
„1987“ näidatakse meile teatrit selle ürgsel, psühholoogiast, plämast, olustikulisusest, juttudest ja emotsionaalsetest näoilmetest vabastatud kujul.

Lavastaja Ivar Põllu taskutest paistavad Strindbergi ja Brooki kõrvad.

Ivan Võrõpajev räägib oma näidendites teatud piiride ületamisest, aga ta ei pea nende all silmas pelgalt ühiskondlikke kokkuleppeid, mida on hõlbus eirata, vaid küsib nende piiride olemasolu kohta üleüldse.

Henri Hüti ja Taavet Janseni residentuurist Kanuti gildi saalis vallandus tantsuvälja kirglik eneseanalüüs.
Rahvusvahelise lasteteatri päeva pöördumine.
Kolm pilku noorte koreograafide Arolin Raudva ja Maarja Tõnissoni „Première’il“ etendunud lavastustele.

„Arvamusliider ja armuke“ näitab, et arvamusliider võib olla igaüks, vähemalt iseenda meelest.

„Buratino“ lavamaailmas lastevanematega ei flirdita, ajakajalisi paroole ei pillata, ometi on loo helistikus mingi tumedus, mida hoomavad vaid täiskasvanud.

Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.