-
Ott Kangilaski, “Muhu Linnuse piiramine”. ajaloomuuseumi kogust
Selle nõutu fraasiga juttu alustades püüab Euroopast vaimuvalgust ammutanud Eesti poiss Uru (Ott Sepp) ärgitada apaatset Lembitut (Ain Mäesalu) Eesti maad ja rahvast päästma. Ent nii nagu oleks kunagisel Sakala vanemal raskusi enda äratundmisega rahvusromantilises kangelaskujus, nii ei taha ka filmi-Lembitu pakutud rolli omaks võtta: vaid viimases hädas sõidab ta koos oma lehmaga vastu madisepäeva hävingule. Uru aga käitub euroopaliku…
-
Ma ei arva sugugi, et eetikateema pole tähtis. On küll, aga kohalikel valimistel pole sellega suurt midagi peale hakata. Puhtprofülaktiliselt on muidugi vaja kommunisti sõnaroosaga nüpeldada iga kord, kui temas bolševistlikud kiusatused jälle vinnidena välja löövad. Kommunismi kui inimesi pisivargusest massimõrvadeni ulatuvatele kuritegudele tõuganud mõtteviisiga saab minimaalselt arveid klaarida parlamendi, veel parem kui rahvusvaheliste otsustega. Või siis aitab aeg.
Eesti õpetatud politoloogidel on tavaks rõhutada, et valimised…
-
Poliitikud, kes seda peavad otsustama, elavad olevikus, nad ei pea olema ajaloolased ega muu ala asjatundjad, sest neil on raha, mille eest nad võivad seesuguseid endale nõunikeks palgata. Aga ega nad ei pruugi neid kuulama jääda. Kuid ajalugu on kasulik tunda. Sest jõud, mis on läbi sajandite kujundanud ühe riigi ajaloo, toimivad ka tänapäevas ja veel tulevikuski. Enamasti on need jõud tegusamad kui poliitikute subjektiivsed soovid…
-
Tulemus on kokku võetav ühe sõnaga: populism. Populismi puhul kipub meil kole selge olevat, et see on paha; täiesti selgusetu aga enamasti see, mis ta on. Nii on see peaaegu et kuni viimaste aastateni olnud ka poliitilises teoorias. Peamiseks populismi “määratlematuse” põhjuseks peetakse poliitilises teoorias veel visalt püsivat platonismi. Platonismi põhitunnuseks on usk, et mis tahes nähtusel, kaasa arvatud ühiskondlikel tähendustel, on oma objektiivne olemus, mida…
-
Rahvusluse häda ja viletsus
Eesti rahvuslaste häda ja viletsus seisneb paljuski selles, et nad ei hinda oma riiki. Nende tegevuses kajastub rehepappide ja ahjualustele iseloomulik riigi ülekavaldamise vajadus. Kindlasti on üheks oluliseks põhjuseks ka tõsiasi, et oma riigi kogemus on olnud üürike. Mõned numbrid tagasi idealiseeriti ühes Sirbi artiklis USA kommunisti ning kirjanikku William DuBois’d ja vastandati teda kui efektiivset afroameeriklaste õiguste eest võitlejat pedagoog Booker Washingtoniga,…
-
Umbes 100 aastat tagasi hakkas Emile Durkheim huvi tundma, miks inimesed sooritavad enesetappe. Sellest huvist sündis tänase sotsioloogia üks peamisi suundi, mis uurib, kuidas ühiskond mõjutab üksikindiviidi. Ligikaudu samal ajal äratas Sigmund Freudi tähelepanu seksuaalsetes luuludes vaevlev hüsteeriline naine Anna O., keda ravis tema õpetaja Joseph Breuer. Sellest sündis alateadvuse- ja psühhoanalüüsiteooria.
Kaaseaegsest vaatepunktist valitses enne neid teooriad ja meetodeid tükk tühja maad, millele eelnes. . . . täielik tühjus.…
-
Balkani probleemide tundmaõppimiseks on eestlastel põhjusi rohkelt. Esiteks on maailmas hulk inimesi, kes jäävad ka pärast pikka vastassuunalist veenmist endale kindlaks, et Eesti on üks Balkani riikidest, ja on seejärel üllatunud, kui vähe teavad eestlased Balkani kultuurist ja ajaloost. Teiseks pakuvad eeskätt Makedoonia ja Sloveenia meile suurepärast võrdlusmaterjali oma taasiseseisvumise-järgsete arengusuundade ja valikute hindamiseks: Sloveenia eeskätt majanduspoliitiliste otsuste ja edukuse osas, Makedoonia aga rahvusvähemuste ja probleemide…
-
Olla poliitik on amet, elukutse, millest küll keegi pole lapsena unistanud. Amet ja töö ei käi siin koos, poliitikul ei ole küll keelatud tööd teha, aga kui ta seda ka ei tee, siis amet jääb ikka alles. Ja kui ta ka tööd teeb, siis käegakatsutavaid tulemusi sellel enamasti ei ole. See elukutse toob endaga kaasa ka avalikkuse pideva haiglase tähelepanu. Rokistaar võib alasti sopalehes poseerida või…
-
Janek Kraavi – meie hiliskapitalismi kultuuriloogik. rait avestik
Ostan, seega olen – meie hiliskapitalismi kultuuriloogika. (Barbara Kruger. 1987.) repro
Janek Kraavi, Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur. Ülevaade 20. sajandi teise poole kultuuri ja mõtlemise arengust. Viljandi Kultuuriakadeemia, 2005. 243 lk.
Janek Kraavi postmodernismi-raamat on kirjutatud õpperaamatuna. Autor on aastaid Viljandi kultuurikõrgkoolis selleteemalisi loenguid pidanud ning kursuste sisu raamatuks vormistanud (enne raamatuks saamist on see kaitstud Tartu ülikooli…
-
Millest me siis räägime, kui me räägime postmodernismist? Kraavi lahendab selle probleemi väga elegantselt, defineerides raamatu algul postmodernsuse kui XX sajandi teise poole ajaloolis-ühiskondliku situatsiooni ja postmodernismi kui postmodernsele ajajärgule vastava kultuurilise suundumuse kirjanduses, kunstis jne. Sellised definitsioonid (kuigi nende üle võib alati vaielda) on iseenesest väga head, kuna nende puhul ei tohiks kahtlust postmodernismi olemasolus tekkida? Ometi, paratamatult tekib. Nii nagu Baudelaire’i on Kraavi raamatus…
