Toeta

Teadus

  • Tarmo Soomere – kirglik teadlane ja madala valulävega kodanik
    9. – 10. oktoobril toimus Eesti Teaduste Akadeemias rahvusvaheline merekeskkonnaalane konverents „From small scales to large scales“, kus said kokku kolme Soome lahe riigi – Soome, Eesti ja Venemaa – mereteaduse, keskkonnakaitse ja keskkonnateadlikkuse spetsialistid. Konverentsi lõpetas lainetuse dünaamika laborist tuule tiibadesse saanud noorteadlaste minikonverents ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere artiklikogumiku „Truudus Eestile“ esitlus. „Teaduste akadeemia presidendi roll on mõneti võrreldav peapiiskopi omaga. Ta peab oskama lausuda midagi igal teemal, nii kliimamuutustest kui armastusest,“ kirjutab kogumiku eessõnas Indrek Treufeldt.
    Timo Korv

    Tarmo Soomere – kirglik teadlane ja madala valulävega kodanik

    Presidendina on tema teene kindlasti see, et ta on suurendanud akadeemia nähtavust.

    Sirje Keevallik
    5 minutit
  • Kultuuriline marksism kui Euroopa uusparempoolsete mantra
    Alternatiivse Saksamaa (AfD) soditud valimisplakat.
    Wikimedia Commons

    Kultuuriline marksism kui Euroopa uusparempoolsete mantra

    Kes on uusparempoolsed ja miks on nende ideed osutunud Lääne-Euroopas nii moes olevaks?

    Jeroen Bult
    8 minutit
  • Meditsiiniuuringute krooniline alarahastamispoliitika
    Irja Lutsar on Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna bio- ja siirdemeditsiini instituudi osakonna juhataja ja meditsiinilise mikrobioloogia professor. Samuti on ta The Paediatric Infectious Disease Journali sektsiooni toimetaja, Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu liige, Tartu ülikooli senati liige ja Euroopa Ravimiameti (EMEA) pediaatrilise komitee liige.
    Wikimedia Commons

    Meditsiiniuuringute krooniline alarahastamispoliitika

    Irja Lutsar: „Vaatame ookeani taha, kuidas sealne president Trump teeb kannapöördeid. Meie valitsus on teinud vähemalt teaduses sama järsu kannapöörde halvemuse poole.“

    Margus Maidla
    14 minutit
  • Päris vale iha
    Võiks imestada: kuidas siis nii, et inimesed ise tahavadki omaenda represseeritud olemist, tahavad orjust mitte üksnes teistele, vaid ka iseendale?
    Aron Stern

    Päris vale iha

    Mõtlesid, et saad puhta vehma-riigi, aga leiad end vangist ja väljendusvõimetuna: kultuur, majandus, ajakirjandus ning hulk isiklikku sfääri puutuvat litsutakse vehma alla.

    Margus Ott
    6 minutit

  • Teadus kui haridusuuenduse toetuspunkt, vundament, vaade ja garantii

    Eri elualadelt on kõlanud kriitikat ülikoolide ja teadlaste kohta. Üks levinud etteheiteid on see, et teadlased tegelevad oma kitsaste, tihti teoreetiliste teemadega, millel on eluga vähe pistmist. Selline mõttekäik on tuttav ka haridusteaduse valdkonnas. Näiteks õpetajakoolituses on teooria ja praktika vaheline lõhe ning vajadus ja võimalused selle ületamiseks peavoolu aruteluteemaks alates 1990ndatest. Igapäevaelulised probleemid on sageli palju laiemad, kui kitsa fookusega uurimisteemad. Ometi on ka komplekssete…
    Eesti Noorte Teaduste Akadeemia
    5 minutit

  • Teoreetilisi teadmisi on vaja kõigil hääleõiguslikel kodanikel

    Püüdlustes suunata noori raamatutarkuste omandamise asemel praktilisemaid oskusi arendama ei arvestata praeguse ühiskonna vajadusi.

    Alates sellest, kui haridusminister Mailis Reps tuli mõne nädala eest avalikkuse ette ideega kehtestada gümnaasiumi sisseastumiseks üleriigiline hindepõhine lävend, on räägitud palju kutsehariduse mainest. Räägitud on ka valikuvabaduse allesjätmisest või selle äravõtmisest; sellest, kui hästi iseloomustab üks või teine hinne noore inimese valmidust omandada gümnaasiumiharidus, ning sellest, mis jääb hinnete taha…
    Matthias Kahk
    5 minutit
  • Kirju liblikamaailma radadel
    Kevad-kaelusöölase Eestist pärit valmikut ei ole üheski kollektsioonis, kuid kuna tema röövikut pole võimalik ühegi teise liigiga sassi ajada, on taoline foto Eesti liblikate nimestikku võtmiseks piisav tõendusmaterjal.
    Erki Õunap

    Kirju liblikamaailma radadel

    Erki Õunap: „Päevaliblikate üldine arvukus püsib meil suhteliselt stabiilsena. Euroopa konteksti panduna on see päris kõva sõna.“

    Ulvar Käärt
    13 minutit

  • Teadlaste koostöö ettevõtetega – kellele seda vaja on?

    Praegused teaduse rahastussüsteemid ei soodusta piisavalt kahesuunalist mobiilsust teadussektori ja ettevõtlussektori vahel.

    Teadlaste koostöö tööstusega ja ettevõtete innovatsiooni toetamine on keeruline ja nüansirohke teema. Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia on oma kohtumistel seda teemat käsitlenud ning otsustasime mõned mõttepunktid arutelu julgustamiseks kirja panna.
    Teadlaste koostööd tööstusega tuleb rohkem tunnustada
    Erinevatest strateegiadokumentidest ja -aruteludest võib leida üldsõnalisi soovitusi koostöö julgustamiseks teadussektori ja ettevõtlussektori vahel. Tegelikus elus ei olegi…
    Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Liikmed
    4 minutit
  • Nooreks vananemise saladus*
    Piia Ruber

    Nooreks vananemise saladus*

    Kui mõelda elujõule ja uutmoodi vananemisele, siis tuleb eluea pikenedes 90aastaseltki veel rokkida.

    Tiina Saar-Veelmaa
    7 minutit

  • Uue eakuse rahvakogu

    Edu tagavad „riigile ei maksa loota“ teadvustamine ja lahendusvariandid, kuidas teha edaspidi teistmoodi.

    On 2017. aasta arvamusfestivali teise päeva õhtu, sajab ja lööb välku. Arutlevad parlamendierakondade juhid ning esimeseks aruteluteemaks on vanadus. Selle arutelu algus on paljulubav. Kõik osalejad ütlevad, et riigi pensionile nemad ei looda. Kõige tähtsamad poliitikud on sellega nüüd lagedale tulnud. Kas sellest saab lõpuks murdepunkt, kust alates hakkame ise oma eakapõlve kujundama?
    Eesti…
    Liisi Uder
    5 minutit
Sirp