Toeta

Teadus

  • In memoriam Ergo Nõmmiste

    Ergo Nõmmiste
    27. VI 1956 – 11. IV 2019
    Koolipäevil sattus Ergo Nõmmiste kätte Robert Jungki raamat „Heledam kui tuhat päikest“, mis kirjeldab tuumafüüsikute professionaalselt ja eetiliselt keerulist, kuid inspireerivat tööd. Kaasakiskuvalt kirjutatud teos tekitas esimese huvi füüsika kui teaduse vastu ja andis tõuke selleks, et tulevane akadeemik otsustas õpingud ning edaspidise elu pühendada füüsikale ja teadusele.
    Uudishimust kasvas välja elutöö aatomi- ja molekulaarfüüsika valdkonnas. See algas Tartu…
    3 minutit

  • Andresen ja meie kaasaeg

    Nigol Andresen oli varakult vasakpoolne radikaal, mitte hilisem eurokommunist või inimnäolise kommunismi veendunud aktivist.

    Kui inimesel on aastas lugeda 52 head raamatut, siis on tal igal päeval kümmekond lehekülge põnevat lehitsemist ning süvenemist. Minusugusel on see arv suurem, sest loen palju klassikat, iseäranis eesti luulet. Viimati ilmus meie koju kast raamatuid, mille seast leidsin prof Ülo Matjuse teose „Raamat on raamat“, prof Loit Reintami…
    Peeter Olesk
    5 minutit
  • ,

    Eesti valik: väike räpane põlevkiviriik või nutikas kohaneja

    Väikese räpase riigi kuvandist lahtisaamiseks on Eesti REKKi eelnõus vaja panna paika selge tegevusplaan fossiilkütustest loobumiseks, sh põlevkivi kasutamise lõpetamiseks.

    „Ainult üle minu laiba!“ Sellise sõnumiga tervitas hulk rahvast läinud nädala neljapäeval Toompeal uue riigikogu esimest istungit. Tegemist ei olnud üksikaktsiooniga, vaid üha hoogu võtva liikumisega valitsuste kliimapoliitika vastu. 15. märtsil kogunes üle maailma vähemalt 1,6 miljonit noort kliimastreigile, et…
    Kärt Vaarmari
    8 minutit
  • Puittaimed, vesinikumajandus ja tehiskliimas toidu tootmine
    Energiamets Tõraveres. Leppade kiirgusrežiimi mõõtmine. Madis Sulev mõõdab FieldSpeciga spektraalset valgustatust, mastil mõõdab Matti Mõttus peegeldunud kiirgust.
    Andres Kuusk
    ,

    Puittaimed, vesinikumajandus ja tehiskliimas toidu tootmine

    Aeg Eesti energeetika (ja mitme teise valdkonna) optimaalseks ümberkorraldamiseks on otsa saamas. Keda see huvitab, andke meile parem raha.

    Anti Hirv
    9 minutit

  • Mari rahvausk ristteel

    Registreeritud mari usund võib küll areneda maailmareligioonide voolusängis, ent inimesed usuvad siiski niimoodi, nagu ise paremaks peavad.

    Viimasel ajal on mari rahvas saanud tuntuks Euroopa viimaste paganatena. Seda seisukohta kujundavad ajakirjanduses ilmunud pildid ja videod hiites korraldatavatest palvustest ning Mari ohvripappide intervjuud. Peale saavutuste turunduse vallas on mari animism edukas ka bürokraatlikus sfääris, olles Mari Eli vabariigi kolmas ametlikult tunnustatav religioon õigeusu ja…
    Tatjana Alõbina, Art Leete
    3 minutit
  • Rahvusülikooli sajand
    Toomas Asser: „Näiteks loodusteaduste õpetajate põua lahendamine võib aega võtta aastaid, ehk suisa aastakümneid, ning see nõuab ressursse ja sihikindlat tegevust, aga eelkõige riiklikku prioritiseerimist. Kui me seda küsimust ei lahenda, ei ole meil ei eesti keele säilitajat, ei ülikooli tulijat, ei ole ülikoolis olijat ega ka lõpuks eesti keeles õpetajat.“
    Tartu ülikool

    Rahvusülikooli sajand

    Toomas Asser: „Üks põhiküsimusi, mis vajab läbivaidlemist ja pikaks ajaks kokkuleppe sõlmimist, on õpetajate järelkasv – selle lahendamine on riigile eksistentsiaalne ülesanne.“

    Margus Maidla
    9 minutit

  • Emakeelepäeva järel

    Eesti keele õigekirja õpetamine ja reeglistamine on teema, mis puudutab iga inimest, kes tahab osata eesti keeles kirjutada.

    Mina tahan lihtsalt arusaadavaid asju, näiteks [—] vaielda jõupositsioonita, argumentide keeles.
    Jaak Jõerüüt*
    Õigus eksida ja kohustus eksimusi tunnistada
    Eestis räägitakse juba aastaid seisakust (enamasti majanduslikus mõttes). Nii seisaku kui ka arengu esimeseks faasiks on mõtteviis. Seisaku algpõhjuseks on kapseldumine mugavustsoonidesse, oma positsiooni ja status quo hoidmine, nii et eesmärgiks…
    Mati Hint
    12 minutit

  • Milliseid keeli on tööturul vaja?

    Analüüs näitas, et palk sõltub osatavate keelte arvust – ka siis, kui arvesse on võetud kõik taustatunnused. Kõige olulisem on seejuures inglise keele oskus, millega tuleb hästi toime iga kolmas 16–65 aastane.

    Viimasel poolaastal on ajakirjanduses peetud elavat arutelu kõrghariduse rahvusvahelistumise ja eesti keele hoidmise üle. Liiga sageli on seejuures kõlanud, nagu tuleks kõrghariduses valida kas eesti või inglise keele vahel.…
    Aune Valk, Liis Simmul
    7 minutit
  • Ühiskonna poliitilised mõõtmed. Vasak- ja parempoolsus

    Ühiskonna poliitilised mõõtmed. Vasak- ja parempoolsus

    Just väärtuste mõõde on muutunud viimasel ajal väga oluliseks ja kirgi kütvaks. Et ühiskondlik debatt edasi viiks, on vaja, et debatis osalejad mõistaksid, kuidas teised osalised seda mõõdet konstrueerivad.

    Margus Ott
    10 minutit
  • Spirituaalsus on osa inimesest, osa tema identiteedist
    Olga Schihalejev: „See, et Eesti on läbi ajaloo olnud monokultuuriline, on müüt. Eesti on mitmekultuurilisem kui mõnigi teine Euroopa riik. Iseküsimus, kuidas mitmekesisust on hinnatud. Kas oleme seda tähele pannud või eitanud, püüdnud teha nägu, et oleme monokultuuriline ühiskond?“
    Andres Tennus

    Spirituaalsus on osa inimesest, osa tema identiteedist

    Olga Schihalejev: „Mida me saame teha, et eri maailmavaate esindajad, olgu nad etnilised eestlased või mitte-etnilised eestlased, tunnetaksid, et Eesti, kus nad elavad, ongi nende kodu?“

    Tiia Kõnnussaar
    11 minutit
Sirp