-
On aprillikuu. Internetis räägitakse jätkuvalt alla käinud eliidist ja vasak- ning parempoolsusest. Kurdetakse, et mingid tähtsad ideed on ära kadunud. Samas jälle arvatakse üksmeelselt, et põhimõtteliselt on kõik seni tarvitusel olnud ideed õiged. Selline imelik olukord: ideed on kogu aeg õiged, aga reaalsus ? elu ja inimesed ? on vale.
Ehk oleme reaalsusega lihtsalt kontakti kaotanud või ei oska seda õigesti hinnata? Ehk peaks korraks arvutiekraani…
-
Kuigi rahvusvaheline üldsus ei väsi kordamast, kui kahjulik on rahvusvaheline terrorism, ei saa sellele anda rahvusvaheliste suhete ?nullsumma ruumis?, kus kellegi mõju langus kasvatab kellegi teise mõju, ratsionaalsest aspektist ühest hinnangut. Nii peab Venemaa oma terrorismivastast võitlust T?et?eenias, USA Iraagis, Ühendkuningriik Põhja-Iirimaal, Hispaanlased Baskimaal jne. Väikeriigid, kellel oma otsest terrorismiohtu pole, leiavad väljakutse oma suuremate partnerite või naabrite huvide kaitsel.
Hoolimata ÜRO taunivatest resolutsioonidest, on terrorism…
-
Konverents oli üles ehitatud kronoloogilisel põhimõttel varasemate perioodide käsitlustest kuni XX sajandi alguseni. Ja kuna esinejate põhjalikeks artikliteks töödeldud ettekanded on juba avaldatud ?Vana Tallinna? XIII konverentsile pühendatud erinumbris, lisandus elevust ja värskust mõttevahetusse ettekannete järel, sest raamat oli ju kõigil osavõtjatel käepärast. Kahjuks ei jõudnud konverentsile dr Henryk Samsonowicz Varssavi ülikoolist, ent tema ülimalt huvitav konverentsikogumiku artikkel võiks mõtlema panna ka paljud otseselt ajalooga…
-
EMPi sünd 1970. aastate lõpul langes ajaliselt üsna lähedalt kokku Arvo Pärdi lahkumisega Eestist. Seega polnud arusaadavatel põhjustel võimalik tema muusikat festivalil päris pikka aega esitada. Olukord on nüüd ammu teine, kuid Pärdi päris uus teos tuleb esiettekandele Eesti muusika päevadel esimest korda siiski alles täna õhtul! ?Da pacem Domine? segakoorile ja sümfooniaorkestrile on festivali helilooja autorikontserdi oodatuim teos.
Traditsiooniks kujunenud kesksele teemaheliloojale lisaks on EMP 2005…
-
See sobib hästi ka tänavuse Eesti poliitilise argipäeva ilmestamiseks. Ainult küsijaks on rahvas ja vastajaks koalitsioonikõnelejad, kes ?naljatades? meile oma edusammudest jutustavad. Kõigist pingutustest ja ilusatest valedest hoolimata aga ei taha valitsus kuidagi sündida. Kui see siiski peaks lähipäevil juhtuma, tuleb valitsusliit programmiliselt sama sisutu nagu president Arnold Rüütli ühiskondlik lepe.
See on asjade loogiline käik. Kuigi tegevuse lõpetanud Juhan Partsi koalitsiooni kolmest osalisest ükski ei tunnista…
-
See ellusuhtumine ajab Leedus juuri. Nõukogude re?iim muutis Leedu madala eneseusaldusega ühiskonnaks, kus inimesed ei usalda institutsioone, aga usaldavad paradoksaalselt tohutult meediat, iseäranis TVd. Viimase viieteistkümne aasta kiired majanduslikud ja sotsiokultuurilised muutused on neid hoiakuid süvendanud.
Hiljutiste sotsioloogiliste uuringute põhjal võib väita, et fatalismi, abitus- ja nurjumistundega kaasneb kasvav viha liberaalse demokraatia ning demokraatlike institutsioonide vastu. Suur hulk leedulasi eelistaks parlamentaarsele demokraatiale autoritaarsust, pidades kõva kätt…
-
Nõukogude aega veel mäletatakse. Probleem on pigem selle mõistmises, kuidas see monstrum ikkagi toimis. Niisugune värk ei saanud ju olla mõistuspärane, kuidas seda taluti? Mingis mõttes sarnanevad pealetulevad põlvkonnad veerand sajandit tagasi Eestit külastanud soomlasega, kes ka pärast tunde kestnud selgitust võisid esitada samu küsimusi. Minevik on neile ?teine maa?. Seda enam ei vaja me mitte ?paljastusteoseid?, sellega võiks olla asi ühel pool, kui just uurivaid-analüütilisi…
-
Kadunud paavsti Tallinnas käiku meenutades rõhutasid meie riigimehed tema tollast vabadussõnumit. Kuid tegelikult kõneles paavst hoopis solidaarsusest. Sellest S-sõnast ei taheta meil aga enam ammugi kuulda ? on ju lahkuv peaminister ühes intervjuus selle sõnaselgelt illusiooniks kuulutanud.
Jah, pole kahtlust, et klassivõitlus võtab Eestis hoogu. Paraku on see jäänud ühepoolseks: ründavaks leeriks on kapitali huvide kaitsjad, töötajate jõud on hajutatud ja passiivsed. Lugegem rahandusministri, tööandjate ja maksumaksjate…
-
-
Poliitilistes tõmbetuultes ühiskonnal puudub arusaamine, kuhu minna. Tulevikust rääkides on unustatud läbi rääkida, kas soovime sotsiaaldemokraatia või neoliberalismi põhimõtete järgi üles ehitatud riiki. Ideoloogilise märgita riigil puudub tulevikku suunatud poliitika.
Pidurdavat poliitikat ei lõpeta valitsuse ametist lahkumine ega ennetähtaegsed valimised. Efektiivse valitsemise eelduseks on jõujoonte ümberkujunemine poliitikas. Olukorras, kus koalitsioonidesse astuvad vastandlike ideoloogiliste seisukohtadega Rahvaliit ja Reformierakond, on ainukeseks võimuliidu kooshoidmise võimaluseks hoidumine suurte otsuste vastuvõtmisest ning…
