-
Sama trend on kahjuks täheldatav ka Eestis, kus avaliku arvamuse küsitlused näitavad enamasti väikest usaldust valitsuse vastu. Riigikogu ja erakondade reiting on veel märksa madalam. Toompea lossist halvema kuvandiga hoonet on Eestis raske leida, isegi Patarei vangla paistab varsti parem välja. Toompeal kogunevad paljude kodanike arvates iseäranis kurjad ja kiimalised inimesed, Patarei vanglas on istunud aga nii lugupeetud inimesed nagu Jaan Kross ja Friedebert Tuglas.
Vietnami…
-
Milline oli eksiilvalitsuse staatus poliitilisest vaatenurgast? Milleks ta loodi? Milline oli tema legitiimsus Eesti poliitiliste jõudude silmis nii eksiilis kui kodumaal? Kuidas kujundasid oma suhtumise eksiilvalitsusse taastatud Eesti Vabariigi poliitilised jõud?
Eksiilvalitsuse loomine
Enn Nõu artikkel ?Eesti pagulasvalitsus 1944 ? 1988: 44 aastat riiklikku pagulaspoliitikat? (Akadeemia 1990, nr 2) annab eksiilvalituse loomisest põhjaliku ülevaate. Seetõttu ei keskendu me eksiilvalitsuse loomise protsessile, vaid vaatleme, kuidas eksiilvalitsuse loomine ja tegevus…
-
Objektiivsusest loobumine on meedias süvenev trend. Nagunii peab suur osa avalikkust meediat poliitiliste jõudude hääletoruks ja ajakirjanikud ise ei viitsi sellele enam vastu vaielda. Ka mitmed raadio saatejuhid ei vaevu juba mõnda aega teesklemagi erapooletust.
Nii ütlesid ka Rein Lang ja Eiki Nestor ?Olukorrast ajakirjanduses? avasaates (5. septembril Raadio Kukus südapäeval) välja, millisest erakonnast kumbki tuleb. Loomulikult polnud see kellelegi uudiseks, aga see ?pihtimus? oligi rituaal,…
-
Kindlasti on võimalik ajutiselt toetada loodavat või kriisi sattunud eriala, kuid vastutustundlik ülikool ei saa rajada eriala arengut nii ebakindlale alusele. Seetõttu on loomulik, et prof M. Ehala ülemus rektor M. Heidmets (EPL 30.VIII) eeldab, et ikkagi just Eesti riik ?panustaks /. . . ./ kahele keskusele?. Mis tähendab kas RKT suurendamist või ümberjagamist, mida minagi väitsin. Eesti üliõpilaskandidaatide arv hakkab lähiaastatel langema ja aastaks 2012 on neid praegusega…
-
Islamifanaatikud õhutavad vaenu ja tahavad viia meid tagasi keskaega. XX sajandi lõpu genotsiidisündmused Balkanil on tõestanud ilmekalt, milleni võib viia usuline jäärapäisus ja konfrontatsioon. Islami fundamentalistidele meeldiks näha kokkupõrget, nagu vanadel headel aegadel, kristlastest uskmatutega. Võitlus ristisõdijatega ongi nende mõttemall. Ja hull on, kui tsiviliseeritud XXI sajandi õhtumaa inimesed hakkavad Ameerika fundamentalistidest kristlaste kombel rääkima ristisõjast ja Kurjuse jõududest nagu president Bush. Sellega laskume ajatolladega samale…
-
?Ükskõik kes, mitte ainult. . . .?
Kerryle paistab saavat saatuslikuks tema pikk poliitikukarjäär. Kakskümmend aastat senatis. Vaadakem kasvõi eesti poliitikuid ja mõelgem, kes on mingis küsimuses kui palju vahetanud seisukohti. Praktiline elu sunnib ka korralikke poliitikuid oma arvamusi korrigeerima. Aga näe, presidendivalimistel kaevavad vastased kõik üles.
Miks Kerry oma sõjavastasusega nii kaua viivitas? Kerry on sattunud tänamatusse rolli. Esiteks on liiga selgelt tunda teatavate gruppide ootust, et ?ükskõik kes,…
-
Üldiselt, globaalses plaanis pole mõnu ja vastutusega muidugi mingeid probleeme. Need jaotuvad maamuna peal ära nii, nagu tahavad emake loodus, kuri saatus ja suurkorporatsioonid. Seal, kus eksisteerib jututuba nimega avalikkus, küsitakse siiski üsna tihti, kes peaks vastutama, kas mõnule võib piire seada, mis on tähtsam, kas mõnu või vastutus ja muud säärast. Nii ühe kui ka teise kaitseks või tõrjumiseks on huvitavaid argumente.
Mõnu kaitseargument number üks…
-
Fakt on see, et kõrgharidusturg ja teaduse rahastamine muutuvad üha rahvusvahelisemaks. See tähendab, et ei Eesti demograafiline olukord ega ka riiklike ressursside piiratus ei pruugi saada ülikoolide arengu piduriks, kui suudetakse leida rahastust väljastpoolt.
Võib ju küsida, et mis rahvusvahelist turgu on näiteks kõnealusel ajaloo erialal, kuid see ei olegi määrav. Turgu on piisavalt ja enamgi paljudel sotsiaal- ja humanitaaraladel, samuti inimesega seotud ?pehmetel? reaalaladel. Tark ja…
-
Kui nüüd Eesti demokraatia arengut tegevusvaldkonniti hinnata, siis üllatab, et just kõrgharidus on osutunud selleks valdkonnaks, kus demokraatlik kultuur on eriti visa kanda kinnitama. Oleksime ju oodanud, et ülikoolides töötavad inimesed teistest kuidagi edumeelsemad ja targemad on, aga millegipärast ei ole nende akadeemilised teadmised Eesti hariduselu edendamisele ligilähedaseltki samaväärset tõuget suutnud anda, kui seda oli pangaasutajate valuutavahetusest tekkinud ärivaist. Küllap on Sartre?il õigus, kui ta väidab,…
-
TLÜ probleemistik jaguneb üldjoontes kaheks. Esiteks sisemine küsimus. Olles õppinud nii praeguses TPÜs kui ka EHIs (tõsi, aastatel 1990 ? 1998) ja õpetanud Eesti Kunstiakadeemias, tundub oluline just võimalike tulevaste õppekavade küsimus. Siin on palju ebaselget, alates kas või kunstiakadeemia ühinemisest: ?Eesti Kunstiakadeemiast (EKA) saab ülikooli assotsieerunud liige. Mida see detailselt tähendab, ei osanud Heidmets veel täpselt öelda.?² Kuidas lahenduvad näiteks EHI ja TPÜ olulised erinevused:…
