Toeta

Teadus

  • Puudest ja regulatsioonidest
    Tallinna botaanikaaia töötajad kaardistasid 1980ndatel Kalamaja ja Kadrioru puud ja põõsad üksikpuude tasemel. Nüüd oleks vaja puude raiete ja istutuste andmete analüüsi, kuivõrd on haljastus vähenenud.
    ,

    Puudest ja regulatsioonidest

    Tallinnas alanud ettevõtmine on laienenud üle Eesti ning kokku on üksikpuude või nende rühmadena loendatud kümneid tuhandeid puid ja talletatud tohutut materjali.

    Heldur Sander
    8 minutit

  • Krüptodetektiiv transtsendentse organismi jahil – kabalistliku vitalismi teejuht

    Oskar Goldbergi peamiseks teemaks on materialistliku tehnika võit metafüüsilise rituaali üle.

    Lugedes hiljuti Kalevi Kulli raamatut „Teoreetilisest bioloogiast: eluteadus matemaatika ja semiootika vahel“, jäi mind sellest suurepärasest kogumikust kummitama fraas „organism kui ennastlugev tekst“.1 Kuna tegemist on biosemiootika kogumikuga, siis ei ole selles ju midagi imelikku, et juttu on organismidest ja tekstidest. Siiski tundus mulle, et olen midagi sarnast näinud krüptodetektiivi paberite hulgas. Pärast…
    Kurmo Konsa
    9 minutit
  • Läänemeres muutusteta
    Peame otsustama, kas piirame oluliselt põllumajandusväetiste kasutust, pinnast hävitavat metsaraiet ja soode kuivendamist või alustame Läänemeres mastaapset vesiviljelust, mis neelaks üleliigsed toitained ja looks Eestis uue majandusharu, mis võimaldaks toota Eesti merest kõrge toiteväärtusega tervislikku toitu.
    Piia Ruber
    ,

    Läänemeres muutusteta

    Kliimamuutused ning põllumajandusest, lageraietest ja märgalade kuivendamisest tingitud toitainete vool on põhjustanud merepõhja kõrgema elustiku väljasuremise.

    Teet Randma
    6 minutit
  • Töö ja kitsendus
    Terrence W. Deacon: „Just see, mis ei juhtu, ütleb meile väga palju selle kohta, mis saab juhtuda ja mis saab juhtuma.“ Pildil Terrence W. Deacon eelmisel Eestis-käigul.
    Erakogu

    Töö ja kitsendus

    Terrence W. Deacon: „Töö ei ole lihtsalt energia vallandumine ja interaktsioonid, vaid et see toimub tingimata kitsenduste kontekstis.“

    Margus Ott
    10 minutit
  • Pikisilmi kõrgemalt tulevaid reegleid oodates. Mis saab siis, kui Euroopast käsulaudu ei tulegi?
    Muld on taastumatu loodusvara ning näiteks USAs võeti mullakaitseseadus vastu juba 1935. aastal. Euroopa Komisjon alustas mullakaitsedirektiivi väljatöötamist 2006. aastal ja nii on maaeluministeerium olnud arvamusel, et mullakaitsega iseseisvalt tegeleda pole vaja. Madalsoomuld (pildil) on Eestis levinud mulla tüüp, mis valiti aastal 2019. aasta mullaks. Viimase sajandi jooksul olid paljud madalsoomullad kuivendatud. Kuivendamise ja mullaharimise pärast toimub kiire turba lagunemine, millega kaasneb suures koguses süsihappegaasi lendumine atmosfääri ning mulla kahjustumine.
    Mullamuuseum © Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

    Pikisilmi kõrgemalt tulevaid reegleid oodates. Mis saab siis, kui Euroopast käsulaudu ei tulegi?

    Mittemidagitegemisele puudub õigustus

    Ülo Niinemets
    6 minutit
  • Kuu peale see Toompea!
    200 aastat hiljem läheb Bellingshauseni tähtsaavutust maailmale meelde tuletama ja suurmehele austust avaldama Eesti mootorpurjekas Admiral Bellingshausen eesti meeskonnaga. Reisiga Antarktikasse avastaja originaalmarsruuti mööda tutvustatakse Eestit maailmale. Et me oleme mereriik, oleme olemas, austame oma mineviku suurmehi ja meil on kindel tuleviku ettekujutus, eriti mis puudutab meie planeedi elukeskkonda.
    Aldo Luud / Õhtuleht / Scanpix

    Kuu peale see Toompea!

    Teerajad põhjapooluse all kahe ookeani vahel ja südamekodadest kuni vatsakesteni

    Rein Vahisalu
    9 minutit
  • Eesti riik kui kunstiteos
    Kui Asutav Kogu 1919. aasta kevadel kokku tuli, alustati puhtalt lehelt. Asutava Kogu avaistung 23. aprillil 1919.
    Vikipeedia

    Eesti riik kui kunstiteos

    Pole kahtlust, et riigi esimesed arhitektid võtsid omaks lihtsa, kuid põhjapaneva mõtte: Eesti riigi mõte on olla põhiõigusi kaitsev õigusriik.

    Hent Kalmo, Marju Luts-Sootak
    6 minutit

  • Handi animismi segane kooskõla

    Hantide animistlik maailm vahetab oma asukohta ja kuju vastavalt inimeste praktilise tegevuse vajadustele.

    Teadlased on handi usundit uurinud viimased paarsada aastat. Seal on animismihuvilisele kõike külluses – jumalaid ei jõua keegi kokku lugeda, hingekujutelmad on maailma rikkalikemad, igasugustele nähtustele mõtet andvaid müüte leidub lõputult. Kogu see tohutu hulk animistlikke arusaamu tundub korraga täiesti ähmane, aga ka täiuslikult tasakaalus.
    Animistliku tunnetuse oaas
    Et handi maailmataju on imelik, mõistsime sõpradega…
    Art Leete
    4 minutit
  • Teadus, tõde ja raha
    Intriigid ja kõma praeguse Tallinna tehnikaülikooli ümber tühjast tünnist igatahes ei tule, sest asjad on viltu, kui rektorile kirjutavad tema eelkäijad avalikult ja rektor vastab teisele talle trükitud lahtisele kirjale niisamuti lahtiselt. Pildil Jaak Aaviksoo Tallinna tehnikaülikooli uue teadus- ja õppehoone nurgakivi asetamise peol Mustamäel.
    Oleg Hartšenko / Tallinna Tehnikaülikool

    Teadus, tõde ja raha

    Jaak Aaviksoo sai vastu vahtimist ja on olnud sunnitud tooma teaduse üle otsustama prokuratuuri, s.t täiesti teadusvälise jõu.

    Peeter Olesk
    5 minutit
  • Metsapoleemika kolmandal aastal ronisid kollid kapist välja
    Aburi hiis kanti 2018. a pühapaikade kaardile ja see avalikustati metsaregistris ja maa-ameti geoportaalis. Pühapaikade kaart on mitme kraadi võrra täpsem RMK pärandkultuuri kaardist, mida metsatöödel läbivalt arvestatakse. Ometi otsustas keskkonnaministeerium pühapaikade kaardi maha võtta. Vastasel juhul oleks Aburi hiie maaomaniku metsateatisele kantud märge, et tema maal asub hiiekoht ja metsa majandamisel on soovitav seda arvestada.
    Ahto Kaasik
    ,

    Metsapoleemika kolmandal aastal ronisid kollid kapist välja

    Eestlaste võimetus kolme aasta jooksul metsatüli lahendada seostub üldisema moraaliprobleemiga ja paljastab riigi keskkonnapoliitilise mahajäämuse.

    Asko Lõhmus
    13 minutit
Sirp