Sotsiaalia

  • See aasta tuleb kevad teisiti (kui ülepea)*

     
     
    See aasta tuleb kevad meieta,
    tiu-tiu ja meieta. . . .
    Taas kiigub valgus peenikestel okstel
    ja pungad sumisevad vaigus nagu summ
    ja kõuekärki ootab taevatrumm ?
    nii õhuke, nii sinine ja sitke.
    Tiu-tiu!
    Teeb sirel lahti väiksed lahked pihud:
    et palun, õnne ? õnne, palun, palun!
    Ja lõhnatolmu mattub öösel tuba
    ja poolest ööst on väljas kosta juba:
    tiu-tiu!
    See on see kevad ? kevad meieta. . . .
    Ehk annaks kõike parandada veel!
    ? Ei, mõistad sa: su nool on juba teel.
    Tiu-tiu!
     
    Linnar Priimäe peatselt…
Sirp