-
Konverents oli üles ehitatud kronoloogilisel põhimõttel varasemate perioodide käsitlustest kuni XX sajandi alguseni. Ja kuna esinejate põhjalikeks artikliteks töödeldud ettekanded on juba avaldatud ?Vana Tallinna? XIII konverentsile pühendatud erinumbris, lisandus elevust ja värskust mõttevahetusse ettekannete järel, sest raamat oli ju kõigil osavõtjatel käepärast. Kahjuks ei jõudnud konverentsile dr Henryk Samsonowicz Varssavi ülikoolist, ent tema ülimalt huvitav konverentsikogumiku artikkel võiks mõtlema panna ka paljud otseselt ajalooga…
-
See ellusuhtumine ajab Leedus juuri. Nõukogude re?iim muutis Leedu madala eneseusaldusega ühiskonnaks, kus inimesed ei usalda institutsioone, aga usaldavad paradoksaalselt tohutult meediat, iseäranis TVd. Viimase viieteistkümne aasta kiired majanduslikud ja sotsiokultuurilised muutused on neid hoiakuid süvendanud.
Hiljutiste sotsioloogiliste uuringute põhjal võib väita, et fatalismi, abitus- ja nurjumistundega kaasneb kasvav viha liberaalse demokraatia ning demokraatlike institutsioonide vastu. Suur hulk leedulasi eelistaks parlamentaarsele demokraatiale autoritaarsust, pidades kõva kätt…
-
Nõukogude aega veel mäletatakse. Probleem on pigem selle mõistmises, kuidas see monstrum ikkagi toimis. Niisugune värk ei saanud ju olla mõistuspärane, kuidas seda taluti? Mingis mõttes sarnanevad pealetulevad põlvkonnad veerand sajandit tagasi Eestit külastanud soomlasega, kes ka pärast tunde kestnud selgitust võisid esitada samu küsimusi. Minevik on neile ?teine maa?. Seda enam ei vaja me mitte ?paljastusteoseid?, sellega võiks olla asi ühel pool, kui just uurivaid-analüütilisi…
-
Kadunud paavsti Tallinnas käiku meenutades rõhutasid meie riigimehed tema tollast vabadussõnumit. Kuid tegelikult kõneles paavst hoopis solidaarsusest. Sellest S-sõnast ei taheta meil aga enam ammugi kuulda ? on ju lahkuv peaminister ühes intervjuus selle sõnaselgelt illusiooniks kuulutanud.
Jah, pole kahtlust, et klassivõitlus võtab Eestis hoogu. Paraku on see jäänud ühepoolseks: ründavaks leeriks on kapitali huvide kaitsjad, töötajate jõud on hajutatud ja passiivsed. Lugegem rahandusministri, tööandjate ja maksumaksjate…
-
EMPi sünd 1970. aastate lõpul langes ajaliselt üsna lähedalt kokku Arvo Pärdi lahkumisega Eestist. Seega polnud arusaadavatel põhjustel võimalik tema muusikat festivalil päris pikka aega esitada. Olukord on nüüd ammu teine, kuid Pärdi päris uus teos tuleb esiettekandele Eesti muusika päevadel esimest korda siiski alles täna õhtul! ?Da pacem Domine? segakoorile ja sümfooniaorkestrile on festivali helilooja autorikontserdi oodatuim teos.
Traditsiooniks kujunenud kesksele teemaheliloojale lisaks on EMP 2005…
-
See sobib hästi ka tänavuse Eesti poliitilise argipäeva ilmestamiseks. Ainult küsijaks on rahvas ja vastajaks koalitsioonikõnelejad, kes ?naljatades? meile oma edusammudest jutustavad. Kõigist pingutustest ja ilusatest valedest hoolimata aga ei taha valitsus kuidagi sündida. Kui see siiski peaks lähipäevil juhtuma, tuleb valitsusliit programmiliselt sama sisutu nagu president Arnold Rüütli ühiskondlik lepe.
See on asjade loogiline käik. Kuigi tegevuse lõpetanud Juhan Partsi koalitsiooni kolmest osalisest ükski ei tunnista…
-
Pirjetta Brander. kaugarmastus. Akvarell. 2004.
?Sotsia? on transformeerunud. See pole enam Tallinna (peamiselt TPÜ) üliõpilaste kirjanduspidu, mida sel esimesel korral 2001. aastal vahest kõige rohkem meenutas. Tollal manifesteerisime me sotsialismi ja sotsiaalsust. Peamiselt kirjanduses. Edasi tuli palju muudki: kassetipõlvkondlaste lugemine peda aulas, TNT! Ja Tartu NAKi jalgpallimat?, Walesi esipoeetide ja eesti folkmuusikute esinemine Ku-Ku klubis jpm. Korraldamise raskuspunkt on tasapisi kandunud Eesti Kirjanduse Seltsi Tallinna liikmeile.
Tänavu…
-
Chiraci mure oli konkreetsem kui omal ajal ?Kommunistliku partei manifesti? autoreil. Prantsuse presidendi sihikul oli nn teenuste direktiiv, mille vastuvõtmine tal õnnestuski Brüsseli tippkohtumisel vältida. Oma algsel kujul pidi meede kaotama tõkked teenuste osutamisel üle ELi sisepiiride ja andma reaalse sisu kõige äbarikumale ühenduse neljast põhivabadusest (inimesed, kapital ja kaubad juba naudivad, kuigi erineval määral, vaba liikumist). Nüüd ootab direktiivi vastuvõtmist pikk viivitus koos lahjendamisega.
Direktiiv pärineb…
-
Peeter Tulviste presidendiprogrammis oli olulisel kohal inimestele uues ühiskonnas hakkamasaamise õpetamine. See kätkes palju praktilist. Näiteks, kuidas korterit kasulikult välja üürida, makse maksta jne. Võib-olla oleks pidanud rahvale selgitama parteipoliitika põhitõdesid? Sest nüüd hakkavad need läbi pettumuste ise selgeks saama, tekitades tülpimust ja kibestumist. Võib-olla aitab huumor asja parandada? Kui me tosin aastat tagasi poleks härdalt ja padutõsiselt uskunud, et parlamenti satub sada üks inglit, ega…
-
