
Eesti pagulasest sai Rootsis bioaktiivsete peptiidiuuringute pioneer, kelle avastused muutsid arusaama aju, soolestiku ja närvisüsteemi keemilisest suhtlusest ning viisid ta korduvalt Nobeli auhinna kandidaatide sekka.

Totalitaarriigi terror ja vägivald rahvuste vastu sõja eel ja rahvusküsimuste politiseerimine 1940. aastail tähendas paljude vähemuste jaoks hajumist ja nende identiteedi hägustumist.

Eesti on ehitanud hariduse teadmiste ja soorituse ümber, kuid järgmine arenguhüpe sõltub sellest, kas haridust mõtestatakse ka arusaamise ja sisemise küpsusega.

Autoriteedi hävimine on ohtlik kogu ühiskonnale. Kas on aeg astuda räuskavate ja laimavate kodanike suhtes jõulisemaid samme?

Eesti vajab metsapoliitikat, mis lähtub ökoloogilisest tegelikkusest, sotsiaalsest õiglusest ja pikast majandusvaatest.

Küsimus ei ole selles, et kuidagi kaotada ära tehislik, vaid kuidas inimtehnika puhul arvestada kaudmõjudega ning seeläbi sobitada seda paremini olemasolevasse loodusse.

Esile saavad tõusta kõik, ka väikseimad rahvad võivad olla tähendusrikkad ja eneseväärikad, neid ei oota ilmtingimata ees hääletu kadumine.

Piirialade toetamine ei ole ainult taristu- ja julgeolekupoliitika, vaid sotsiaalse sidususe poliitika. Eriti Ida-Virumaal, kus julgeolekukihi all püsib juba varasem haavatavus.

Mart Saarma: „Akadeemia ei tohi olla väärikas kõrvaltvaataja, vaid koht, kus olulised teemad arutatakse läbi enne, kui poliitikud teevad halbu või lühinägelikke otsuseid.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.