Toeta

Sotsiaalia

  • Moodsast naiivkonservatismist
    Mässumeelsel konservatiivil on vaja teist, kellele vastandudes kuulutada oma tõde ja paljastada vastaspoole silmakirjalikkust, valelikkust ning ebatõelisust. Selle ülesande täitmisega on suurepäraselt hakkama saanud tüüpiline liberaal, kes tahab samuti kõigest väest peale suruda oma eriskummalist arusaama tõelisest demokraatiast. Pildil Martin Helme ja Kaja Kallas.
    Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix

    Moodsast naiivkonservatismist

    Konservatiiv laseb meid parema meelega ekspluateerida Margus Linnamäel kui George Sorosil.

    Janar Mihkelsaar
    8 minutit
  • Õhtu toob tagasi kõik
    ,

    Õhtu toob tagasi kõik

    Kuldset keskteed ja isikliku vastutuse teadvustamist otsiv mõttesuund on Jaan Kaplinskile olnud omane aastakümneid.

    Silver Õun
    6 minutit

  • Kuidas saavutada islamiga modus vivendi?

    Lühike Euroopa sajand 1914–1989 oli üks verisemaid inimkonna ajaloos. Ükski selle konfliktidest ei põhinenud religioossel fanatismil.

    Michel Houellebecqi 2015. aastal ilmunud düstoopilise „Alistumise“ üks kandvaid teemasid on Prantsusmaa 2022. aasta presidendivalimised. Selles võtavad mõõtu Islamiliidu liider Mohammed Ben Abbes ja Rahvusrinde Marine Le Pen. Abbes võidab valimised ning hakkab Prantsusmaa ilmalikku ühiskonda ümber korraldama. Ta võtab vastu uusi seadusi, näiteks koraan saab koolisüsteemi aluseks ning…
    Helena Eglit
    6 minutit

  • Otsides head presidenti

    Me oleme vabad määratlema, kuidas paneme paika presidendi, kuid just seepärast on väga tähtis, kuidas me ilma väliste ettekirjutusteta suveräänse riigina käitume.

    Presidendi valimine ei taha kohe üldse edeneda. Erinevalt eelmisest korrast, kui oli mitu väärikat ametlikku kandidaati, näeme vähem kui kuu enne valimisi võistlusplatsil haigutavat tühjust. Imestatakse, miks keegi ei taha kampaaniaga tõsiselt tegelda ja küsitakse: kus on…
    Jüri Saar
    7 minutit
  • Pandeemia ja tööelu mutatsioonid
    Riigiti oli väga erinev, keda peeti eesliinitöötajateks, kas määratleti kategooria essential worker (hädavajalik või oluline töötaja) ning missugune tähendus sellele omistati.
    ILO / F. Latief / flickr

    Pandeemia ja tööelu mutatsioonid

    Töö valdkonnas ei tähendanud pandeemia täielikku katkestust, hoopis protsessid, mis iseloomustavad neoliberaalset kapitalismi, intensiivistusid veelgi.

    Eeva Kesküla
    8 minutit

  • Hallist hiirest Kadriorus ehk Miks on vaja tiksuvat presidenti?

    Süsteemile kuuletuma harjunud vihmavarjukandjast välja kasvanud isikupäratud (mitte)mõtlejad ei ole üleajalised, nende järgi ei nimetata lennujaamu.

    Geeniuste aeg on möödas, suurte presidentide aeg on möödas. Uut Lennart Merd pole kusagilt võtta. Välispoliitika guru, sisepoliitikas köielkõndijat, tugevat ühiskonnakriitikut. Tuntud inimesi muidugi on – on poliitikuid, lauljaid, näitlejaid, teadlasi, on Kaljulaid, Kaljurand, Soomere . . . . Esimene nimetatuist on pannud paljusid küsima, kas meil…
    4 minutit
  • Kas Päts ja Laidoner küüditati?
    Edward von Lõnguse „President_Pätsi_mitu_nägu“.
    Ivo Kruusamägi / Wikimedia Commons

    Kas Päts ja Laidoner küüditati?

    Eesti Vabariigi kunagistest riigipeadest vahistati esimesel okupatsiooniaastal kaheksa inimest kümnest. Nad kas mõrvati või surid vangistuses. Imelikul kombel pääses Päts.

    Priit Uring
    6 minutit
  • Kes prügi minema viib?
    Võta ema, isa ja sõber kaasa heterosõbralikule vikerpeole Tartus, Genialistide klubis või mõnele (loodetavasti) eelseisvale Pride’le. Vaata, mis juhtub. Pildil Tallinn Pride 2017.
    Viker Lane / Wikimedia Commons

    Kes prügi minema viib?

    Avalik arutelu pakub toitu niigi polariseeritud poolustele ja on muutunud ebaisikuliseks ning unustatakse, et inimesed saavad haiget.

    Gregor Kulla
    8 minutit
  • Kas ajaloo paisumisel on piirid?
    Mis üldse moodustab ajaloolava ja kuidas otsustada, mis sellesse kuulub ja mis mitte? Mõelgem näiteks heitmetele, mereprügile või toksilistele jäätmetele pinnases ja vees. Mil määral on ajaloolase huviorbiidis need sõnakuulmatud asjad?
    pxfuel.com

    Kas ajaloo paisumisel on piirid?

    Traditsiooniline inimkeskne vaade ajaloole teeb aina enam ruumi käsitlustele, mis rõhutavad asjade ja looduse agentsust ja rolli ajalooprotsessi osana.

    Juhan Hellerma
    5 minutit
  • Kujutletud ühtsus rahvuskogukonnas – iidsest uudseni
    Ernest Gellneri meelest on rahvuslus olemas vaid kellelegi vastandumises. Rahvusprobleemi keskmena toob ta esile oma rahvuse nägemise erandlikuna ning puuduliku empaatiavõime, sest oma rahvuskaaslaste põhjustatud ja kannatatud ebaõiglust on kombeks vaadata hoopis teistel alustel. Albert Bettannieri 1887. aasta maalil „Must laik“ kujutatakse, kuidas prantsuse lastele räägitakse Alsace’i ja Lorraine’i vallutamisest Bismarcki poolt 1871. aastal ja see käivitas Prantsusmaal aastakümnete pikkuse Saksamaa vihkamise ja kättemaksu nõudmise.
    Wikimedia Commons

    Kujutletud ühtsus rahvuskogukonnas – iidsest uudseni

    Nii Benedict Andersoni kui Ernest Gellneri teose lähtepunkt on, et rahvuskuuluvus ei ole midagi antut, nagu varasemad uurijad olid seda kippunud käsitlema.

    Kristina Jõekalda
    14 minutit
Sirp