaine Aila ikka arvab, et ta (teatri eeslaval) kummiribade vahel ujub, siis tundub publikulegi, et vesi on väga külm.
    Teet Malsroos

    Mõtted halli mere äärest

    Tundub, nagu oleks elu ise su ees lehvitanud või vana hea dokumentaalfilm käima pandud.

    Maris Johannes
    6 minutit
  • Kalju Komissarov – õpetaja ja lavastaja
    Kalju Komissarov mõjutab praegusaja teatrit oma õpilaste kaudu.
    Ardi Truija / Pärnu Postimees / Scanpix

    Kalju Komissarov – õpetaja ja lavastaja

    Kultuuri elutööpreemia antakse teatavasti pikaajalise loomingulise tegevuse eest. Seletussõnaraamat täpsustab, et elutöö on elu jooksul tehtud tähtsaim, peamine töö. Mis on õieti Kalju Komissarovi – lavastaja, näitleja, pedagoogi – elutöö, ei olegi nii lihtne vastata, kui esimesel hetkel paistab. Esiteks ei…
    Luule Epner
    5 minutit
  • Augus kahe kommunikatsiooniviisi vahel
    Sõna „metsik“ tähendus on Külli Roosna ja Kenneth Flaki lavastuse „Wild Places :: Mountain“ koreograafias tõesti olemas.
    Robert Benschop

    Augus kahe kommunikatsiooniviisi vahel

    Külli Roosna ja Kenneth Flaki loomingus on oluline koht eksistentsiaalsetel teemadel.

    Anu Ruusmaa, Evelin Lagle
    4 minutit
  • Teatri aastaauhindade nominendid 2014. aasta loomingu eest
    Pääru Oja kandideerib meespeaosa auhinnale Willemi rolli eest Eesti Draamateatri lavastuses „Vennas“.
    Teet Malsroos

    Teatri aastaauhindade nominendid 2014. aasta loomingu eest

    Laureaadid kuulutatakse välja 27. märtsil teatripäeva peol rahvusooperis Estonia.

    5 minutit
  • Vaba olemise kunst ja risk
    Näitlejad (fotol Jim Ashilevi) on inimestena hämmingus, rahutud, eksinud või siis lõbusad, üleolevad, kurvad, vaenulikud – nad on samade küsimuste ees, mis vaataja.
    Mikk-Mait Kivi

    Vaba olemise kunst ja risk

    Nüüdisteater ei vaja enese õigustamiseks midagi muud kui vaatajat, ka toda hämmingus, rahutut, eksinud vaatajat.

    Jürgen Rooste
    5 minutit

  • Elu on komöödia, mida tuleb võtta tõsiselt

    VAT-teatri „Mirandolina“, autor Carlo Goldoni, lavastaja Giorgio Bongiovanni, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Sander Põllu. Mängivad Katariina Unt, Peeter Tammearu, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Lauli Otsar, Liisa Saaremäel ja Meelis Põdersoo. Esietendus 2. II Kumu auditooriumis.
    Itaalia draamaklassik Carlo Goldoni sündis seitse aastat pärast XVIII sajandi algust ja suri sama palju enne selle lõppu. Goldoni oli teatrinovaator, maskide ja improvisatsiooni pagendaja sajandeid ainuvalitsenud commedia dell’arte’st. Tänapäeval…
    Veiko Märka
    4 minutit
Sirp