
Teadus ei ole post ega kriips. Tal on rohkesti dimensioone, mistõttu on arukam arvestada võimalikult paljusid mõõte.

„Meie Eesti“ artiklites on harva mitu allikat, ei püüelda mitmekesise käsitluse poole, vaid esitatakse varjamatult kellegi käsitlust sotsiaalsest reaalsusest.

Riinu Rannap: „Kõre hoidmiseks ei pea loodusesse looma loomaaeda, vaid meil tuleb osata näha liigi ja tema elupaiga säilimise taga olevaid looduslikke protsesse.“

Jüri Plado raamatus müütidest juttu pole, aga teaduse enda lugu ongi sageli just see kõige haaravam ja põnevam.

Zosimos elas suurte muutuste lävel ja teda võib isegi pidada nende ettekuulutajaks.

Eestlaste unikaalses väärtusmaailmas lõikuvad Kesk-, Põhja- ja Ida-Euroopa kultuuriruumide mõjud.

Mart Saarma: „Peaksime mõtlema, miks me pole suutnud areneda sama rikkaks nagu Šveits või Soome.“
Ühispalvuse eesmärk on pöörduda taevajumaluste poole ja paluda neilt head tervist loomadele ja inimestele ning soosingut põllupidamisele.

Potentsiaali tuleb näha selles, et ravimiarendusele pannakse alus akadeemiliste asutuste teadus- ja arendustegevuses.

Küsimus, kas isejuhtivad sõidukid tulevad, on ammu asendunud küsimusega millal?, aga on veel palju tehnilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis tuleb enne lahendada.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.