-
Teine kohtumine toimus koduses Tartus juba kümme aastat hiljem. Ootasin Narva mäel bussi ja sinna tuli eakas proua, taas väga korrektse väljanägemisega, ja alustas juttu küsimusega, kas ma juba kaua ootan ja ega ta plaanitust maha pole jäänud. ?Ma tahan kirikusse jõuda, meie kirikusse, mis on. . . .? Ta ei jätnud midagi kahtluse alla, vaid andis ise kohe teada, et on vanausuline. Ja põline tartlane. Oma haridusteed iseloomustas…
-
Vene vanausulised on pika ja vana traditsiooniga. Te olete elanud üle erinevaid ideoloogiaid ning tagakiusamisi. Kuidas elavad vanausulised praegu?
Võrreldes minevikuga, ei saa öelda, et halvasti. Majanduslikust küljest võttes võiks öelda, et normaalselt, ent kombestik hakkab hääbuma. Noored ei tule enam kirikusse ja selles mõttes on raske.
Kui nüüd rääkida kombestikust, siis milline see on praegu ja kui laialdaselt te seda järgite?
Nii kaua kui see on meie võimuses,…
-
Tänavu möödub 150 aastat vanausuliste vaimu harimisele pühendunud Gavriil Jefimovit? Frolovi (1854 ? 1930) sünnist. Peipsi kalda külakeses Rajal tegutses tema ikoonimaalitöökoda (u 1890 ? 1930), mis sai tellimusi nii Venemaalt, Lätist kui mitmetest Euroopa riikidest.
Pärast 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni elas Venemaa kirikuelu üle raske aja, ikoonimaalimise oskus oli hävimisohus. Ikoonimaalikeskused kustusid või orienteerusid ümber: hakati maalima lakktoose, kasutades küll munatemperat ja ikoonimaali võttestikku, kuigi loomulikult…
-
Magnus Ilmjärv, HÄÄLETU ALISTUMINE. Argo, 2004, 987 lk.
Ajaloo ?olekseid? on kurjalt kritiseeritud ja koguni ajaloolase eetika vastaseks kuulutatud. Aga ikka ja jälle pakutakse uusi ?olekseid?, sest võimalus erutab ja huvitab inimesi, enamasti küll rohkem mitte päris elukutselisi ajaloolasi. Aga ?oleksid? on sageli kasulikud neilegi. Kas või sellepärast, et alternatiive tundmata pole lootustki toda ihaldatud ajaloolist tõde paljastada. Kui Gorbat?ovil oleks läinud paremini ja NSV Liit…
-
Vene aja ko?maarseim nähtus ei olnud tühi lihalett, vaid sõna devalveerumine, demagoogiavaht ? nagu vatt ja udusuled hingekurgus. Ärkamisaja helgeim kogemus ei olnud banaan ja isiklik soomlane, vaid see, et ühel hetkel võis rääkida asjast, s. t olulistel, valusatel, mahavaikitud teemadel. Kuulates inimesi, kes peaksid täna asjast rääkima, tekib ajuti tunne, nagu topiks keegi sulle taas vatti ning udusulgi hingekurku. . . .
Asjad ? see on esemete ja…
-
Jüri Vilmsi surma kohta on Seppo Zetterbergi raamatu põhjal siin-seal juba üht-teist öeldud, kuid teost ennast hinnatud võrdlemisi napisõnaliselt. Väita, et Eesti ajaloolastel pole kerge kiita Soome kolleegi, oleks siiski ülekohtune. Pigem näib, et Seppo Zetterbergi uurimus on niivõrd eeskujulikult ning täpselt läbi viidud ja esitatud, et pole kusagilt kriitiliselt kinni hakata. Nii ongi arvustustes, mida olen lugenud, mindud sisu ümberjutustamise peale. On ka lisatud ääremärkusi,…
-
Teadlane saab viidata ikkagi seda, millest dokumendis tõepoolest juttu. Aga 20. septembri valitsuse koosolekust kirjutab Ilmjärv: ?Koosoleku protokollis nimetatakse ainult kolme vastuvõetud otsust? Protokollist ei nähtu, et koosolekul oleks arutatud Nõukogude Liiduga sõlmitavat kaubanduskokkulepet või välisministri visiiti Moskvasse.? Kolmel protokollileheküljel (Ilmjärv räägib kahest) on aga kokku 13 valitsuse otsust. Natuke edasi ta kirjutab: ?20. septembriga on dateeritud veel üks dokument: peaminister Eenpalu, välisminister Selteri ja riigisekretär…
-
Esmalt vana vaidlusküsimus, kas Türgi kuulub Euroopasse või Aasiasse? Geograafilisest aspektist on kõik selge: 3% Türgit territooriumist asub Euroopas, 97% Aasias. Türgi Aasiasse kuuluv osa (ca 755 000 km²) on aga 1/3 võrra suurem kui ELi suurim riik Prantsusmaa. Küll on varasemal ajal Türgi piiridesse jäänud pea kogu Balkan, Ungari ja Krimm. Samas pole Antiik-Kreeka seesmise administratiivjaotuse Euroopa-Aasia piir erilist tähtsust. Kultuuriliselt kuulub näiteks Iisrael Euroopasse,…
-
On käibetõed, mida aina korratakse, nagu tiibeti mungad mantrasid, ja mida võetakse absoluutsete tõdedena. Praegusel maksureformi eelsel ajal on üks sääraseid, et mida rohkem raha inimesele kätte jääb, seda parem. Mina kui moralist pole aga sellega üldsegi päri. Niimoodi väitjad lähtuvad sellest, et inimene on ratsionaalne olevus, praktiline, arukas jne. Ta oskab seda pihku jäänud lisaraha enda huvides optimaalselt ära kasutada. Mina aga väidan, et suur…
-
Sama trend on kahjuks täheldatav ka Eestis, kus avaliku arvamuse küsitlused näitavad enamasti väikest usaldust valitsuse vastu. Riigikogu ja erakondade reiting on veel märksa madalam. Toompea lossist halvema kuvandiga hoonet on Eestis raske leida, isegi Patarei vangla paistab varsti parem välja. Toompeal kogunevad paljude kodanike arvates iseäranis kurjad ja kiimalised inimesed, Patarei vanglas on istunud aga nii lugupeetud inimesed nagu Jaan Kross ja Friedebert Tuglas.
Vietnami…
