-
Intervjuus Postimehele iseloomustas uus kultuuriminister Raivo Palmaru oma valdkonna ühe sihina loovtööstuse ideed: ?See tähendab kõike, mis on äris. Bisnises. Tehakse seda, mida turg tegelikult vajab.? ?Turul on väga palju positiivseid omadusi. Toetab vastutustunnet, innovatiivsust, paindlikkust. Loomulikult on turg ka amoraalne. Müüa võib kõike. /?/ Kastekannumehed koos tegijatega leiavad üles need murulapid, mida tuleks niisutada.?
Kultuuritööstusest on kultuuriametnikud ja -tegijad ennegi kõnelnud. Seni on mõiste ulatuski udune.…
-
Kuuekümneaastasest perspektiivist vaadates oleks kerge öelda, et Talve eksib. Aastatel 1918-1919 oli rahvusvaheline olukord Eesti iseseisvumiseks haruldaselt soodus, 1944. aasta aga ülimalt ebasoodus. Kuid ? nagu rõhutas kaks ja pool tuhat aastat tagasi Thukydides ja nagu ütleb tänapäevane välispoliitiline analüüs ? pole kriisiolukordades isegi poliitilistel liidritel piisavalt informatsiooni ega tulevikuvisiooni. 1944. aastal lahingusse läinul oli kindlasti väga raske uskuda, et tema eduka sõdimise tulemusena tekib iseseisev…
-
Ludwig Wittgenstein, FILOSOOFILISED UURIMUSED . Tõlkinud Andres Luure. Ilmamaa, 400 lk.
Wittgensteini ?Filosoofilised uurimused? pole tavaline filosoofiateos, millel on kindel struktuur ja ülesehitus, algus ja lõpetus; vorm, mille täiteks on kohustuslik sõnastada teatud seisukohad ning nendega vaidlemiseks pakkuda välja teisi seisukohti, argumente ja analüüsi, soovitatavalt nõnda, et tulemus moodustaks kokkuvõttes teooria, mille saaks asetada teiste samalaadsete kõrvale. Õigupoolest polegi see üldse raamat või kui, siis ainult…
-
XX sajandi esteetika ajalugu silmates jõuame Wittgensteini mõju tuvastades kõigepealt Susanne Langerini, saksa päritolu ameerika filosoofi ja esteetikuni, kuigi Langeri puhul võib tuvastatav mitme teisegi filosoofi mõju (Carnap, Cassirer, Whitehead). Langer väidab ka ise, et tema teooria on tugevalt mõjutatud Wittgensteini keelefilosoofiast, osutades ?Loogilis-filosoofilise traktaadi? punktidele 4.0311, 4.015 ja 4.0141. Nimelt käsitleb Langeri kunstiteooria kunsti presentatsionaalse sümbolina, mis kehastab seisukohta, et keel väljendab maailma loogilist struktuuri.
Langer…
-
Aineseks, mille varal saab eriti sobivalt uurida ?primaarretoorika? rakendust kujutavas kunstis, ongi klassitsistliku esteetika süsteem, kitsamalt ? inimkeha kujutis klassitsistlikus esteetikas. Ehkki klassitsism kujutab endast üht kõige paremini kodifitseeritud esteetilist süsteemi, valitseb selle kunstifenomeni mõistmises niisugune laialivalguvus, et klassitsismi alla kuuluvaks loetakse täiesti vastandlikke nähtusi. Primaarretoorika mõiste kasutuselevõtt lubab sellest segadusest lahti saada, eritledes klassitsismi kaanoneid (nn Polykleitese, Pheidiase, Raffaeli, Poussini, Winckelmanni, Davidi, Hildebrandi kaanon) ja…
-
Pierre Bourdieu? lahkumine 2002. aasta 23. jaanuaril kujunes ootamatult kärarikkaks. Kogu Euroopa meedia kõneles tema teaduslikest ja poliitilistest saavutustest, avaldades meenutusi ja tunnustusi lahkunu lähematelt või kaugematelt kolleegidelt ja kaasvõitlejatelt. Kõik see oleks autorile endale pakkunud tõenäoliselt palju tänuväärset uurimismaterjali meediavälja toimimise kohta ja kõnekalt ongi tänaseks ilmunud Bourdieu? surma meediaretseptsiooni kohta juba mitu sotsioloogilist analüüsi.
Kui meedialaine oli vaibunud, järgnes erialase tunnustuse laviin: ilmavalgust nägid kümned…
-
Kuidas lugeda ?Meeste domineerimist??
?Meeste domineerimise? väike maht, sugudevahelised suhted uurimisteemana ja näiliselt mitte kuigi keeruline stiil võivad juhtida pinnapealse lugeja kergesti eksiteele. See ei ole juhuslik raamat, mis oleks kiiruga mõeldud ja kiiresti kirja pandud sooviga liituda viimasel paaril kümnendil ilmunud rohkete töödega sugudevaheliste suhete teemal (nn gender studies). ?Meeste domineerimine?, Pierre Bourdieu loomingu üks hiliseid töid, on iselaadi kokkuvõte tema mõttesüsteemist ja meetodist, mis…
-
Bourdieu? feministlik projekt?
?Meeste domineerimise? alguses väidab Bourdieu, et feministlik diskursus on seni kogu tähelepanu pööranud pigem kodukeskkonnale (erasfäärile) ning seda tehes jätnud tähelepanuta sellised olulised (avaliku sfääri) instantsid nagu kiriku või kooli, kus Bourdieu arvates domineerimisprintsiipe välja töötatakse ja peale surutakse (lk 15). Nii loob Bourdieu feministlikule mõttele justkui ääretuid uusi tööpõlde, mida selle harrastajad seni märgata pole osanud, või siis suunab feministlikku praktikat eemale…
-
Bourdieu lähtub laiemast kirjanduse mõistest, kui see senises tipult tipule kulgevas, autori- või tekstikeskses, esseistlikus eesti kirjandusloos tavaks on olnud. Et mõista autori valikuid antud kultuuri võimaluste ruumis, tema n-ö kunstilist seisukohta (loomingulist projekti!), tuleb Bourdieu? järgi uurijal võtta ette töömahukas ?objektiveerimise töö? ja rekonstrueerida kogu kirjandusvälja positsioonide ruum, milles autor asus ja mis määras tema kavatsused.Kirjandusvälja sisestruktuuri analüüs eeldab tegelemist ka kaanonivälise kirjandusega, eeldab küsimist…
-
Möödunud aasta lõpul toimus Pariisis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) juhtimisel konverents, mille sisuks oli maailmas järjest kiiremini leviv Interneti-rassism. Konverentsi raames toimus ka 55 liikmesriigi tippkohtumine, mille läbivaks teemaks oli sõnavabaduse alused ning selle erinevad käsitlused eri maadel ning kultuuriruumis. Eesmärgiks oli allkirjastada rassistlike ning juudivastaste Interneti-keskkondade vastast ülemaailmset võitlust toetav ühisharta. Enamuses on vaenulikud märkused islamiusuliste või araablaste pihta, teisel kohal on juudivastased veebilehed…
