-
Üheksakümnendate aastate algus oli sotsiaaldemokraatia languse aeg. See andis eriti tunda Skandinaavia maades, kus sel suunal oli traditsiooniliselt väga tähtis roll. Seepärast oleks saanud sotsiaaldemokraatia Eestis kuidagi kanda kinnitada ? kogu selle primitiivse parempoolsuse taustal, mis revolutsionääride ideoloogias domineeris.
Sotsiaaldemokraatia eesmärk on lihtne: ühiskonda püütakse tasakaalustada seaduslike vahenditega, võttes muu hulgas arvesse ka tõsiasja, et iga inimene tahab süüa ja magada. Niinimetatud arengumaades täidab sedasama rolli korruptsioon,…
-
Ajalooliseltki on sotsialistid pääsenud tavaliselt võimule pärast parempoolsete pikemat valitsemisaega. Taasiseseisvunud Eestil oli seljataga mitmekümneaastane periood, kus räägiti palju sotsialismist, nii et see sõna oli minetanud igasuguse sisu ja muutunud pigem sõimusõnaks.
Seega oli loomulik, et 1990. aastate alguses hakati riiki üles ehitama parempoolsuse lipu all ning vasakpoolsus oli mõistena sisuliselt tabu (suurem osa toonaseid pahempoolseid eelistas ennast määratleda eufemismide toel). Ilmselt oli parempoolne poliitika õige…
-
Teiseks on liberalismi ja liberaalse ideoloogia võidukäik Eestis seletatav sellega, et individuaalseid väärtusi eelistatakse kollektiivsetele. Pendel on lihtsalt liikunud teise äärmusse, tahetakse põgeneda nõukogude ajal pealesurutud kollektivismi eest. Paraku aetakse segi totalitarism ja kollektivism. Nõukogude sõjalise okupatsioonivõimu ametlik ideoloogia väärtustas tõepoolest kollektiivseid väärtusi, tegelikkuses aga tegi kõik selleks, et ühistunnet ei saaks tekkida. Ühiselu vormid, mida propageeris nõukogude võim, olid eestlaste loomule võõrad ja suuresti vastuvõetamatud.…
-
Valijaskonna hoiakute puhul räägitakse sageli eestlaste loomupärasest individualismist, mis vastanduvat sotsiaaldemokraatliku ideoloogia aluseks oleva ühiskonna kui terviku ühishuvi rõhutamisele. Samuti viidatakse nõukogude aja mõjudele, mille tulemusel kipuvad paljud valijad samastama sotsiaaldemokraatiat sotsialismiga.
Eesti erakonnamaastikul on kujunenud situatsioon, kus Keskerakond, mis programmiliselt end sotsiaaldemokraatlikuna ei määratle, suudab haarata lõviosa vasakpoolsete ideede toetajate häältest. Ta teeb seda jõulise populismi kaudu, millest sotsiaaldemokraadid on hoidunud.
Ühe või teise partei toetamise…
-
Tänase Eesti sotsiaaldemokraatia ebakindlus tuleneb üsna selgelt olulisest tsiviilühiskonnalisest arengupeetusest, nimelt, kogu XX sajandi kidunud ametiühingulisest liikumisest. Eriti Põhjamaades, aga ka sellistes vanades Euroopa maades nagu Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia jt on väga oluliseks demokraatia sepikojaks olnud just töölisliikumised ja ametiühingud. Nii tsaariajal kui ka iseseisva vabariigi alguskümnendeil vaadati aga Eestis tööliste poliitilisele organiseerumisele viltu, paremaks peeti vabrikuisetegevust ja töölisspordiühinguid. Eesti talupoegkond, kes oli ärkamisajast saadik olnud…
-
Seega tuleks tunnistada, et küsimuse vastus peitub siiski subjektiivsel tasandil. Enamikus endise idabloki riikides ja Nõukogude Liidu vabariikides tekkisid edukad sotsiaaldemokraatlikud parteid seniste komparteide rahvuslikuma ja demokraatlikuma tiiva baasil, ühendades inimesi, kes uskusid, et plaanimajandusest saab turumajandusse ka ilma ?okiteraapiata ning selleta, et osa kaaskodanikest peaksid tõesti kartulikoori sööma. Need inimesed arvasid ka, et ühiskonda oluliselt muutes pole tingimata vaja kõige senise eitamist ja hävitamist ning…
-
Meie muusikakultuuri üheks fenomeniks on teatavasti võimas rühm maailmatasemel dirigente. Enamik nende tegemisi leiab aset merede ja mägede taga, tavaliselt metropolides, mis kuhjavad kokku kaunite kunstide hiilgust. Pigem reegli kui erandina on neil raja taga ?oma? orkester või isegi mitu, kus nad on peadirigendiks või muusikadirektoriks. Legendaarne on olnud Neeme Järvi töö Göteborgi orkestri rahvusvahelisse tippu viimisel, värvikaid näiteid tema ja teiste Eesti dirigentide viljakast partnerlusest…
-
Minu kokkupuude Eesti muinasajaga ulatub poole sajandi taha. Olin Marta Schmiedehelmi juhatusel toimunud Rõuge linnamäe ja asula väljakaevamistel 1954. ja 1955. aasta suvel kohalike hulgast värvatud abitööliseks. Minust ei saanud ajaloolast, nagu teisest toonasest labidamehest Kaupo Deemantist, aga põnevatele avastustele ja kildude tõlgendamisele kaasaelamine jäi külge.
Mõtlemapanev on, et muinasaja algus jääb Rõuge väljakaevamistest vaid üheksakümne aasta kaugusele. Jah, Merkel teadis seda veidi varem, aga maarahvas…
-
Kirjutasin suvel kohalikus lehes, et Eestis on suhteliselt turvaline. Meil pole käremeelseid mullasid, kes õhutaksid süngepilgulisi noorukeid end granaadikimbuga õhku laskma, tasuks nelikümmend tuhat neitsit paradiisis. Isegi meie kunagised interrindelased ei jutlustanud, et Lääne kultuur on saatanast. Putin ka ei tee seda. Kõige üldisemal tasemel me jagame venekeelsetega samu väärtusi. Seda kooskõla tuleks iga hinna eest säilitada. Selleks on tarvis mõlemapoolset valmisolekut, mis on aga natuke…
-
Moskvast on antud teada, et Venemaa loodab kasutada ühe riigikogu liikme võimalikku sõitu augustikuu lõpus Pihkvasse, et pidada kahe riigi parlamentide konsultatsioone piirileppe üle jõudmaks konsensusele ?Eesti parlamendi kaudu?. Meil on ülevaade sellestki, kuidas Venemaa poliiteliit on selgitanud piirileppe nurjamist Eesti ajakirjanikele (vt EPL 30. VII). Paratamatult meenub viimasega ühenduses, et kurikuulus debatt, kas Eesti, Läti, Leedu president peaksid sõitma 9. mail Moskvasse või mitte, algas…
