-
Demokraatia masinavärk on selle justkui juba ammu paika pannud, aga millegipärast tuleb Eestis seoses mingite ühiskondlikult tähtsate otsustega ikka ja jälle kõne alla küsimus, kes ikkagi on pädev otsuseid langetama. Üllatava visadusega kõlab arvamus, et rahvas ei ole pädev, et ta ei tea ja ei saa aru. Ka rahvas ise hoiab sageli eemale, sest demokraatia on väsitav ja pealtnäha ka viljatu: enamasti ei vasta paljude inimeste…
-
Jätame selle kehtima ja piirdume täienduse korras vaid küsimusega: mismoodi tuleb siin ilmsiks vaimse jõu üleolek? Paremal juhul on tegemist seaduse piires püsiva pettusega. Thales käitunuks kõlbelisemalt, kui ta oleks andnud kõigile kodanikele teada, et tulemas on külluslik saak, kuid väiklase omakasu ajel anastas ta tunduva osa ühisest rikkusest. Teeme sammukese allapoole ja meie ette ilmub juba majaomanik Cicero traktaadist, kes ehitise defektidest teadlikuna jättis need…
-
Ko Seung-Hyun valmiva kayagum?iga: korea rahvuspill toetub suurema pilli toorikule.
Nii kirjutas Kütioru maakunstiraja esimese etapi avamise puhul kuus aastat tagasi terava sulega kunstikriitik, tollal Kaasaja Kunsti Eesti Keskuse kunstiteadlane Johannes Saar.
Homme lõpeb Kütioru maakunsti sümpoosion ja esitletakse maakunsti rada või kui päris täpne olla, siis raja teist etappi. Esimene sai valmis 1999. aasta augustis ning vaatamata tõsiasjale, et maakunsti rajal käies tuleb ?toetuda intuitsioonile, sest Võru…
-
Veel enne referendumeid Prantsusmaal ja Hollandis sattusin lugema Sergei Karaganovi töögrupi raportit pealkirjaga ?Venemaa ja Euroopa liidu suhted: praegune situatsioon ja perspektiivid?. Tegemist on kokkuvõttega selle aasta jaanuaris toimunud pikematest mõttetalgutest, kus osalesid Euroopa asjatundjad Vene presidendi administratsioonist, Venemaa ministeeriumidest, uurimisinstituutidest ja muudest organisatsioonidest. Koos oli 23 mõtlevat pead, kelle nimed võib leida Internetist käesoleva uuringu juurest aadressil http://svop.ru/upload/images/report2.pdf.
Euroopa ühisturg versus kvaasiföderalism
Enamik oli seisukohal, et…
-
Rahvahääletuse ?eist? kibestunud ja alandatud Chirac oli enne viimast liikmesmaade tippkohtumist otsustanud kasutada plindris riigipea traditsioonilist taktikat ja otsida ?välisvaenlast?. See läks tal osaliselt korda, kui ta tõstatas küsimuse, miks britid saavad eurokassast nii palju raha tagasi. Küsimus on olemas, tagasimakse oleks varem-hiljem niikuinii arutusele tulnud. Aga selle ülesvõtmine just Chiraci poolt just konstitutsioonikriisi ajal torkas loomulikult silma, nii et automaatselt ta üldist menu ei saavutanud.…
-
Üks anekdootlik lugu kõigepealt, loetud väärikast Briti ajalehest. Nimelt andis David Bowie mõned aastad tagasi intervjuu ja ütles seal, et aastaks 1970 olid Derrida ja Foucault muutnud oluliselt tema ?arusaamist ?absoluudist?, reaalsusest?. Ühe kriitiku sapises, umbusklikus reaktsioonis selgitati, et maestro pidi lugema kuulsaid prantslasi nende originaalkeeles, sest ka elukutselised filosoofid hakkasid nendega tegelema alles pärast esimeste ingliskeelsete tõlgete ilmumist 70. aastate algul. Nii et natuke nagu…
-
Ka sõnade ?seks? ja ?seksuaalsus? tähendus on heitlik. Seetõttu ei saa seks esineda mingi kultuuri- ja ajaloovälise konstandina, millele igapäevane kogemus võimaldaks vahetu ligipääsu ning mille abil me võiksime minevikus toimunusse sisse elada. Veelgi enam, selle asemel et määratleda seksuaalsuse mõistet ?seksi? kaudu kui viimasesse puutuvat või viimasele osutavat, pöörab Foucault selle seose pahupidi ning seab seksi sõltuvusse seksuaalsusest, täpsemini erinevaid tegutsemisviise, teadmisi ning ettekirjutusi koondavast…
-
Kuna võib arvata, et säärased konfliktid sagenevad, siis tasub vaadata, mis neid isiklike vastuolude kõrval käivitab ja kas need on paratamatud. Toetun Pierre Bourdieu?le ning eeskätt tema mõistetele ?kultuuritootmise väli? ja ?kultuurivahendaja? (viimase kohta on Eestis üha laiemalt levimas ?kultuurikorraldaja?). Bourdieu? järgi tegutseb kultuurivahendaja (produtsent, kuraator jt) kultuuritootmise väljal (mis on kindla struktuuriga osa sotsiaalsest ruumist nagu ka majanduse, poliitika jne väli), mida iseloomustavad kõikvõimalikud võitlused:…
-
Jamesi pragmatism viitab ju tegelikult elu ja elamise ? kogemuste ja reaalsuse paljususele
William James, Pragmatism ja elu ideaalid. Tõlkinud Märt Väljataga. Vagabund, 2005. 384 lk.
1.
Väljend ?pragmatism? võib tekitada erinevaid allusioone, suurem osa allusioonidest panevad võrdusmärgi ?pragmatismi? ja ?pragmaatilisuse? vahele, mis iseenesest pole vale. Seetõttu võib väljend ?pragmatistlik filosoofia? kõlada paljudele kõrvadele iseäranis ohtlikult. Justkui oleks tegu filosoofiaga, mis peab silmas kasu. Nojah, võib ju mõelda väljendi…
-
Kui rääkida pahedest kunstis ja kultuuris, siis peab rääkima muidugi eetikast, sest ilma eetika mõõdupuuta ei saa me tõmmata piiri pahelise ja üldaktsepteeritud käitumismalli vahele. Ja kui rääkida eetikast kunsti ja kultuuri vallas, ei saa kergelt mööda Stanislavskist, sest ta on sõnastanud omamoodi härrasmeheliku aukoodeksi, katsunud määratleda, millisel viisil saab/peab loovtöötaja (peamiselt küll näitleja/teatritöötaja, aga see on kergesti laiendatav ükskõik millisesse valda) eetiline olema.
Raske on öelda,…
