Toeta

Teater

  • Väike, aga tubli (ja vajalik)
    Piret Rauk: „Maakonnateater ei saa kunagi olla päris nišiteater, võtta ette väga radikaalseid teatrikatsetusi.“
    Penelope Russak / Scanpix

    Väike, aga tubli (ja vajalik)

    Piret Rauk: „Ilmselt on Kuressaare Linnateatri palgaline näitetrupp ka edaspidi väike ja külalisnäitlejatele, kes rikastavad pilti, langeb põhiraskus.“

    Tambet Kaugema
    6 minutit

  • Kommentaar – Kuressaare kirju ja ootamatusi täis teatrielu

    Kuressaares algas teatritegemine XVIII sajandi lõpus saksakeelsena, eestikeelset teatritegu alustati 1882. aastal ehk tosin aastat pärast rahvusliku teatri sündi Tartus. 1886. aastal asutati Kuressaare Eesti Selts, kus tehti teatrit pool sajandit. Märkimisväärne oli 1911. aasta: tulevase riigivanema Ants Piibu algatusel osteti seltsile suur „saksa maja“, mis on Kuressaare Linnateatri kodu tänaseni. Jantide vahel jõudsid Kuressaarde küllaltki kiiresti ka sellised väärtnäidendid nagu Kitzbergi „Tuulte pöörises“ ja „Kauka jumal“ või…
    Madli Pesti
    3 minutit

  • Lapskuninganna kõrgid mängud

    Lilleline pesu ja rõhutatult teatraalne kaardipaki-kuninganna võõbatud nägu loovad võimupositsiooni asemel seose pigem lapse mänguga.

    „The Queen is Dead“ („Kuninganna on surnud“), koreograaf ja esitaja Kadri Sirel, helikujundajad Kenn-Eerik Kannike ja Madis Kuuse, valguskunstnik Helena Keskküla, kunstnik Karolin Tamm. Esietendus 27. V MIMstuudios.
    Viimased paar hooaega on toonud siinsele teatriväljale mitmeid uusi paljutõotavaid tantsukunstnikke. Kas tegu on põlvkonnavahetusega, näitab aeg, ent igal juhul…
    Marie Pullerits
    3 minutit

  • Kommentaar – Laine laksudes rannale lööb

    Aastad pole vennad ja seetõttu on tihtipeale keeruline tuvastada ka teatrisuvede lähisugulust, kuid mingi ähmane korrapära selles kõiges siiski vist valitseb. Miks on nõnda, et mõnel suvel tuleb lavale hea ports tugevaid uuslavastusi, teisel on lisanduvate väärtlavastuste saak aga enam kui kasin? Ei ole kahtlustki, et määrav osa on selles juhusel: teatreid on Eestis palju ja väga erisuguseid, igaüks pusib omaette ja omavahel nõu eriti ei…
    Tambet Kaugema
    3 minutit

  • Pooltempereeritud uksetragöödia

    Vanemuise „Laineid murdes“ toimib kontseptuaalselt uksetragöödiana: kiriku­uks lahti, naised välja, vääritud kadunukesed pastori volitusel (!?) põrgusse jne.

    Vanemuise „Laineid murdes“, autorid Lars von Trier, David Pirie, Peter Asmussen ja Vivian Nielsen, tõlkija Eva Velsker, lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Jaanus Laagriküll, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Marian Heinat, Ivo Uukkivi, Katrin Pärn, Margus Jaanovits, Piret Laurimaa, Veiko Porkanen, Riho Kütsar, Jüri Lumiste,…
    Madis Kolk
    6 minutit
  • Inimese jumalikkus ja jõulised identiteedikuvandid
    Rene Köster on lavastuses „Masc“ käsitlenud mehelikkuse ja identiteediloome teemat.

    Inimese jumalikkus ja jõulised identiteedikuvandid

    Raho Aadla ja Rene Köstri värsked soololavastused tutvustavad erisuguseid arusaamu liikumisest ning pakuvad huvitavat ristlõiget nii üldinimlikest (ja jumalikest) kui ka identiteediga seotud teemadest.

    Iiris Viirpalu
    3 minutit
  • Mis juhtub kokkupõrkel vastukäivusega?
    „Kõhurääkijate kongress“ on lavastaja sõnul nagu portreede kogum, mõne sarja pilootosa, nii et vaataja saab aru, et iga loo taga on veel viisteist või enam stseeni. Esiplaanil Lars Frank ja tema pidevalt tähelepanu püüdev nukk.
    Erich Malter

    Mis juhtub kokkupõrkel vastukäivusega?

    Gisèle Vienne: „Kui vaadata nüüdistantsu või -kunsti arengut, siis seal on pöörded märksa silmatorkavamad, aga teater on suures osas ikka samasugune, kui see oli XIX sajandil.“

    Ott Karulin
    10 minutit

  • Raevu, naeru, pisaraid!

    Eesti teatris napib suuri lugusid, kirge ja ambitsiooni. Uuslavastuste arv on kasvanud ulmeliseks, ent lõviosa neist jääb turvalisse mugavustsooni.

    Mul on metsikult hea meel, et Eesti Draamateatri „Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika“ on välja müüdud. Igasuguse alahoidlikkuse kiuste ja täiesti ennustamatult. Eestis tundmatu leedu näitekirjanik, lugu Londoni rentslisse maandunud noortest inimestest, neljatunnine lavastus . . . .
    Mul on väga hea meel, et Eesti Draamateater läks sellele riskile,…
    Kadi Herkül
    3 minutit
  • Kolgata teed piknikule
    Teha multifilmi alusel elavate näitlejatega (fotol Liisa Pulk, Margo Teder, Kaia Skoblov ja Meelis Põdersoo) lavastus on iseenesest põrutav fakt ka praeguses interdistsiplinaarses kultuuripildis.
    Siim Vahur

    Kolgata teed piknikule

    Lavastusse on jagunud sirgjoonelisi tundeväljendusi ja sordiinialuste suhtenüansside keerukust – „Eine murul“ on kunst südamele, mitte mõistusele.

    Veiko Märka
    5 minutit

  • Baieri objektid

    20. internationales figuren.theater.festival erlangen nürnberg fürth schwabach 19. – 28. V. Festivalil osales 71 truppi 21 riigist.
    Õnneks on käes aeg, mil ka eestlasena ei pea välisfestivalidel krabama väheseid kohti ilmakuulsate lavastajate etendustele, sest palju on kodukamaral juba nähtud (aitäh, „Baltoscandal“, „NuQ Treff“, „SAAL Buiennaal“ ja „Talveöö unenägu“). Erandiks pole ka neljas Baierimaa väikelinnas toimuv nukuteatrifestival, kus näidati muu hulgas Gisèle Vienne’i, Needcompany, Akhe, Philippe Quesne’i, Rabih…
    Ott Karulin
    2 minutit
Sirp