Toeta

Teadus

  • In memoriam Märt Saarma

    Märt Saarma
    21. XII 1935 – 15. III 2019
    Lahkunud on Tartu ülikooli emeriitprofessor Märt Saarma, kes pälvis kolleegide lugupidamise innuka õppejõu ja kõrgelt kvalifitseeritud psühhiaatrina.
    Märt Saarma sündis Tallinnas ja õppis seal 20. keskkoolis, mille lõpetas 1954. aastal.
    Järgides perekonnatraditsioone astus Märt Saarma TÜ arstiteaduskonna raviosakonda, mille lõpetamise järgselt 1960. aastal asus psühhiaatrina tööle Tarvastu psühhiaatriahaiglasse.
    Märt Saarma alustas õppejõuna Tartu ülikoolis 1964. aastal aspirantuuri ajal. Kandidaaditöö teemal „Aminasiini,…
    2 minutit

  • Ühiskondlikult väärkoheldud kasvatus

    Kasvatus mõõdetav ei ole, konkureerida on siin keeruline ja Exceli tabeli suurtest võrgusilmadest libisevad kasvatuse nüansid, peensused, väärtused lihtsalt läbi.

    Maailm uueneb ja muutub. Oleme lootnud, et paremaks. Teated vägivallast meie haridusasutustes, laste ja noorte nutisõltuvusest ning hüppeliselt kasvanud vaimsetest probleemidest panevad neis lootustes kahtlema. Meenub alternatiivpedagoogide poolelt kuuldud mõiste: tsivilisatsioonikahjustused. Me ei tea enam, mis koolides toimub, sest seda uurivat…
    Tiiu Kuurme
    7 minutit

  • Väärika vananemise teekond

    Hoolekandeasutused on kui äriettevõtted, kus pakutakse sihtotstarbelist, standardimata ja kallist majutusteenust ning selgelt määramata kvaliteedinõuded loovad eeldused inimõiguste vastasele tegevusele.

    Vananemine on elu loomulik kulg ning kehtib kõigile inimolenditele ühtmoodi, me sünnime ja liigume mööda elukaart samade seaduspärasuste järgi. Eluviisi, -keskkonna ja kommete kaudu suudame osaliselt mõjutada geneetiliselt antud materjali kulumist ja seega vähemal või suuremal määral pikendada või vähendada tervena elatud…
    Jaana Sepp
    6 minutit
  • Lõunaudmurdi noorte initsiatsiooniriitused
    Nende kahe rituaaliga võib lähemalt tutvuda Eesti Rahva Muuseumi näitusel „Ajanihe“, mis avatakse 21. märtsil Tallinna ülikooli aatriumis. Fotodel tutvustatakse initsiatsiooniriitusi võrdlevalt 1993. ja 2017. aastal. Näituse avamisele tulevad ka mõned Varkled-Bodja elanikud ja esitavad 21. märtsil kell 19 Tallinna Muusikamajas oma laule.

    Lõunaudmurdi noorte initsiatsiooniriitused

    Varkled-Bodjas toimuvad kevaditi initsiatsioonirituaalid, mis mujal nii puhtal kujul enam aset ei leia: teismelised poisid saavad külakogukonna silmis meheks ja tüdrukud naiseks.

    Nikolai Anisimov, Eva Toulouze
    4 minutit

  • Akadeemiline vaba(n)dus

    Kuna õhus on nii rakendusuuringute keskuse kui ka täiendava maksuraha plaanid, siis oleks kohane langetada akadeemilist tähelendu ketserlikult maale lähemale.

    Ühiskondlikku arvamust Eesti teaduse kohta on kujundanud väga erineva tausta ja tasemega üllitised, mis on pärit nii akadeemikuks valitute kui ka muidu agarate teadustegelaste sulest. Üldiselt ei sega autorite enda kui tahes tagasihoidlikud saavutused esitamast meie teadust ülivõrretes, kuna enesekiituse saab selgeks maast…
    Ago Samoson
    5 minutit
  • Mets kui põhiõigus?
    Mis oleks, kui kuulutaks järgmise aasta metsa aastaks? Kui mitte ametlikult, siis vähemalt igaüks enda sees. Kujutage ette: terveks aastaks pidu sinus eneses.
    Uudo Timm
    ,

    Mets kui põhiõigus?

    Meie metsade tsiviliseeritud kaitse on võimalik vaid tingimusel, et seda saaks teha kohtuvõimu kaudu, efektiivset kohtusse pöördumise õigust kasutades.

    Eerik Kergandberg
    11 minutit
  • Metsanduse uus lendorava paradigma
    tõttu igal võimalusel kuuse- ja männikultuuridest välja.
    ,

    Metsanduse uus lendorava paradigma

    Uudo Timm: „Loodus ei ole nii rumal ja evolutsioon pole käinud sel moel, et on siia tekitanud mingid mõttetud liigid. Igal liigil on siin maamunal ja ökosüsteemis oma roll.“

    Ulvar Käärt
    8 minutit

  • Metsaneenetsi animism üksikisiku näitel

    Peamine viis, kuidas metsaneenetsid pöörduvad oma jumalate poole, on palved ja ohverdused.

    Lääne-Siberi taigas elanud metsaneenetsi põhjapõdrakasvataja ja intellektuaali Juri Vella juures tegime välitöid alates 1998. aastast kuni tema surmani aastal 2013. Meie koostöö Juri Vellaga rajanes vastastikku kasulikel suhetel: meie toetasime oma artiklite ja filmidega tema võitlust metsaelu jätkusuutlikkust ja põhjapõtrade heaolu ohustava naftatööstusega, tema aga andis meile juurdepääsu oma maailmale, võimaldades meil kuude…
    Eva Toulouze, Liivo Niglas
    4 minutit

  • Toome noored teadustalendid tagasi koju. Kas tõesti võimatu missioon?

    Küsitluses osalenud pidasid kodumaale naasmise kõige suuremaks takistuseks vähest teadusrahastust, kuna rahalise kindlustunde puudumine pärsib ka noorte Eestisse naasmise motivatsiooni.

    Eestis kaitseb doktorikraadi 200–250 inimest aastas.1 Pärast doktorikraadi omandamist on teadlaskarjääri soodustav etapp järeldoktorantuuri läbimine. Vastavalt SA Eesti Teadusagentuur tellitud uuringu tulemustele läheb aga üsna tihti nii, et järeldoktorantuuri läbinud teadlased ei naase kodumaale, vaid otsustavad karjääri jätkata välisülikoolides ja teadusasutustes.2 Eesti…
    Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
    7 minutit
  • Plastid, probleem ja lahendus
    Praegusel ajal jõuab aastas maailmameredesse miljoneid tonne plasti. Võrdluseks võib ette kujutada, et 1 Mt plastjäätmeid moodustab ligikaudu 132 000 prügiauto koormat.
    Wikimedia Commons
    ,

    Plastid, probleem ja lahendus

    Taastumatutel, fossiilsetel loodusvaradel põhinevatelt plastidelt tuleks üle minna taastuvatele ehk biopõhistele plastidele, see lõpetaks jäätmeprobleemid ja süsinikdioksiidi lisandumise atmosfääri.

    Andres Krumme
    9 minutit
Sirp