-
?Norm? muidugi on vähemuste jaoks nagu punane rätik härjale. Sellega tuleb võidelda. Kuigi sotsiaalsel normil on ju ka positiivne tähendus: iga norm on inimeste ühiselu kooskõlastav, kohastumuslik, bioloogilise ja kultuurilise ?ajalooga? käitumise või mõtlemise mudel. Ja NB!: loomulikult ei ole jutt absoluudist, vaid normist kui statistilisest ilmingust, sellest, mida enamik inimesi peab heaks ja loomulikuks. Nagu näiteks heteroseks.
Normi rikkumine võib olla ohtlik või üksnes veider.…
-
Kuid homona üritan ma pigem mingi lihtsustatud malli järgi käituda ja olla, sest lihtne ja sõbralik ?naabripoiss? on mõistetavam kui poeet vandlitornist. Ehkki Emil Tode on n.-ö. esimene ametlik gay-kirjanik ja kultuuriringkonnas hinnatud, ei ole ta võtnud endale võitleja rolli, sest ta on tagasihoidlik ja sügavalt intellektuaalne inimene. Sellisena ei suudaks ?rahvas? teda kiiresti ?omade? hulka võtta. Täpselt nagu ei võeta omaks äärmuslikku Arnold Oksmaad, kelles…
-
Toetus sallivusele ja seksuaalsetele vabadustele on siin teisejärguline. On ju teada, et perversioonile leidub koht üldse vaid teatava korra repressioon, tingimustes ning sagedasti tekib mõnu, jouissance lacanlikus tähenduses, ?sealpool mõnuprintsiipi?. Laiaulatuslik seksuaalne vabastus ei tööta naudingu kättesaadavuse huvides, vaid täiesti võimalik, et ühtäkki hoopis vastupidi.
Ometi, siin nilbel maal, kus seksuaalsus on tähenduslikustatud eelkõige kui vibraatori-Vilbade ja ei-loe-raamatuid-jüride meesðovinistlik eneseusu alalhoidja, rikkuse ja jämelõualisuse kanalisatsioon,…
-
Hea küll, lihtsalt väga rumal jutt ühe koolijuhi suust, mis näitab, et inimene ei ole valgustusaadetest, millest üldhariduskoolide laiem levik üldse kunagi alguse sai, siiani aru saanud. Aga hullem veel: tegu on ühemõtteliselt selge üleskutsega vihkamisele ja vägivallale! (Või kas, kas keegi suudab ette kujutada süütu inimese isoleerimist ühiskonnast ilma vägivallata?)
Õnneks sain mina omal ajal aabitsa, kus polnud sõnagi liigisäilitamise kohustusest ega instinktide ülimuslikkusest inimeseks…
-
Ütlen ausalt, et ma ei tea täpselt, kuidas peaks jumalikest asjadest kõnelema. Pealegi on olemas jaburalt tark kõnekonks, et oluline ei olegi see, mida meie Jumalast mõtleme, vaid see, mida Jumal meist mõtleb. Aga nii monumentaalset loogikat(?) ei suutnud lõpuni imiteerida isegi mitte Sherlock Holmes, kuigi ta tegeles muu hulgas ka selle probleemiga. Nimelt Holmes, kes nägi ühes novellis (?Laevastikuleping?) roosi, asus aquinothomaslikult arutlema, et see…
-
Kui suur osa meie planeedi inimestest tegelikult elab tolle pateetilise ja ulja, noolena tulevikku suunduva aja ?sees?, klaasi ja betooni, börsiinfo ja tehnoloogiaimede ilmas? Või ideoloogide poolt vahule klopitud ?euroajas?, millest teatavasti ei tohi maha jääda või välja kukkuda, millega sünkroonis, ?lääne moodi? on soovitav mõelda? On?s poliitilises retoorikas domineeriv ülev-võimukas, põhiliselt makromajanduslik ajakontseptsioon tõesti kuidagi tõesem või tähtsam kui mingid muud? On ju inimesel veel…
-
Nii et ei ahista musta meest ühti üksnes ?suur valge isa?.
-
Pantvangidraamadest on harilikult tehtud maailma hirmutamiseks mõeldud amatöörvideod, mida näidatakse kõigepealt mõnes araabia telekanalis. Oleks ikka hirmus, kui näeksime ühel õhtul, kuidas Kohilast või Kanepist pärit seotud silmadega noormees istub maskidega automaaturite vahel ja pobiseb hirmust pea meelemärkuseta talle suhu pandud sõnu. Ei tea, kas see midagi aitaks, kui eesti noormees oskaks niipalju inglise keelt, et suudaks araablastele jutustada, kuidas Eestit on okupeeritud ja annekteeritud? (Naerukoht.)…
-
Viimase kolmeteistkümne aasta jooksul on Eestit külastanud kõikide Läänemere-äärsete naaberriikide presidendid või kuningad, peaministrid, välisministrid ? paljud korduvalt, paljud tseremoniaalse külaskäiguna ainult selleks, et kinnitada heanaaberlike suhete püsivust. Üks erand on siiski: Venemaa Föderatsioon. Kordagi ei ole Eestit külastanud VF president. Välisminister ja peaminister on käinud kumbki korra. Sealjuures ei tulnud Kozõrev 1993. ega Fradkov 2004. aastal Eestisse mitte Eesti pärast, mõlemad osalesid Läänemere maade tippkohtumisel.
…
-
Need on needsamad türklased, kelle tänased järeltulijad pretendeerivad Euroopa Liitu astumisele ja kelle sinna kutsumise suhtes on positiivselt häälestatud (vt. kas või Postimees 6. V) Eesti poliitikud eesotsas verivärske eurovolinikuga.
Meie poliitikute selline suhtumine oleks mõistetav, kui nad kannaksid endas järjekindlat leppimise ja andestamise vaimu. Kuid kas pole mitte nemad need, kes lakkamatult meenutavad Euroopale ülekohut, mida meile on tekitanud Nõukogude Liit? Kas mitte nemad ei…