Toeta

Teadus

  • Tänapäevane konserveerimine: objektid, väärtused ja inimesed
    Ajalooliste tapeetide säilitamine on muutunud üha tähtsamaks. Tapeedid Tartus Vallikraavi tn 3 asuvas XIX saj algusest pärinevas muinsuskaitsealuses hoones.
    Kurmo Konsa

    Tänapäevane konserveerimine: objektid, väärtused ja inimesed

    Tulevikku on raske ette näha, küll aga on seda võimalik luua. Üks olulisemaid, meile kättesaadavaid materjale tuleviku ehitamisel on minevik. Tulevik mitte üksnes ei tugine minevikule, vaid see ehitakse sõna otseses mõttes mine­vikust.
    Minevik eksisteerib tänapäevas esemete, mälestuste ja maastike kujul. Muidugi…
    Kurmo Konsa
    6 minutit
  • ,

    Tüdimus negativistlikust uudistekäsitlusest

    Kuidas olla (uudis)ajakirjanduses mitte destruktiivne, vaid konstruktiivne?

    2009. aasta maikuus ilmusid Londoni tänavapilti anonüümsed reklaamplakatid sõnaga „sorry” („vabandust”). Seda täiendasid viis lauset, millest üks teatas: „. . . . for being negative” („. . . . et oleme olnud negatiivsed”). Tegu oli lugejaid kaotanud tabloidi Evening Standard katsega end lugejate ees rehabiliteerida. See kukkus läbi. Kampaania äratas küll tähelepanu (pälvides ka endiste töötajate kriitikat, et neid oli alandatud), kuid tellijad ei…
    Urmet Kook.
    5 minutit
  • Mõtisklusi akadeemiast
    Eesti Teaduste Akadeemia seadus ütleb, et: „Eesti Teaduste Akadeemia [—], tuginedes oma liikmeskonna intellektuaalsele jõule, arendab ja esindab Eesti teadust.” Pildil Eesti Teaduste Akadeemia presidendivalimised 15. oktoobril.
    Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

    Mõtisklusi akadeemiast

    Teadus on looming ja pikaajaline töö, tulemused ei tule lakkamatu voona.

    Jüri Engelbrecht
    10 minutit
  • Aukartus teaduse ees
    Juan Manuel Castro installatsioon rasvarakkudest „Rasv kahe maailma vahel” („Fat between two worlds”). Näitus „Rhizope” Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis, 2014.
    Juan Manuel Castro

    Aukartus teaduse ees

    Ühel pimedal õhtul heitsin pilgu taevasse, kus särasid tähed ja puudevõrade kohale oli kerkinud hiiglasuur kuu. Ootamatult liikus mõte nendele teadlastele ja inseneridele, kes olid suutnud inimese viia Kuule ja jälle tagasi tuua Maale. Hinge valdas korraga sügav aukartustunne niisuguse ime…
    Raimund Ubar
    11 minutit
  • 2014. aasta Nobeli teadusauhindade laureaadid
    Nobeli medali esikülg. Medali disain: Nobeli sihtasutus.
    Jonathunder/Wikipedia

    2014. aasta Nobeli teadusauhindade laureaadid

    Eesti teadlased auhinna pälvinud avastuslikest teadustöödest

    Margus Maidla
    6 minutit
  • XX sajandi matemaatikagigant
    Internet

    XX sajandi matemaatikagigant

    Alexandre Grothendieck (1928–2014) lõi uusi matemaatilisi struktuure.

    Juhan Aru
    4 minutit
  • Nikolai Alumäe medal

    Nikolai Alumäe medal

    Nikolai Alumäe medal on Eesti Teaduste Akadeemia kõrgeim tunnustus informaatika ja tehnikateaduste valdkonnas. Seda antakse välja mitte sagedamini kui kord nelja aasta jooksul, ja ainult siis, kui leidub sobiv kandidaat. Seni (alates 2003) on selle pälvinud Hillar Aben ja Jüri Engelbrecht.…
    1 minut
  • Monogaamia evolutsioonist
    eruu vihmametsades elav kollase-mustakirju konnake Ranitomeya imitator on üks vähestest, kui mitte ainuke, sotsiaalset ja geneetilist monogaamiat harrastav kahepaikne.
    Foto: James Tumulty

    Monogaamia evolutsioonist

    Monogaamia kujunes välja pigem olude sunnil kui loomuomase suhtevormina.

    Tuul Sepp, Elin Sild
    10 minutit
  • Berndt von Staden 24. VI 1919 – 17. X 2014
    Berndt von Staden
    Wikipedia

    Berndt von Staden 24. VI 1919 – 17. X 2014

    17. oktoobril lahkus 95 aasta vanuses siit ilmast Berndt von Staden. Oma noorpõlvemälestusi edastavas raamatus „Mälestusi kadunud maailmast. Noorus­aastad Baltikumis 1919–1939” (ee 2004) räägib ta: „Ma sündisin 24. juunil 1919, üksnes juhuse läbi Rostockis. Mu ema oli Eesti Vabadussõja ajal koos…
    Kalev Kukk
    3 minutit
  • Teaduste Akadeemia lauanurgal

    Teaduste Akadeemia lauanurgal

    Nii nagu akadeemia ise, ei ole ka raamat mingi kergekaaluline brošüürikene. Tegemist on igati soliidse 800leheküljelise kriitpaberil üllitisega. Raamat koosneb lugudest, mille on teadusajakirjanik Margus Maidla kirjutanud ajalehele KesKus ja ilmunud ajavahemikus 2006–2012. Õnneks ei ole tegemist igavate ametlike elulugudega, raamatu…
    Kurmo Konsa
    2 minutit
Sirp