Toeta

Teadus

  • , ,

    Ajakirjanduse rajasõltuvusest

    Väheste avalikkusele pakutavate ajakirjanduskriitika formaatide kõrval peaks akadeemiline uurimus olema rikkalikum, süsteemsem ja diakroonilisem.

    Ühiskonnaanalüüsis on kasutusel mõiste „rajasõltuvus“. Selle all peetakse silmas seda, et toimunud sündmused ja kujunenud institutsioonid, huvide konstellatsioonid ja toimimise praktikad selgitavad suurel määral, kuhupoole ühiskond areneb. Iga valik võib teha mõne valiku edaspidi võimatuks. Maakeeli öelduna tähendab rajasõltuvus seda, et üle oma varju ei hüppa.
    Eesti ajakirjanduse rajasõltuvus on…
    Ragne Kõuts-Klemm
    3 minutit

  • Eeskuju andvalt ja järgimist väärivalt julge

    In memoriam akadeemik Andres Öpik 4. V 1947 – 28. I 2023

    Mõned inimesed on julged. Eeskuju andvalt ja järgimist väärivalt. Teistmoodi ilmasambad. Selliseid on mitut sorti.
    Vajab julgust, et olla oma teadusvaldkonna pioneer, esmaavastaja, vedaja. Mis tähendab sageli, et alles teine või kolmas akadeemiline põlvkond kasvab valdkonna suurkujuks.
    Vajab julgust, söakust ja haruldast vastupidavust, et sõna otseses mõttes aastakümneid olla ülikoolis oma valdkonna õpetamist ja teadust korraldav juht. Andres Öpik oli dekaan…
    4 minutit
  • Võitlus handi nafta pärast
    Naftapuurtorn juba seisab keset püha Imlori järve, nafta voolab igale poole, kalad on kõik surnud, aga kaldal on Sergei, kes oma sugukonnaalasid mingi hinna eest käest ei anna.   
     Antti Tenetz

    Võitlus handi nafta pärast

    Sõda on paras aeg põliselanikega arvete õiendamiseks. Kui kõigi tähelepanu on ulatuslikul tragöödial, ei jõua keegi enam inimsaatusi jälgida.

    Art Leete
    7 minutit
  • Mis siis kui … ? ehk Miks praegune strateegia võib homme osutuda katastroofiks
    Joonis 1. Jokker-sündmused    
    Eneli Kindsiko

    Mis siis kui … ? ehk Miks praegune strateegia võib homme osutuda katastroofiks

    Majanduskriisid. 9/11 terroriaktid. Seagripp. COVID-19. Ukraina sõda. Elame väga kiiresti muutuvas maailmas. Tsiteerides futuristi, teadlast ja naftagigandi Shell endist stsenaariumide eksperti Kees van der Heijdenit, „kui olud muutuvad kiiresti ja ettearvamatult, siis tänane strateegia võib osutuda homseks katastroofiks“.[1] Nii juhtuski näiteks…
    Eneli Kindsiko
    7 minutit
  • Vesi kui XXI sajandi julgeolekurisk ja sõdade põhjus
    Korralikke sanitaartingimusi pole ligi 2,6 miljardil inimesel. Nepalis, Katmandus on elamukvartalites augud, kus saab ennast ja riideid pesemas käia.
    Jaanus Terasmaa

    Vesi kui XXI sajandi julgeolekurisk ja sõdade põhjus

    Vesi on ressurss, mille enda kätte saamiseks ollakse valmis paljuks ja mille käigus ammendatakse suurel kiirusel tervete piirkondade põhjaveevarud.

    Jaanus Terasmaa
    10 minutit
  • Merepõhjas on peidus ajalugu
    Näitus „Resande Man“ vrakimuuseumis Vrak. Vaip on 3D-mudelil põhinev ortofoto, mis näitab vraki asukohta mõõtkavas 1 : 1.  
      Anneli Karlsson, vrakimuuseum Vrak / CC BY

    Merepõhjas on peidus ajalugu

    Anna Arnberg: „Läänemerel on reisitud, jahti ja sõdu peetud. Seda ajalugu peegeldab see, mis on peidus pinna all.“

    Katja Sepp
    7 minutit
  • Kas juturobot võtab üle?

    Kas juturobot võtab üle?

    Teksti ja visuaalseid kujutisi loovad programmid tekitavad täiesti uudse olukorra. Inimeste mõjutamine muutub veelgi lihtsamaks ja automatiseeritumaks.

    Kurmo Konsa
    10 minutit
  • Sisemine sarm
    Allikas: Particle Data Group [1]

    Sisemine sarm

    Tartu ülikooli füüsikateadlased uurivad CERNi märklauaeksperimentide abil sisemise sarmiga kvarkide tekkemehhanismi.

    Stefan Groote
    4 minutit
  • Eesti andmeühiskonna tulevik
    Joonis 3. Neli andmeühiskonna tulevikustsenaariumi.21
    Allikas: Arenguseire Keskus

    Eesti andmeühiskonna tulevik

    Euroopa ja Eesti (andme)majanduse võtmeküsimuseks saab inimeste valmidus oma andmeid hallata ning motivatsioon neid teadlikult jagada.

    Eneli Kindsiko, Tea Danilov
    12 minutit
  • Argidialektika XIV. Elukaaslus
    Banksy. I Love You. London 2010.
    banksy.co.uk
    ,

    Argidialektika XIV. Elukaaslus

    Puutudes kokku meeldiva inimesega tahame olla temaga aina rohkem ja rohkemas koos. Kui tema tunneb samamoodi, siis võimegi hakata koos elama, saada elukaaslasteks, astuda abiellugi, nii et teine on meil elus kaaslane ja me pakume teineteisele abi. Nõue olla koos aina…
    Margus Ott
    2 minutit
Sirp