-
Lokusoo küla, millest alljärgnevalt juttu tuleb, ei ole võimalik üheltki kaardilt leida, kui, siis ainult Kadrina valla ja Lääne-Virumaa maavalitsuse katastrikaartidelt. Vahepeal on Lokusoo küla olnud jaotatud kaheks naaberkülade Kihlevere ja Võipere vahel ja alles hiljuti on see eraldi üksusena tähistatud. Tänaste elanike teadvuses ja kõnepruugis ei ole aga ennistatud küla nimi kinnistunud, sest vahepealsed aastad on oma töö teinud ja iseseisva üksusena ei suuda küla…
-
Fotonäitus ?MÄÄRATUD ASUKOHAD? Y-galeriis kuni 3. X. Kuraator RAEL ARTEL.
Stereotüüpse ettekujutuse järgi peaks keskkonnateemaline kunstiteos kujutama kurja, mida inimene teeb loodusele: haisvad, kuid värvikirevad prügimäed, mullitavad solgitorud, tossavad korstnad, sinised tuhapüramiidid, mürgitatud väljad, surnud loomad, oma hoolimatuse tõttu virelevad inimesed. Kuid ?Määratud asukohad? on pigem lugu sellest, kuidas hääbuv inimühiskond annab taas teed ürgsele kõikvõimsale loodusele.
Kõige tagumises saalis on Piret Räni fotoinstallatsioon ?Õhuke kiht…
-
Rahvusvahelise konverentsi ?Kultuur, loodus, semiootika. Kohad IV? üks peaesineja oli Aberdeeni ülikooli sotsiaalantropoloogia professor Tim Ingold, kes on praegu maailmas inimese ja keskkonna suhete alal üks juhtivaid mõtlejaid. Ingold alustas oma teaduslikku tegevust 1970ndatel skolt-saamide uurimisega, hakkas aga peagi huvi tundma üldisemate probleemide, inimeste ja loomade suhete antropoloogia ning evolutsiooni mõistmise vastu eri teadusaladel. Käsitledes inimese eriomaseid tunnuseid kõnet ja tööriistade valmistamise oskust, jõudis ta keele…
-
Lasteraamat on nähtavale heterogeensusele vaatamata siiski näide metakommunikatiivsest tervikust, milles prototeksti täiendab rida verbaalseid ja visuaalseid metatekste. Kui kultuuris on ühe prototeksti metakommunikatiivsed seosed tavaliselt ruumis lahutatud ja neid seob aeg ehk kollektiivne kultuurimälu, siis raamatus kui kultuuritekstis on võimalik luua ruumiline ja ajaline ühtsus. Filmi puhul tuleb aga esile mitu olulist aspekti.
Esimene seostub prototeksti küsimusega, sest sama pealkirja all võib olla mitu versiooni ning…
-
Sama trend on kahjuks täheldatav ka Eestis, kus avaliku arvamuse küsitlused näitavad enamasti väikest usaldust valitsuse vastu. Riigikogu ja erakondade reiting on veel märksa madalam. Toompea lossist halvema kuvandiga hoonet on Eestis raske leida, isegi Patarei vangla paistab varsti parem välja. Toompeal kogunevad paljude kodanike arvates iseäranis kurjad ja kiimalised inimesed, Patarei vanglas on istunud aga nii lugupeetud inimesed nagu Jaan Kross ja Friedebert Tuglas.
Vietnami…
-
Mõni aeg hiljem aga, kui vene majandus ilmutas taas kasvumärke ja 11. september möödas, tegi Venemaal nüüd kindlalt võimul Putin oma mälestusväärse välispoliitilise pöörde Läände. Ja Venemaast sai taas riik, mille Lääs tunnistas liitlaseks, ja juttu tema ?kaotamisest? hakati pidama patujutuks. Nüüd, pärast Beslani pantvangikriisi, mille Putin kasutas ära riigivõimuhoobade edasiseks koondamiseks, võib siin-seal, iseäranis USA valimiskampaanias, taas jutuks tulla Venemaa ?kaotamine?. Ehkki võimalik, et pärast…
-
Maailm avardub ka eesti noorte välismaal õppimise osas. On tähelepanuväärne, et praeguses diskussioonis on ühes leeris suhteliselt palju neid, kes ei ole Tartu ülikooli kasvandikud. See ei ole kindlasti juhus. Mõned neist inimestest on õppinud väga kõrgetasemelistes ülikoolides nii ida kui lääne pool. Kuidas on siis nende puhul selle eelmainitud akadeemilise slepiga? Kahtlemata on neil koolidel samuti oma traditsioonid, akadeemiline ja niinimetatud tudengielu, korporatsioonid, seltsid jms.…
-
Eestis on paljud vanad, inimese elumaailmaga otseselt seotud institutsioonid kriisis (meditsiin, haridus; rahvusriik). Kriis on üleilmne. Samas on globaalsete superinstitutsioonide/organisatsioonide surve inimestele ja riikidele üha suurem. On selliseid, milles suur raha levitab marginaalseid väärtusi. On institutsioone, mille väärtusgeneraatori roll on tühiseks saanud (ÜRO). On võimukaid ja rahakaid superinstitutsioone, mille sõnumi võimendamiseks leidub kõikjal kohalikke ruuporeid. Tänu neile on näiteks eurooplus meil Ideaalse Eurooplase udukujus kehastunud. Viimati…
-
Milline oli eksiilvalitsuse staatus poliitilisest vaatenurgast? Milleks ta loodi? Milline oli tema legitiimsus Eesti poliitiliste jõudude silmis nii eksiilis kui kodumaal? Kuidas kujundasid oma suhtumise eksiilvalitsusse taastatud Eesti Vabariigi poliitilised jõud?
Eksiilvalitsuse loomine
Enn Nõu artikkel ?Eesti pagulasvalitsus 1944 ? 1988: 44 aastat riiklikku pagulaspoliitikat? (Akadeemia 1990, nr 2) annab eksiilvalituse loomisest põhjaliku ülevaate. Seetõttu ei keskendu me eksiilvalitsuse loomise protsessile, vaid vaatleme, kuidas eksiilvalitsuse loomine ja tegevus…
-
Objektiivsusest loobumine on meedias süvenev trend. Nagunii peab suur osa avalikkust meediat poliitiliste jõudude hääletoruks ja ajakirjanikud ise ei viitsi sellele enam vastu vaielda. Ka mitmed raadio saatejuhid ei vaevu juba mõnda aega teesklemagi erapooletust.
Nii ütlesid ka Rein Lang ja Eiki Nestor ?Olukorrast ajakirjanduses? avasaates (5. septembril Raadio Kukus südapäeval) välja, millisest erakonnast kumbki tuleb. Loomulikult polnud see kellelegi uudiseks, aga see ?pihtimus? oligi rituaal,…
