-
Kui räägin pikast eeltööst, siis tegelikult oli see alanud juba enne iseseisvuse taastamist. Kultuurkapitali taastamise vajadusest räägiti hooti päris intensiivselt Eesti Kongressi kuluaarides. Tegutses töörühm, kes tutvus põhjalikult vastavate okupatsioonieelsete seaduste ja praktikaga. Pandi kokku eelnõusid, mis üritasid sobitada sõjaeelseid hoiakuid ja sätteid tegelike hetkevõimaluste ja veel kehtivate, kuid üksikküsimustes kaootilist paindlikkust ilmutavate ENSV mehhanismidega. Ma ei arva, et see tegevus olnuks kasutu ? juba üksnes…
-
Sirp kaldub arvama viimast. Täiuslikku süsteemi on niisuguses valdkonnas peaaegu võimatu leiutada. Halva ja hea (tõlke)kirjanduse vahele piiri tõmbamine on alati subjektiivne. Kes hakkaks teoseid indekseerima? Ja näiteks ka kõrgtasemega tõlk võib vahel ajaviiteks mõne krimka eestindada.
Need raskused ei tähenda kummatigi, nagu ei võiks mõelda praeguse süsteemi korrigeerimisele. Tagantjäreletarkusega võib öelda, et mõningaid disproportsioone oleks saanud ette näha. Ka hea kujundaja teeb kuus ühe…
-
Jalgpall on ülimalt emotsionaalne, erilist füüsilist võimet nõudev mäng, milleks on vaja vaistu ja pead sõna otseses mõttes. Vutti on võrreldud teatri ja härjavõitlusega, olen vedanud jalgpalli metafoori Jumala täringumänguga ja miks mitte nüüd siis ka (välis)poliitikaga. Ainult rohelise areeni superstaar pole eesmärgipõhine Machiavelli või eurokvoote tingiv Berlusconi, vaid puutsades matadoor ? alati tema ise, ihust ja hingest ühe eesmärgi nimel võitlev gladiaator. Eesmärgiks on lüüa…
-
Tunduks nagu kohatu sellest kõnelda, totalitarism on alles nii lähedal. Aga illusioonidest tuleb vabaneda ? ja mida varem, seda parem.
Kõige suurem väärarvamus, mida seoses demokraatiaga kohtab, on selle samastamine mingi imet tegeva väega. Ja seda eeskätt majanduse vallas. Demokraatia oleks nagu küllusesarv. Tihti kuuleme meedias mõne äsja diktatuurist vabanenud või üldse riikluseni jõudnud hõimu vaimustunud hüüdeid a la ?Nüüd on meil demokraatia, nüüd alles…
-
Mõlemad näited kinnitavad, et Eesti ühiskonnas leidub küpsust, empaatiavõimet ja avatust maailmale. Ja mõlemad piiritlevad temaatika, mida pean maailma poliitikas kõige valulisemaks ja samas kõige olulisemaks ? see on inimõiguste ja rahvaste enesemääramisõiguse tegelik olukord.
Samuti võluvad mõlemad algatused oma sõnumi positiivsusega. See on siiras ja lihtne, sest rikkumata ?reaalpoliitikale? allumise ja topeltstandardite omaksvõtu tõvest. Õieti on see humanismi alusprintsiip: armasta ja hoia teist inimest…
-
Paljudes kunstimuuseumides on loodud töörühmad selleks, kuidas muuseume paremini massidele ?müüa? ja rohkem raha sissetoovaid projekte tekitada. Veneetsia biennaalgi on Veneetsia linnale ning selle korraldajatele suurepärane äriettevõtmine. Kohapeal teatakse väga täpselt, kui palju see kunsti suursündmus toob sisse näitusepindade üüride, toitlustuse ja majutuse pealt. Nonprofit ei saa selle kohta kuidagi öelda. Kui kunstiobjekt või kunstnik ise on oma tegevusega nonprofit, siis kunstiga teeb äri institutsioon, kelle…
-
Laura Garbðtiene ja Arturas Bumðteinas saavutasid oma töödele iseloomuliku hübriidse atmosfääri, tegeledes tajumise ja kujutamise spetsiifiliste aspektidega ja sidudes selle üleva tundega, juba oma esimeses ühises teoses ?Jälg?. See oli konstrueeritud video-joonlaud, mis töötas nagu mõõdik, mis näitas lennuki kohalolu ekraanil, tema lähenemisnurka ja asendit. Helifoon toetas lennuki ilmumise ootust.
?Invasiooni? jaoks palusid nad tunnustatud Leedu heliloojal Antanas Jasenkal komponeerida loo, mis oli mõeldud saatma võtteplatsilt…
-
Viimaste kunsti- ja rakenduskunstistipendiumide jagamise järel pean oma kohuseks jagada avalikkusele sihtkapitali liikmete mõningast rahulolematust seoses taotlusavalduste vormistamisega. Tase käib iga korraga üha enam alla, kuigi avalduste elektrooniline vorm peaks taotlejail võimaldama meile vajalikku teavet just lihtsamalt saata. Tegelikult peab ülipeenikese kirjaga elektronposti väljatrükkide nappides lausetes sageli otsima seda iva, miks kunstnik või institutsioon tahab toetust saada. Me ei tahaks stipendiumide taotlemise protsessi kuidagi bürokratiseerida. Vastupidi,…
-
Siin Haapsalus on alati tuul. Meri kolmes küljes. Kõrged kahisevad kõrkjad. Lillede ja puude lõhn üle terve linna. Piiskopilinnuse varemed. Legend Valgest Daamist. Inimeste peod ja tütarlaste õhtused jalutuskäigud üles-alla piki peatänavat. Merelinnud oma kräuksumise, kiljumise ja kaeblemisega. Talvine vaikus merejääl. Sügisene kõrgele tõusnud vesi. Triipudena rannale uhutud mererohi. Jalajäljed, täis vett. Ja muda. Ja midagi veel.
Siit tahetakse ära. Ja siis tahetakse siia tagasi. Miks?…
-
Ideaalis peaks selline kunstnike kooslus Academia Non Grata tegutsema sõltumatu institutsioonina, ainult nii suudab ta säilitada oma erilise energia ja olla alternatiivne ülejäänud kunstiinstitutsioonide suhtes. Raha selleks peaks saama kõikvõimalikest fondidest, ka erafondidest ja eelkõige linnalt ja riigilt. Academia Non Grata tugevus on peitunud ka selles, et see loodi väljaspool olemasolevaid kunstistruktuure, mitte Tallinnasse või Tartusse. Ideaalis on Pärnu suurepärane koht Academia Non Grata tegutsemiseks, ka…
