-
Poliitilistes tõmbetuultes ühiskonnal puudub arusaamine, kuhu minna. Tulevikust rääkides on unustatud läbi rääkida, kas soovime sotsiaaldemokraatia või neoliberalismi põhimõtete järgi üles ehitatud riiki. Ideoloogilise märgita riigil puudub tulevikku suunatud poliitika.
Pidurdavat poliitikat ei lõpeta valitsuse ametist lahkumine ega ennetähtaegsed valimised. Efektiivse valitsemise eelduseks on jõujoonte ümberkujunemine poliitikas. Olukorras, kus koalitsioonidesse astuvad vastandlike ideoloogiliste seisukohtadega Rahvaliit ja Reformierakond, on ainukeseks võimuliidu kooshoidmise võimaluseks hoidumine suurte otsuste vastuvõtmisest ning…
-
Viimasel ajal kostab kurtmist, et pärast suurte eesmärkide saavutamist, NATOga ja Euroopa Liiduga ühinemist, ei ole Eestil enam sihti. Eestil puuduvat ?sisemine eesmärk?. Tohoh! Kas siis ei olnudki toimunul Eesti riigile ja rahvusele sisuline ? positiivne, loovust ja energiat vabastav tähendus, nagu hüüdsid heeroldid? Üksnes vältimatu ja siduv lojaalsusakt ?suurte? jõumängudes? Olgu, kuis on, igal juhul püütakse ootamatult kaotsi läinud ?sisemisi väärtusi? täna üles leida kristlik-konservatiivse…
-
Sellele võib vastata teoreetilise targutamisega, et minu (või kellegi teise) arvates tähendab see seda või teist. Aga juriidiliste tekstide puhul ei saa sõnade täpset sisu tuletada tavatähendusest, pealegi ei ole need sõnad põhikirja sugenenud alles mullu. Õigem on niisiis vaadata minevikku ning küsida, mida mõeldi siis, kui võeti see formulatsioon 1919. aastal I kirikukongressil eneseiseloomustusena kasutusele.
Seda on praegu võimalik hõlpsalt teha, sest viimastel aastatel on lisaks…
-
Vahetevahel kurdetakse lehejuhtkirjades selle üle, et rahvas kaldub kõiki poliitikuid kurjategijateks pidama, ning seejärel asutakse õpetlikult selgitama, et sellise arvamuse levik on ohtlik ja päriselt ei ole asi nõnda hull. Kuid arusaam, et poliitikaga tegeldes minetab inimene olulise osa oma sündsustundest, tabab siiski asja olemust. See on karm eksistentsiaalne tõsiasi. Ainult et sellest ei saa paraku järeldada, nagu me saaksime elus ilma poliitikute ja poliitikata hakkama.…
-
Peter Watson, KOHUTAV ILU. Inglise keelest tõlkinud Inna Feldbach, Andres Kask, Sirje Keevallik, Triinu Pakk-Allmann, Lia Rajandi ja Lauri Vahtre. Varrak, 2004. 952 lk.
Populaarse arusaama järgi peaks suurteose ära tundma kõigepealt mõõtmete järgi: see on paks raamat, mille läbilugemine käib igapäevase tööga koormatud inimesele enamasti üle jõu. Massiivsuse tõttu on suurteos omamoodi hõlmamatu, ja kuigi tema sisu püütakse kokku võtta lugematutes tõlgendustes ja ümberjutustustes, jääb alles…
-
Näitus ?Reaalne ja ideaalne. Naine XX sajandi alguse Eestis? Kastellaanimajas kuni 27. III. Ruumiinstallatsiooni töörühm Mirjam Hinrikus, Inessa Josing, Juta Kivimäe, Reet Varblane, Livia Viitol. Täna kell 14 algab Kastellaanimajas seminar (kava vt lk 19).
Mis lävel seisjale paistab? Eduard Vilde kortermuuseumi ülemise korruse näitus jättis esimesel pilgul nii visuaalselt kui mõtteliselt lävemulje.
Kui päikesepaistelisel päeval tõusta Kastellaanimaja värskelt helekollaseks värvitud trepist üles, siis ilmub kõigepealt nähtavale Alma…
-
Feministlikud kunstiajalood käsitlevad XIX sajandi viimaseid aastakümneid kui aktiivsete, kuid isoleeritud naiskunstnike aega (Pollock ja Parker on kasutanud ka ?Jumala väikese kunstniku? mõistet, mis eristas naised nii suurtest konservatiivsetest akadeemikutest kui ka isepäistest, tõde otsivatest geeniustest). XIX sajandil naisi kunstiakadeemiatesse enam ei võetud, sest kodanlik moraal ei kannatanud välja, kui noored neiud ja mehed õppisid alasti modelli järgi kõrvuti joonistama ja maalima. Nii loodigi naiste oma…
-
Baltisaksa naine emantsipeerus, kuid ei märganud enda kõrval eesti naist.
?Eestlusel ei ole ju oma füsiognoomiat, /—/ kogu kultuuri, mis neil on, on nad võtnud üle meilt, sakslastelt.? Nii kirjutas eestimaalanna Theophile von Bodisco oma mälestusteraamatus, mõeldes sajandi alguse Eesti ja selle rahvuslike ja sotsiaalsete suhete peale.
Praegu tundub meile selle põlisest Eestimaa aadliperekonnast (sündinud von Wistinghausen) pärit kirjaniku väide põhjendamatult arrogantsena, kuid tuletagu ta meile…
-
Mees näitab moderniseerumisega kaasnenud nähtust oluliselt teisiti kui naine.
Eesti Päevalehe lisas Arkaadia ilmus veebruaris ja märtsi algul mitmeid Noor-Eesti 100. aastapäevaga seotud ja nooreestlaste kultuuriuuendusi vaagivaid artikleid, kusjuures kolme kirjutise juurde olid lisatud Noor-Eesti albumitest pärit illustratsioonid. Paraku ei ole ei Tiit Hennoste (Eesti Päevaleht 4. III) ega Johannes Saar (Eesti Päevaleht 18. II) oma teksti märkimisväärselt pildiga suhestanud ning seetõttu on teatud osa lugeja ette…
-
Pruunseelikud olid kindlad, et naised peavad uhkusega naisteks jääma
XX sajandi alguse Eestis võitlesid kõik kõigi vastu ja isekeskis: sotsialistid kapitalistidega, rahvuslased sotsialistidega, edumeelsed alalhoidlikega, eestlased omavahel, venelastega sakste vastu ja sakstega venelaste vastu ning naised ja mehed nii üksteise vastu kui omavahel. Aeg oli põnev. Ajaloolase jaoks kogunevad aga kõik need jõujooned tänuväärselt ühte juhtumisse, nn pruunseelikute skandaali, mis puhkes 1905. aastal Tartus.
Nimelt avaldas tollal…
