Toeta

Teadus

  • Mida rohkem, seda uhkem. Mitmest intervjuust piisab?
    Joonis 3. Küllastumispunkti saavutamine     
     Allikas: Helen Poltimäe

    Mida rohkem, seda uhkem. Mitmest intervjuust piisab?

    Kvalitatiivsete uuringute tegijad imiteerivad järjest rohkem kvantitatiivset paradigmat, kvantifitseerides kvalitatiivse, püüdes oma uuringuid müüa võimalikult suurte ja eripalgeliste valimitega.

    Eneli Kindsiko, Helen Poltimäe
    6 minutit
  • Lääne-Siberi põliselanike naftamässud
    Püstkojaga protestimine naftatööstuse vastu on hantide ja neenetsite seas üks populaarsemaid meeleavalduse vorme. Pildil neenetsi püstkojad.     
     Laur Vallikivi

    Lääne-Siberi põliselanike naftamässud

    Põlisrahvastel on oma mured, sõda tõstab need ilmsiks. Hantide ja neenetsite peamine probleem on nafta.

    Art Leete
    7 minutit
  • Argidialektika XVI. Mõnulemine ja pingutamine
    Banksy. A Great British Spraycation. Lowestoft 2021.      
     Adrian S. Pye / CC BY-SA 2.0 / Wikimedia Commons
    ,

    Argidialektika XVI. Mõnulemine ja pingutamine

    Tahan olla mõnusasti ja mugavalt. Nii, et miski ei sega ega häiri. Kuid see tahtmine ise juba eeldab pingutust. Selles on võrdlus praeguse mittemõnusa ja loodetava mõnusa vahel, millele lisandub soov liikuda ühest teise ning selleks nõutav pingutus. Või siis võrdlus…
    Margus Ott
    2 minutit
  • Rahu tuleb nüüd kahjuks alles pärast sõda
    Teaduspõhist nõu tuleb anda valitsustele ka välispoliitika ja võib-olla isegi sõjanduse vallas.   
     Sebastian Christoph Gollnow / dpa / Scanpix Batics

    Rahu tuleb nüüd kahjuks alles pärast sõda

    2022. aastal seisid teaduste akadeemia ees tavapärasest märksa suuremad piiriülesed ülesanded.

    Tarmo Soomere
    8 minutit
  • Merenduse ajalugu
    Eesti merenduse kesist hetkeseisu saab põhjendada üldise merepimedusega, mille põhjusteks võib pidada heaoluühiskonna pealetungi ja Nõukogude okupatsiooni taaka, kui meri oli paljudele suletud.    
    Piia Ruber

    Merenduse ajalugu

    Meil on terve hunnik pusletükke, mõni selgem, mõni kahvatum, mõni ka puudu, millest tervikpildi kokkupanemine seisab veel ees.

    Ott Laanemets
    7 minutit
  • Mis juhtub pärast kriisi?
    Paljudes kirjades kirjeldatakse tulevikku, kus inimesed elavad väikestes kogukondades, neil on loodusega lähedane side ja nad tegutsevad säästvamalt.     
      Piia Ruber

    Mis juhtub pärast kriisi?

    33 riigis korraldatud küsitluses tuli osalejatel kujutleda end ajas tulevikku rändamas, et sealt oma oleviku minale kiri saata.

    Francesca Arnavas
    7 minutit
  • Oumuamua. Kas miski kosmosest külastas meid?
    Oumuamua teekond läbi Päikesesüsteemi sisemuse.           
     Nagualdesign, Tomruen / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

    Oumuamua. Kas miski kosmosest külastas meid?

    Astronoomidel ei ole varem olnud tegemist sellise iseäraliku objektiga, mis tulnuna väljastpoolt Päikesesüsteemi oleks lennanud sellest läbi.

    Uno Veismann
    4 minutit
  • Alkeemia – haigutav lünk meie koolihariduses
    Tundmatu kunstniku illustratsioon Empedoklese algelementide teooriale. Lucretiuse „De rerum natura“ (Brescia 1472) uustrükk.     
     Repro

    Alkeemia – haigutav lünk meie koolihariduses

    Valgustussajand tõi alkeemia langemise teaduste kuninga troonilt, ent tõi ka tibudeloenduse: palju jäi sõelale, kultuurimällu ja rakenduslike loodusteaduste töölauale.

    Johannes Saar
    7 minutit
  • Sõjafotode maagilised võimed
    Vietnami fotograaf Nick Ut Milaanos oma kuulsa sõjafoto taustal näituse „Põrgust Hollywoodi“ avamisel.     
     Daniel Dal Zennaro / EPA / Scanpix Baltic
    ,

    Sõjafotode maagilised võimed

    Tõejärgses inforuumis peavad sõjapildid kõnetama ja tegevusse suunama järjest skeptilisemat publikut. See loob paradoksaalse olukorra, kus fotodele on suured ootused, samal ajal aga pilte ei usaldata.

    Jaana Davidjants
    6 minutit
  • Kõrgharidusõppe mõjutegurid ja stsenaariumid
    Joonis. Kõrgharidusõppesse vastuvõetute vanuseline jaotus.          
      Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteemi portaal Haridussilm

    Kõrgharidusõppe mõjutegurid ja stsenaariumid

    Kõige enam Eesti kõrgharidusõpet kujundavate teguritena on esile tõusnud digitehnoloogia osatähtsus õpetamises ja kõrgkoolide osa elukestvas õppes.

    Uku Varblane
    9 minutit
Sirp