-
Feministlikud kunstiajalood käsitlevad XIX sajandi viimaseid aastakümneid kui aktiivsete, kuid isoleeritud naiskunstnike aega (Pollock ja Parker on kasutanud ka ?Jumala väikese kunstniku? mõistet, mis eristas naised nii suurtest konservatiivsetest akadeemikutest kui ka isepäistest, tõde otsivatest geeniustest). XIX sajandil naisi kunstiakadeemiatesse enam ei võetud, sest kodanlik moraal ei kannatanud välja, kui noored neiud ja mehed õppisid alasti modelli järgi kõrvuti joonistama ja maalima. Nii loodigi naiste oma…
-
Teise maailmasõja sündmuste, eriti võitude, piduliku tähistamise ajastu hakkab lõpule jõudma. Veel üks aastakümme ja kaob sugupõlv, kes sõdis. Teine maailmasõda saab rahu, tema kangelased ja antikangelased samastuvad ajapikku Napoleoni sõdade varjudega. Tolle vallutushimulise Prantsuse keisri võitjad ei käi enam ammu koos, kuigi Waterloo lahingu juubelitel võiks ju Viini kongressi laadis üritusi korraldada.
President Arnold Rüütli otsust mitte sõita 9. mail Moskvasse Nõukogude Liidu poolt Saksamaa üle…
-
Ajalugu on inimeste looming. Kuid valdav osa sellest tuhandeid aastaid kestnud loomeprotsessist osavõtnutest on jäänud igaveseks nimetuteks ning me ei tea neist ja nende personaalsetest tegudest midagi. Nende osaks on pääseda ajalooraamatute ja -õpikute lehekülgedele heal juhul vaid kokkuvõtlike märksõnadena: elanikkond, talurahvas, sõjavägi jne. Igatahes ei kuulu nad nende üksikute väljavalitute hulka, keda kutsutakse ajaloolisteks isiksusteks ja kelle nimi tuleb ajalooõpingute käigus koos sünni- ja surmadaatumitega…
-
-
-
Kes Holbeini maali Thomas More?ile sügavamalt silma vaatama jääb, see aimab tõsise ja süvenenud pilgu taga mõistusega vaigistatud sära ja sädemeid. Peale oma saatust ette aimava pühaku ja märtri, mõtleja ja seadusemehe näeme ka mehelikku meest, kes mõistis naistest ja kirgedest nii mõndagi.
Eks More?ist ole muidugi pilte teisigi, aga see kõnealune Hans Holbein noorema oma on kahtlemata kõige tuntum ja õnnestunum. See, mida keegi More?i…
-
Iiri juured, katoliiklik usutunnistus, sugulasega abiellunud vanavanemad, jõudmine oma kodumaa poliitilise ladviku tippu ning soosiv suhtumine Al?eeria iseseisvumisse on väheseid näiteid, mis neid kaht suurmeest ühendavad. Siia võiks vahest lisada poliitilise isepäisuse ehk otsuste langetamise omaenese tarkuse järgi, mis iseloomustas nii John F. Kennedyt USA kui Charles de Gaulle?i Prantsusmaa presidendina.
Võib tunduda, et sarnasusi polegi nii vähe, kuid nende märksõnade sisusse süüvimise korral avaneb meile mõlema…
-
Tõlkija ja kirjastaja Krista Kaer: Kõigepealt kardan ma, et need andmed või kuuldused on ekslikud. Otse vastupidi, kasutame tingimata toimetajaid. Mujal maailmas on küll selline praktika, et tõlkija vastutab ise oma teksti eest, Eestis seda päris kindlasti rakendada ei saa. Ja ma ei tea, kas see on päris õigustatud isegi tugevate tõlkijate puhul. Need kolleegid, kellega mina olen rääkinud, tahavad kõik, et nende töö vaataks keegi…
-
Kui Ago-Endrik Kergel valmis 1981. aastal hiilgav telelavastus Eduard Vilde suurepärasest näidendist ?Pisuhänd?, olin ma 10 aastat vana. Tõsi, ma ei mäleta, kui vana ma olin, kui ma kõnealust telelavastust esimest korda nägin. Muidugimõista on see lavastus võõras vähestele, võimsa näitlejaansambli töö vajutas kogu ettevõtmisele peaaegu et igavikulisuse pitseri.
Kuid kummaline on see, et kui keegi mainib Kerge ?Pisuhänna? versiooni, tõuseb mu silme ette Urmas Kibuspuu mängitud…
-
11. ? 19. märtsini peetakse Tallinnas seitsmendat korda Eesti filmi päevi, millest Eesti Kinoliit teavitas pressi loosungiga ?Eesti film on elus!?. Kas kinoliit arvab, et keegi on kunagi tahtnud eesti filmi tappa? On see olnud aastaid tõvevoodis, vaevatud kurjadest valutavatest vähipesadest (saamatud ja ahned re?issöörid?) või vaakunud näljahädas (veel eostamata stsenaristid?), olles nakatunud immuunsuspuudest (Hollywoodi InvasioonViirus?)?
Võimalik, võimalik, et see kõik on nii olnud või peaaegu…
