-
Mõnel läheb tõesti kenasti. Tuntud ausambast ja muustki on Lotmanil mõistvaid ja mõistlikke mõtteid. Ei usu siiski, et Lihula kandi või terve Eesti rahva hoiakuid heaolus suplemine kujundanud on. Meenub, et Res Publica tuli võimule tänu sellele, et suur hulk valijaid ei suutnud end ühegi senise parteiga identifitseerida. Just ?karjuvate probleemide? üleskorjamine ja lubadus need lahendada tõi kaasa suure valimisedu. Et ongi lahendatud?
Enam kui poliitikute sotsiaalne…
-
Regilaululisi projekte on meil varemgi olnud. Kreutzwald kirjutas omal ajal ?Kalevipoja?, mis kippus samuti regivärsis lugu rääkima. Seda lugu oli siis väga vaja, kuid paraku juhtus, et eesti rahvast omas ajas kõvasti tiivustanud identiteeditekst ei kukkunud luuleliselt välja kõige ?õigem?, vaid sattus kohe paremate värsitehnikute tule alla. Mis sest, et need kritiseerijad ei suutnud ise samuti luua rahvale ?Kalevipojaga? võrdselt kordaminevat lugu. Lugusid meist endist on…
-
Kas ajalookirjutus on teadus või draama?anr? Magnus Ilmjärve raamatu ?Hääletu alistumine? ilmudes võis arvata, et ajalookirjutuse ülesandeks ongi pakkuda võimsaid tundepuhanguid. Hea ajalooraamat oleks nagu hea romaan, luulekogu, film või teatrietendus, millega kokkupuutumine vallandab indiviidis kirgi ja emotsioone tekitavad hormoonid. Kuni need pole kehas saavutanud endist tasakaalu, on indiviidil tunne, et ta puutus kokku millegi erilisega ? elamusega.
Tartu ülikooli ajalooõppejõu Olaf Mertelsmanni toimetatud Balti riikide sovetiseerimist…
-
ISEA kontekstis on mõneti teist laadi para-doks, et uute meediarakenduste teke lähtub just samadest eeldustest või on pigem nende eelduste üks kõige võimsamaid apoteoose. Pidev uute väljendusvahendite ja -võimaluste otsing viib uue meedia ja kunsti kokku ning teeb neist tänuväärsed partnerid.
Kõige huvitavam antud suhte puhul on aga see ?paradigmaatiline muutus?, mis uue meedia tööstusliku arendamise osas on viimastel aegadel aset leidmas. Et uued meediatehnoloogiad ei…
-
Liitlasi ei maksa siin süüdistada. Need, kes mitte midagi ei teinud oma rahvaste pääst-miseks, olid Balti riikide valitsused. Läänel pol-nud ju ei Teheranis ega Jaltas võimalik Staliniga vaieldes viidata ühegi Balti riigi valitsuse okupatsioonivastasele otsusele! Stalinil oleks aga olnud terve kaust Pätsi jt. allkirjaga dokumente. Või siis pidid nad toetuma näiteks Uluotsa valitsusele, kes mobiliseeris eesti mehi Saksa väkke, sealhulgas SSi!
Millist osa täpselt etendas reetmises…
-
Vabaduse platsil keerati suvelõpupeol auto kummuli. Otse Falcki turvameeste silme all, pasundas meile press. Eks ta ole.
See-eest punkaktivisti Toomas Kaljumaa korraldatud ?Tere, kool!? (esimene selle seeria üritus toimus juba 1996), mis suunatud alternatiivse kultuurkonna noortele ? kohal oli nii punkareid, metalliste, skinhead?e kui niisama ?linnarahvast? ? möödus rahulikult. Ometi algatati säälgi hää mitu väärteomenetlust ja tehti õllepurgist rüübanuile trahvi. Kuigi, võrreldes noorteüritustega üldiselt, oli sündmus hillitsetud…
-
-
Hiljuti uuendasid oma nägu Postimees ja Päevaleht, sama plaanib teha Ekspress. Kas Sirp üritab teistega sammu pidada?
Arvan, et mitte. Sirp käib ikka omapäi. See, et mitmed lehed on otsustanud peaaegu üheaegselt kujundust muuta, näib olevat kokkusattumus − on ju nende layout?ide iga üsna erinev. Sirbi kujundus on seejuures üks vanemaid ja vastupidanumaid. Süsteemi kauane toimimine räägib vaid eelmise maketi autori Martin Pedaniku ja lehe kujundaja Piia…
-
Suurimategi sõnameistrite konkurentsis oleks arvestatav saavutus see sõnade ja reaalsuse distants, millega opereeriti 19. augustil soome-ugri rahvaste IV maailmakonverentsil.
Sümptomaatiline oli peaminister Juhan Partsi, korraldajamaa Eesti esindaja ning ainsa konverentsil osalenud Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusjuhi kõne.
Pole mingi saladus, et Venemaal elavatel soome-ugri rahvastel on kitsas käes. Passireformid, võimude vastutöö, sotsiaalne surve ja palju muud on tänaseks surunud seal soomeugrilaste arvu alla kolme miljoni. Allakäik on eriti…
-
?Mõned kultuurid määratlevad end religiooni, mõned rassi ja mõned ühiste väärtuste põhjal. Aga Eesti määratleb end keele järgi. Selleks, et eestlastest aru saada, peab nende keelt oskama.? (Paul Goble, PM 27. VIII). Pole ühisväärtusi? Väikerahval, kes on pidanud end vaheldumisi ühe või teise vaenujalal oleva poole silmade läbi määratlema, on ühisväärtustega tõesti kehvad lood. Me ei tea eriti täpselt, kes me oleme. See-eest teame, kes me…
