-
Kes võtab osa teadmise loomisest?
Jasanoff alustab oma teadmise käsitluse tutvustust tõdemusega, et teaduse poliitilise mõju ning teaduse ja riigi suhete analüüsis jääb tihti märkamatuks avalikkuse osa teadmise loomises. Ta püüab täita seda tühikut oma „kogukondlike epistemoloogiate” mõiste abil. Need on defineeritud kui kultuuriliselt spetsiifilised, poliitilise ja ajaloolise kontekstiga põimunud teadmise viisid – arusaamad sellest, milline on usaldusväärne teadmine, kuidas seda esitada ja kaitsta. Teadmist mõistetakse seega…
-
Reliktkiirguse vaatlemiseks on vaja külma teleskoopi, kuiva õhku ning kasuks tuleb ka, kui Maa magnetväli signaali võimalikult vähe segab. See viimane on pooluse lähedal hästi tagatud. Kui õhu kuivus jääväljade kohal on ideaalilähedane, siis keskmine temperatuur –60 °C tähendab, et teleskoobi mõõteaparatuuri tuleb täiendavalt ~210 kraadi jahutada, sest mitte ükski osa mõõteaparatuurist ei tohi olla soojem, kui 4 kraadi üle absoluutse nulltemperatuuri (–273 °C). Reliktkiirguse vaatlemisel,…
-
Rohkem on lihtsam
Võib-olla on hea alustuseks selgitada, kuidas ma kitsast ja laia õppekava tõlgendan. Olles neid natuke uurinud, on minu lihtsustatud pilt järgmine: kitsas programm tahab õpetada ainult lugema, lai programm õpetab lugemist ja kirjutamist üheskoos. Kas on võimalik õpetada lugema nii, et ei õpeta kirjutama? Kas on mõtet? Isegi kui arvuti on abiks, tuleb talle ju käsklusi anda üsna matemaatiliselt. Matemaatika kingib keele ja sõnavara…
-
Põhja-Euroopa suvede 30–40-aastane periood
Inimkonna ootused ilmastiku suhtes on ilmekalt kirjas Karel Čapeki raamatus „Aedniku aasta”. Ideaaliks oleks maailm kui kujuteldav kliimakamber, kus kõik näitajad saaks sobivalt paika keerata ja nii jättagi. Paraku ei ole näitajate paikakeeramine meie võimuses, vaid seda teeb loodus oma loogika kohaselt, kuigi meie meelest mitte kõige paremini. Lohutuseks oleks looduses toimuva parem mõistmine. Kui kliima sätib ennast tõsisematele muutustele, hakkavad sagenema ekstreemsed…
-
Teadusraha otsustajate ring peaks olema laiem
Teadusel toona nii hästi ei läinud. Erastada seda küll keegi ei soovinud, aga ranged turumajanduse reeglid kehtestati meie teaduses siiski. Kui minu hea kolleeg ühiste kalauuringute päevilt riigiametnikuks oli tõusnud, ei lasknud ta ennast tutvusest mõjutada: „Meil on nüüd vaba konkurents! Too aga oma projekt lagedale ja siis me vaatame, kas tasub sulle raha anda.” Printsipiaalne vastus, aga kas ka…
-
Transhumanismist on kujunenud üks olulisemaid mõttesuundi, mille raames analüüsitakse tehnika mõju inimesele ja inimühiskonnale. See küllaltki hägusate piiridega intellektuaalne liikumine formeerus 1980. aastatel. 1988. aastal ilmus Max More’i ja Tom Morrow toimetamisel ajakirja Extropy Magazine esimene number ning 1991. aastal asutati ekstroopia instituut (Extropy Institute). Instituudi asutamist võibki pidada transhumanistlike ideede institutsionaalseks formeerumiseks. Transhumanismi on teaduskirjanduses defineeritud erinevalt, kuid kõiki neid määratlusi läbib punase joonena idee…
-
Inimkonna mõtteloos on toimunud vähemalt kolm-neli suuremat revolutsiooni, mis on muutnud nii inimese minapilti kui ka arusaama ümbritsevast.
Revolutsioonide eestvedajateks olid Mikołaj Kopernik (1473–1543), Charles Darwin (1809–1882), Sigmund Freud (1856–1939) ja Alan Turing (1912–1954). Esimene tõi inimese maailma keskmest Päikesesüsteemi – ja hiljem kogu universumi – äärealale, teine tõstis inimese n-ö unikaalsena loodud seisusest teiste loomade sekka. Kolmas näitas, et inimesele justkui ainuomane „teadvustatud ratsionaalsus” on pelgalt…
-
Hiljuti hoiatasid Hiina valitsus ja Vene föderatsiooni peaprokurör bitimündi kui alternatiivse raha kasutamise eest ning paljud teisedki võimuinstitutsioonid tajuvad survet võtta seisukoht uudse krüptoraha kontseptsiooni suhtes. Vastupidiselt levinud arusaamale pole raha kui selline midagi loomulikku ja selle, et kasutame eurotsoonis eurosid ja USAs dollareid, tagab pigem seadusandlus kui majandusloogika. Raha kasutamiseks lepime kokku teatud tingimustes. Raha hoiustab väärtust, see on konto ühik ja üleilmselt siduv vahetusvahend.…
-
„Eesti keel ja kultuurimälu” on meile kõigile tuttavad ja omased sõnad. Igaüks mõistab neid omal moel ja alati õigesti. Just nii, nagu talle on vaja. Ühtlasi sisaldavad need sõnad ka kõike sellist, mis lubab meil üksteisest aru saada, oma kultuuri edasi kanda, seda mitmel moel tõlgendada ja uueks luua.
Siin leheveerul on sõnad jutumärkidesse pandud, et märkida haridus- ja teadusministeeriumi välja kuulutatud sellenimelist programmi aastateks 2014–2018.…
-
Alustagem sellest, et juhi vahetus ei pruugi loomariigis tähendada võimu vahetust. Parimaks näiteks on siin vana maailma pärdiklased. Selle sugukonna liikidel – pärdikutel, makaakidel, paavianitel – moodustavad ühiskonna tuumiku omavahel suguluses olevad elukogenud, resoluutsed ning kas või korra edukalt lapsi ilmale toonud ja üles kasvatanud emased. Suurteks ja tähtsateks strateegilisteks juhtideks on aga võimsad, emastest palju suuremad ja tugevamad, enamasti väga tõsiste kihvadega isased. Sellise alfaisase…
