-
Kuna võib arvata, et säärased konfliktid sagenevad, siis tasub vaadata, mis neid isiklike vastuolude kõrval käivitab ja kas need on paratamatud. Toetun Pierre Bourdieu?le ning eeskätt tema mõistetele ?kultuuritootmise väli? ja ?kultuurivahendaja? (viimase kohta on Eestis üha laiemalt levimas ?kultuurikorraldaja?). Bourdieu? järgi tegutseb kultuurivahendaja (produtsent, kuraator jt) kultuuritootmise väljal (mis on kindla struktuuriga osa sotsiaalsest ruumist nagu ka majanduse, poliitika jne väli), mida iseloomustavad kõikvõimalikud võitlused:…
-
Jamesi pragmatism viitab ju tegelikult elu ja elamise ? kogemuste ja reaalsuse paljususele
William James, Pragmatism ja elu ideaalid. Tõlkinud Märt Väljataga. Vagabund, 2005. 384 lk.
1.
Väljend ?pragmatism? võib tekitada erinevaid allusioone, suurem osa allusioonidest panevad võrdusmärgi ?pragmatismi? ja ?pragmaatilisuse? vahele, mis iseenesest pole vale. Seetõttu võib väljend ?pragmatistlik filosoofia? kõlada paljudele kõrvadele iseäranis ohtlikult. Justkui oleks tegu filosoofiaga, mis peab silmas kasu. Nojah, võib ju mõelda väljendi…
-
Kui rääkida pahedest kunstis ja kultuuris, siis peab rääkima muidugi eetikast, sest ilma eetika mõõdupuuta ei saa me tõmmata piiri pahelise ja üldaktsepteeritud käitumismalli vahele. Ja kui rääkida eetikast kunsti ja kultuuri vallas, ei saa kergelt mööda Stanislavskist, sest ta on sõnastanud omamoodi härrasmeheliku aukoodeksi, katsunud määratleda, millisel viisil saab/peab loovtöötaja (peamiselt küll näitleja/teatritöötaja, aga see on kergesti laiendatav ükskõik millisesse valda) eetiline olema.
Raske on öelda,…
-
Kirjutamise esimene faas on kirglik lugemine. Teki all ja kempsus, tunni ajal ja väeosa poliitloengus. Vaheldumisi põlvedel pornograafia ja filosoofia, krimkad ja eeposed. Siin on eos juba kõik see, mis inimese lõpuks viib süvenenud kirjutamise hädaorgu: introvertsus, eskapism, oma kujutlusega onaneerimine nii vaimselt kui füüsiliselt, eneseimetlus ja -haletsus.
1
Teine faas on ise kirjutamine. Punnitan, pean ennast plagiaatoriks, epigooniks ja geeniuseks ? ja kirjutan ikka edasi. Tean,…
-
Rooste helistas mulle ja küsis intervjuud Mülleriga. Et peaks rääkima pahedest, kuna Sirbil tuleb PAHEDE ERI (ometi üks mõistlik eri). Ja Mülleriga loomulikult sellepärast, et ta on tuntud joodik ja sobib pahe erisse hästi. Kuna diktofonimees ma ei ole, siis ma otsisin Mülleri üles (Müller oli Viinahavval ja oli täis, et see oleks teada) ja leppisin kokku, et Müller kirjutab mulle vastused, millele mina kirjutan küsimused…
-
Kai-Mai Olbri:
Vastus on mõistagi ülimalt subjektiivne: minu loovust see soodustab. Kõlvatus on nagu magnet, mis mind ligi tõmbab, et tema tekkepõhjuseid otsida ja tagajärgi kokku lugeda. See sunnib mind süvenema ? ja mida sügavamale minna, seda põnevamaks läheb. Kõik see kokku annab loovusele hoogu juurde.
Jaan Paavle:
Mis on üldse pahelisus? Või surmapatt, keelatud vilja jms pruukimine? Või teadlikult pikema aja jooksul sooritatud ühiskonna (inimkonna) vastu suunatud tegu?…
-
sõna selle peale nagu aamen kirikus meest sõnast härga sarvest proosit
mehed lõid käed ja rüüpasid leppe kinnituseks tubli sõõmu heledat õlut
see võiks täna viimaseks jääda tead Koidu ja Videviku risti ehitatakse Euroopa suurimat kasiinot ja projektijuhi sõbrad ajavad tunneli Hiiumaale
silda juhatas Ivar ta oli vahepeal Soomes aga nüüd vahib Toompeal
see pole enam üldse see Ivar tal pole enam moblat välja lülit kogu aeg…
-
Omal ajal oli lahe vedeleda kell kümme tunnike higiste linade vahel ja mõelda, kas minna peldikusse või mitte ja muude tähtsate maailma asjade üle. Sellistel hommikutel on kindel vajadus minna peldikusse, aga ei olnud viitsimist. Kõik keerab vastikult sees. Nii igal hommikul. Millal lavatsile roomasin? Loomulikult ei mäleta.
Võib öelda, et pidev tinutamine on pahe. Samas ei saa eitada, et sellised staatilised hommikud on omamoodi mõnusad.…
-
Kaader Pier Paolo Pasolini filmist ?Salò ehk Soodoma 120 päeva?.
Kui lastele
mõeldud
toodang välja
jätta, peaksid
?indoeuroopa?
filmid pahedest otse
pakatama. Ja nii
see tõepoolest
ongi.
Meenub Uku Masingu klassifikatsioon, mille kohaselt SAE-kirjandusel (standard average european) on paar vältimatut tunnusjoont. Mis ülejäänud olla võisid (kui neid üldse oli), enam ei mäleta, aga üks oli igatahes seksi enam-vähem selge kujutamine ja teine üldkehtivate moraalinormide rikkumine. Viimane kvalifitseerub ilmselt ?pahena?.…
-
Kui Sirbis tekkis idee teha erinumber, mis oleks pühendatud pahedele, olid kõik rõõmsalt päri. Teema näis kõikidele korda minevat. Aga mida konkreetsemaks asi läks, seda selgemaks sai, et me käsitame teemat nagu ühe india muinasjutu pimedad, kes õpivad käsikaudu tundma, mis on elevant. Nimelt olime kõik erinevalt kujutlenud, mida säärane leht peaks sisaldama.
Kas olulisim on nii-öelda makrotasand, sotsiaalsed pahed ja see, kuidas kunst neid kujutab…
