Teadus
-
Allikas: artikli autoridBuss sõidab, aga tööle ei vii?
Ühistranspordi korralduse ja tegeliku liikuvuse lahknevus ei toeta maakonnapiire ületavaid liikumisi ja praegust pendelrännet.
5 minutit -
Kes krooksub kõvemini?Siim Kuusemäe puulõigeKeskkonna keetmine
Valitsuse tasandil ei ole praegu keskkonnahuvi esindatud ja sellega me leppida ei tohi. Riik ei või loobuda ülesandest tagada tasakaalustatud ja väärikas aruteluruum.
6 minutit -
Hobuserauda on karja õnne kaitseks kasutatud nii varem kui ka nüüd.Urho VeskeElulisi rahvatarkusi ja kombeid karjapidajatelt enne ja nüüd
Karjapidajate rikkalik elav pärimus toetub endiste põlvkondade teadmistele. Kirjutamata reeglid, millede järgi nad elavad, annavad aimu nende elukutse spetsiifikast.
10 minutit -
Neli tulevikustsenaariumiAllikas: artikli autoridMajandus, miks sa ei õitse?
Tulevikku kiigates jõuame kahe heaolu määrava ressursini: kui tugev on meie koostöö ja kui teovõimelised on meie institutsioonid.
7 minutit -
Gravüür. Naine vaatab käsipeeglisse. Taustal näitab Jumal Aadamale ja Eevale teadmiste puud. Nicolaes de Bruyni gravüür Maarten de Vosi järgi.Wellcome CollectionSünteetilise bioloogia uus piir: peegelelu
Sünteetilise peegelelu loomise korral võib kaalul olla kogu senine eluslooduse korraldus ja tehtud vigu ei pruugi enam üldse olla võimalik tagantjärele heastada.
10 minutit -
Joonis. Eesti keskkonnaametnike vaatenurgad harrastusteadusele.Carmen KilvitsHarrastusteadus kui keskkonnakorralduse lootustandev pusletükk
Harrastusteadus paneb märkama muutusi, mis on ametlikust seirest välja jäänud, ning lülitab elanike teadmised keskkonnakorraldusse.
5 minutit -
Viktor Mutt – Eesti suur nimi maailma biokeemias
Eesti pagulasest sai Rootsis bioaktiivsete peptiidiuuringute pioneer, kelle avastused muutsid arusaama aju, soolestiku ja närvisüsteemi keemilisest suhtlusest ning viisid ta korduvalt Nobeli auhinna kandidaatide sekka.
11 minutit -
Nuutrumi suvelavastust „Süütu“ mängitakse Tapa raudteejaamas veel viimaseid kordi juuni alguses.Kristjan SuitsVeel kord „Süütust” ja süütusest direktiivide valguses
Totalitaarriigi terror ja vägivald rahvuste vastu sõja eel ja rahvusküsimuste politiseerimine 1940. aastail tähendas paljude vähemuste jaoks hajumist ja nende identiteedi hägustumist.
4 minutit -
Tallinna ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur ja riigi peaprokurör Astrid AsiRene RiisaluKui sõnavabadusest saab rünnak
Autoriteedi hävimine on ohtlik kogu ühiskonnale. Kas on aeg astuda räuskavate ja laimavate kodanike suhtes jõulisemaid samme?
10 minutit -
Võib-olla algabki inimeseks olemine hetkest, mil haridus ei küsi enam, mida inimene peab teadma, vaid ka seda, kelleks ta selle teadmise kaudu saab.Toomas Pääsuke / Eesti inimarengu aruanneInimeseks olemise kunst
Eesti on ehitanud hariduse teadmiste ja soorituse ümber, kuid järgmine arenguhüpe sõltub sellest, kas haridust mõtestatakse ka arusaamise ja sisemise küpsusega.
8 minutit
