-
Peeter Tulviste presidendiprogrammis oli olulisel kohal inimestele uues ühiskonnas hakkamasaamise õpetamine. See kätkes palju praktilist. Näiteks, kuidas korterit kasulikult välja üürida, makse maksta jne. Võib-olla oleks pidanud rahvale selgitama parteipoliitika põhitõdesid? Sest nüüd hakkavad need läbi pettumuste ise selgeks saama, tekitades tülpimust ja kibestumist. Võib-olla aitab huumor asja parandada? Kui me tosin aastat tagasi poleks härdalt ja padutõsiselt uskunud, et parlamenti satub sada üks inglit, ega…
-
-
Poliitilistes tõmbetuultes ühiskonnal puudub arusaamine, kuhu minna. Tulevikust rääkides on unustatud läbi rääkida, kas soovime sotsiaaldemokraatia või neoliberalismi põhimõtete järgi üles ehitatud riiki. Ideoloogilise märgita riigil puudub tulevikku suunatud poliitika.
Pidurdavat poliitikat ei lõpeta valitsuse ametist lahkumine ega ennetähtaegsed valimised. Efektiivse valitsemise eelduseks on jõujoonte ümberkujunemine poliitikas. Olukorras, kus koalitsioonidesse astuvad vastandlike ideoloogiliste seisukohtadega Rahvaliit ja Reformierakond, on ainukeseks võimuliidu kooshoidmise võimaluseks hoidumine suurte otsuste vastuvõtmisest ning…
-
Viimasel ajal kostab kurtmist, et pärast suurte eesmärkide saavutamist, NATOga ja Euroopa Liiduga ühinemist, ei ole Eestil enam sihti. Eestil puuduvat ?sisemine eesmärk?. Tohoh! Kas siis ei olnudki toimunul Eesti riigile ja rahvusele sisuline ? positiivne, loovust ja energiat vabastav tähendus, nagu hüüdsid heeroldid? Üksnes vältimatu ja siduv lojaalsusakt ?suurte? jõumängudes? Olgu, kuis on, igal juhul püütakse ootamatult kaotsi läinud ?sisemisi väärtusi? täna üles leida kristlik-konservatiivse…
-
Suurte muutuste ajastud toovad endaga alati kaasa ootamatusi: ootuste ja ootamatuste ajastu kiire tööstuslik-tehniline areng tõi 1900ndate künnisel kaasa vaieldamatu maailmapildimuutuse ka naisküsimuses. Sajandivahetusel levima hakanud sotsialismi-ideed tähendasid naistele aktiivset osalemist poliitikas, aga ka võimalust pääseda välja kitsastest tegevuspiiridest, mida seni ainuvõimalikuks peeti. Oma elu üle vabalt otsustav naine oli sajand tagasi harv nähe.
Küllap just sellepärast on ka Eduard Vilde ?Mäeküla piimamehe? Mari tänini eesti kirjanduse…
-
Helmi Reiman-Neggo pani aluse meie rahvakunsti süstematiseerimisele.
Helmi Neggo (1892 ? 1920, kuni 1916 Reiman) oli üks huvitavamaid ja haritumaid naisi XX sajandi teisel aastakümnel. Tal oli õnn ja õnnetus sündida Villem Reimani vanima tütrena. Isalt, kes kindlasti oli tema suur eeskuju, päris ta nii süsteemse teadusliku mõtlemise ja suurepärase kirjutamisoskuse kui ka kehva tervise.
Villem Reiman saatis tütre juba kaheksa- aastaselt Helsingisse kooli. See oli rahvusluse…
-
See aasta tuleb kevad meieta,
tiu-tiu ja meieta. . . .
Taas kiigub valgus peenikestel okstel
ja pungad sumisevad vaigus nagu summ
ja kõuekärki ootab taevatrumm ?
nii õhuke, nii sinine ja sitke.
Tiu-tiu!
Teeb sirel lahti väiksed lahked pihud:
et palun, õnne ? õnne, palun, palun!
Ja lõhnatolmu mattub öösel tuba
ja poolest ööst on väljas kosta juba:
tiu-tiu!
See on see kevad ? kevad meieta. . . .
Ehk annaks kõike parandada veel!
? Ei, mõistad sa: su nool on juba teel.
Tiu-tiu!
Linnar Priimäe peatselt…
-
Seepärast püüdkem vahelduseks pisut analüüsida ka seda venelastele tänapäeval ikka veel nii olulist tähtpäeva ennast. Stalini aja koolilastele ja hiljemgi ju peaaegu ei räägitudki Teisest maailmasõjast, selle tegelikust algusest ja lõpust ? see termin käibis rohkem ajaloolaste sõnavaras. Sõda, see oli Suur Isamaasõda.
9. mai tähendas N Liidule algusest peale midagi muud kui Teist maailmasõda, sest Stalin nõudis Saksamaalt separaatselt teistkordset kapituleerumist ja just sellest 1945.…
-
Kahtlematult võib säärasel lõõgastaval-ülevdaval tuhinal olla positiivne efekt, sest see konsolideerib rahvast. Ühistunnet pole eestlastel kunagi ülearu. Ent kas ei kuku kogu asi välja nagu mõnel referendumil, kus ei vaadata esitatava küsimuse sisu, vaid antakse oma vastuse kaudu üldisem hinnang valitsuse tegevusele? Praegu tagantjärele vallanduv meelsus lähtub mu meelest osaliselt samast allikast kui omaaegne vastuseis Euroopa Liitu astumisele. See on (enamasti õigusega) ajaloos kibestunud inimeste mõtteviis,…
-
Sellele võib vastata teoreetilise targutamisega, et minu (või kellegi teise) arvates tähendab see seda või teist. Aga juriidiliste tekstide puhul ei saa sõnade täpset sisu tuletada tavatähendusest, pealegi ei ole need sõnad põhikirja sugenenud alles mullu. Õigem on niisiis vaadata minevikku ning küsida, mida mõeldi siis, kui võeti see formulatsioon 1919. aastal I kirikukongressil eneseiseloomustusena kasutusele.
Seda on praegu võimalik hõlpsalt teha, sest viimastel aastatel on lisaks…
