-
Kipun Orase vaimses atmosfääris sulanduma Rein Veidemanniks, sogades midagi emotsionaalset, talitsematut ja läbimõtlematut õpetajast, erakordsusest, aukartusest jms. Selliseid tundeid tekitavaid eestiaegseid mehi on muidugi veel: Aspel, Semper, Tammsaare, Ivask, kui kõnelda pisut hilisemaist. Kuid just Orase pimestus on täiesti ebaratsionaalselt saatnud mind (võib-olla juba 1990. aasta detsembri Vikerkaarest peale) kirkaimalt. Asi ei ole selles, et ma jagaksin (nii taipamise kui poolehoidmise mõttes) Orase vaateid või neist …
-
Lekke- ja plahvatusoht
Avariid LAEJs algasid juba kaks nädalat pärast töölehakkamist 22. detsembril 1973. aastal, kui toimus plahvatus esimeses energiaplokis. Selle tagajärjel purunes radioaktiivse gaasi filtreerimisseadme betoonist korpus.
Vaid kuu aega hiljem purunes 6. veebruaril esimese energiaploki reaktori kontuur, millest välja purskunud keev radioaktiivne vesi tappis kolm töölist. Keskkonda pääsenud saaste määr on siiani teadmata.
Esimest korda kuulis avalikkus mõnest avariist alles 1992. aastal, kui 24. märtsi…
-
On tõsi, et kõik inimesed ei investeeri väärtpaberitesse. Enamikul ei olegi vabu vahendeid ja nad elavad pangavõlgnikena ehk liisinguga või on nad ettevaatlikud ega taha riskida börsimängudes või on põhimõtteliselt rahaga raha teenimise ehk kapitalismi vastased. Aga nende otsused, kellel on aktsiaid, määravad just need kaks vastandlikku tungi: ahnus ja hirm.
Maailmas on aga kõik asjad kõigega seotud. Raha on ju viimaks vaid vahend õnne saavutamiseks. Soov…
-
Palju on ka neid, kes leiavad, et uus Euroopa on noor, tugev, kirglik ja arenemisjanuline. Ta teab oma huve ja eesmärke ning on võimeline näitama õigeid arengusuundi ka vana Euroopa kergelt seniilsetele ja arengupotentsiaali minetanud riikidele. Eestis, kus põlvkondade konflikti rõhutamine on 1990. aastatel kuulunud poliitilise ideoloogia ja retoorika raudvarasse, on rumsfeldliku dihhotoomia populaarsus igati mõistetav. Ning tõepoolest, miks mitte hellitada mõtet, et oleme uue ja…
-
1989. aasta augustis avaldas Vikerkaar avaluuletusena Pedro Krusteni värsid: Lahkub pikkamööda suvi,/ Aeg see lendab nagu tuvi,/ Kannab ära rannalt kära,/ Ujujad ja päiksesära – jne, jne veel kolmteist rida. Kui aga keegi viitsis ridade algustähed ülalt alla kokku lugeda, sai ta tulemuseks: LAKU PERSET, TSENSOR.
Luuletus oli algselt ilmunud 1933. aasta 17. augusti Rahvalehes ning reageeris eeltsensuuri kehtestamisele Jaan Tõnissoni valitsuse poolt tollase põhiseaduskriisi tingimustes.…
-
Kes soovib veenduda arenguloo kujutamise hõlpsuses, vaadaku juurde lisatud fotot. Kunstnik ise ütleb pildi saamislugu kommenteerides, et torne olevat ta märganud alles pärast foto valmimist; ülesvõtte tegemise ajal köitis kogu tähelepanu laternaposti otsas istuv vares. “Lind kui Jumala loodud elu ja latern kui inimese leiutis lähiminevikust, ning veel ümmargune – ideaalvorm, maakera või galaktika või universum, niisiis Jumala looming inimloominguga koos. Lõpuks torn, suur TORN, XIX…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”https://www.sirp.ee/images/stories/260805/1.jpg” align=baseline border=0>
-
Me elame mõttetraditsioonis, mis eelistab nn ratsionaalseid argumente tundelistele. Ratsionaliseerimise ja objektiviseerimise püüd on modernismi ja ?teadusajastu? ning totalitaarideoloogiatest ja massipsühhoosidest rikka lähiajaloo loomulik pärand. Kollektiivsed tundeseisundid tunduvad ohtlikud, sest need meenutavad veriseid sündmusi. Ehk on objektiviseerimispüüd ka ühe maskuliinse mõtlemisnormi avaldus (mida postmodernne feminiseerumistrend näib isegi ergastavat). Üldiselt peetakse nn emotsionaalseid argumente arhailise, primitiivse, nõrga ja kohanemisvõimetu vaimulaadi väljenduseks (nn vingujad ja virisemise ?anrid ka…
-
Hans Kruus, EESTI KÜSIMUS. Koostajad Toomas Karjahärm ja Hando Runnel. Ilmamaa, 2005.
?Eesti küsimus? näib olevat suurepärane pealkiri Hans Kruusi kirjutistest ja kõnedest koosnevale kogumikule. Süvenemisel tekib siiski kahtlus, et pealkirja toel on ühtlasi mõeldud reklaamile ehk mõnevõrra laiemale lugejate ringile, kui need, kes reeglina Ilmamaa üllitiste vastu huvi tunnevad. Kas või sellepärast, et Eesti küsimust kui niisugust polegi olemas, vähemalt Kruusi teosed sellist pealkirja ei kanna.…
-
?Never, no, never. . . . nothing dies.
The stream flows,
the wind blows,
cloud fleets,
the heart beats.
Nothing will die.?
David Lynch
Peatse kohtumiseni.
Sinu Von Krahli Teater
Mati,
kolmekümne aasta eest laenasid ühele koolitüdrukule lugeda Shibutani ?Sotsiaalpsühholoogia?. Raamat oli vene keeles, tüdruk luges kaua, aeglaselt ja hoolega, tegi märkmeidki. Tänaseks on sest meeles ennekõike sõnapaar: Tähenduslikud Teised.
Me isegi ei mõtle neile kuigipalju. Nad…
