-
Magnus Ilmjärv, HÄÄLETU ALISTUMINE. Argo, 2004, 987 lk.
Ajaloo ?olekseid? on kurjalt kritiseeritud ja koguni ajaloolase eetika vastaseks kuulutatud. Aga ikka ja jälle pakutakse uusi ?olekseid?, sest võimalus erutab ja huvitab inimesi, enamasti küll rohkem mitte päris elukutselisi ajaloolasi. Aga ?oleksid? on sageli kasulikud neilegi. Kas või sellepärast, et alternatiive tundmata pole lootustki toda ihaldatud ajaloolist tõde paljastada. Kui Gorbat?ovil oleks läinud paremini ja NSV Liit…
-
Vene aja ko?maarseim nähtus ei olnud tühi lihalett, vaid sõna devalveerumine, demagoogiavaht ? nagu vatt ja udusuled hingekurgus. Ärkamisaja helgeim kogemus ei olnud banaan ja isiklik soomlane, vaid see, et ühel hetkel võis rääkida asjast, s. t olulistel, valusatel, mahavaikitud teemadel. Kuulates inimesi, kes peaksid täna asjast rääkima, tekib ajuti tunne, nagu topiks keegi sulle taas vatti ning udusulgi hingekurku. . . .
Asjad ? see on esemete ja…
-
Jüri Vilmsi surma kohta on Seppo Zetterbergi raamatu põhjal siin-seal juba üht-teist öeldud, kuid teost ennast hinnatud võrdlemisi napisõnaliselt. Väita, et Eesti ajaloolastel pole kerge kiita Soome kolleegi, oleks siiski ülekohtune. Pigem näib, et Seppo Zetterbergi uurimus on niivõrd eeskujulikult ning täpselt läbi viidud ja esitatud, et pole kusagilt kriitiliselt kinni hakata. Nii ongi arvustustes, mida olen lugenud, mindud sisu ümberjutustamise peale. On ka lisatud ääremärkusi,…
-
Teadlane saab viidata ikkagi seda, millest dokumendis tõepoolest juttu. Aga 20. septembri valitsuse koosolekust kirjutab Ilmjärv: ?Koosoleku protokollis nimetatakse ainult kolme vastuvõetud otsust? Protokollist ei nähtu, et koosolekul oleks arutatud Nõukogude Liiduga sõlmitavat kaubanduskokkulepet või välisministri visiiti Moskvasse.? Kolmel protokollileheküljel (Ilmjärv räägib kahest) on aga kokku 13 valitsuse otsust. Natuke edasi ta kirjutab: ?20. septembriga on dateeritud veel üks dokument: peaminister Eenpalu, välisminister Selteri ja riigisekretär…
-
Sama trend on kahjuks täheldatav ka Eestis, kus avaliku arvamuse küsitlused näitavad enamasti väikest usaldust valitsuse vastu. Riigikogu ja erakondade reiting on veel märksa madalam. Toompea lossist halvema kuvandiga hoonet on Eestis raske leida, isegi Patarei vangla paistab varsti parem välja. Toompeal kogunevad paljude kodanike arvates iseäranis kurjad ja kiimalised inimesed, Patarei vanglas on istunud aga nii lugupeetud inimesed nagu Jaan Kross ja Friedebert Tuglas.
Vietnami…
-
Mõni aeg hiljem aga, kui vene majandus ilmutas taas kasvumärke ja 11. september möödas, tegi Venemaal nüüd kindlalt võimul Putin oma mälestusväärse välispoliitilise pöörde Läände. Ja Venemaast sai taas riik, mille Lääs tunnistas liitlaseks, ja juttu tema ?kaotamisest? hakati pidama patujutuks. Nüüd, pärast Beslani pantvangikriisi, mille Putin kasutas ära riigivõimuhoobade edasiseks koondamiseks, võib siin-seal, iseäranis USA valimiskampaanias, taas jutuks tulla Venemaa ?kaotamine?. Ehkki võimalik, et pärast…
-
Maailm avardub ka eesti noorte välismaal õppimise osas. On tähelepanuväärne, et praeguses diskussioonis on ühes leeris suhteliselt palju neid, kes ei ole Tartu ülikooli kasvandikud. See ei ole kindlasti juhus. Mõned neist inimestest on õppinud väga kõrgetasemelistes ülikoolides nii ida kui lääne pool. Kuidas on siis nende puhul selle eelmainitud akadeemilise slepiga? Kahtlemata on neil koolidel samuti oma traditsioonid, akadeemiline ja niinimetatud tudengielu, korporatsioonid, seltsid jms.…
-
Eestis on paljud vanad, inimese elumaailmaga otseselt seotud institutsioonid kriisis (meditsiin, haridus; rahvusriik). Kriis on üleilmne. Samas on globaalsete superinstitutsioonide/organisatsioonide surve inimestele ja riikidele üha suurem. On selliseid, milles suur raha levitab marginaalseid väärtusi. On institutsioone, mille väärtusgeneraatori roll on tühiseks saanud (ÜRO). On võimukaid ja rahakaid superinstitutsioone, mille sõnumi võimendamiseks leidub kõikjal kohalikke ruuporeid. Tänu neile on näiteks eurooplus meil Ideaalse Eurooplase udukujus kehastunud. Viimati…
-
?Koht ja paik? on üks väheseid järjekindlalt korraldatud humanitaarala konverentse, kuhu ei kutsuta ainult välismaalt toredaid ja tarku inimesi, vaid mis haarab ka Eestist mitme valdkonna esindajaid nagu semiootikud, kunstiteadlased, kirjandusteadlased, geograafid. Kuidas sina ühe algatajana hindad eelmiste seminaride-konverentside taustal äsja lõppenud neljandat ?Kohta ja paika??
Kõige lihtsam formaalne tunnus, mille põhjal hinnata, on see, et konverentsid on läinud järjest suuremaks. Kaks esimest olid üsna väikesed: esimene…
-
Sektsioonis ?Kohad ja protsessid? keskenduti kultuuriliste keskkondade tekkimisel ja muundumisel ilmnevatele semiootilistele protsessidele, paigasemioosile ning kultuurilise keskkonna ajalisele ja ruumilisele tingitusele. Samuti juhiti tähelepanu paigaspetsiifiliste tähenduste kuhjumisele ajas ning sellest tulenevalt interpretatsioonide paljususele, erinevuste kasvule. Üheks olulisemaks ettekandeks saidki Kalevi Kulli, Kaie Kotovi ja Riste Keskpaiga diversiteeti kui väärtust omaette tähtsustavad ?Süvaökoloogia teesid? (?Semiotic fundamentals of deep ecology?). Teesides on postuleeritud elu kui sellise semiootilisust, tõdetud…
