-
Janek Kraavi – meie hiliskapitalismi kultuuriloogik. rait avestik
Ostan, seega olen – meie hiliskapitalismi kultuuriloogika. (Barbara Kruger. 1987.) repro
Janek Kraavi, Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur. Ülevaade 20. sajandi teise poole kultuuri ja mõtlemise arengust. Viljandi Kultuuriakadeemia, 2005. 243 lk.
Janek Kraavi postmodernismi-raamat on kirjutatud õpperaamatuna. Autor on aastaid Viljandi kultuurikõrgkoolis selleteemalisi loenguid pidanud ning kursuste sisu raamatuks vormistanud (enne raamatuks saamist on see kaitstud Tartu ülikooli…
-
Millest me siis räägime, kui me räägime postmodernismist? Kraavi lahendab selle probleemi väga elegantselt, defineerides raamatu algul postmodernsuse kui XX sajandi teise poole ajaloolis-ühiskondliku situatsiooni ja postmodernismi kui postmodernsele ajajärgule vastava kultuurilise suundumuse kirjanduses, kunstis jne. Sellised definitsioonid (kuigi nende üle võib alati vaielda) on iseenesest väga head, kuna nende puhul ei tohiks kahtlust postmodernismi olemasolus tekkida? Ometi, paratamatult tekib. Nii nagu Baudelaire’i on Kraavi raamatus…
-
Mis on grupiseks Taani moodi? Tulevad kokku vabad rõõmsad inimesed ja seksivad omavahel. Aga grupiseks Bulgaaria moodi? Keegi on käinud Taanis, ostnud grupiseksi piltidega ajakirja ning kõik tuttavad uudistavad seda põnevusega. Kuid mis on grupiseks Vene moodi? Keegi käis Bulgaarias, nägi seal vilksamisi ajakirja ning pajatab nüüd sellest hämmeldunud tuttavatele. Just niisugune on meie filosoofiahuvilise olukord: prevaleerib jutustus sellest, mida me emakeeles kogeda ei saa. “Avatud…
-
Eesti punane ja Mussolini must särk ei ole paraku tähenduslikkuselt kõrvutatavad. Kui Mussolini või Chiangi särgikandjad rõhutasid ühise elemendi kaudu oma lojaalsust ja identiteeti, siis Eesti punane särk on eelkõige protestisümbol. Ja siinkohal lähebki Eesti juhtum keeruliseks.
Särgiskandaali käigus seni esitatud tõlgendused kuuluvad lihtsustuste valda. Tõepoolest, oleme oma lähiajaloos veel sedavõrd tugevasti kinni, et punane särk, veel enam aga sellel ilutsev tekst “Kommarid ahju!”, toodud nimedest kõnelemata,…
-
Viktor Niitsoo: Teil on nõukogude elust vahetu kogemus, olite Financial Timesi (FT) korrespondent Moskvas aastail 1976 – 82. Kas nõukogude tegelikkus vastas teie ettekujutusele?
David Satter: Esimest korda käisin ma NLis1969. aastal. Olin siis Inglismaal Oxfordi ülikooli aspirant ja sõitsin sinna turistina. Oxfordis õppimise aegu käisin seal veel mitu korda, sest olin NList ja Venemaast huvitatud. Kui saabusin Moskvasse 1976. aastal juba akrediteeritud korrespondendina, oli mul mingi…
-
Elu enne kohalikke valimisi on pingeline, tundeline ja lihtsalt huvitav. Uskumatu, ent isegi huvitavam kui “uue poliitika” künnisel. Kui palju hõrku luulet, tähendusrikkaid ilmutusi ja rõõmsat etlemist! Meelelahutajad Kaarel Tarand ja Juku-Kalle Raid teevad erakonna ja ühiskonna ühistellimust järgides pisukese särgi-show, kutsudes üles “endisi” ahju ajama. Kui enne seda on veel kahtlejaid ja kahtlustajaid, siis nüüd on lõplikult selge: kommunismus oli lihtsalt üks naljanumber ja kommunist…
-
Loodusteaduslikkusel ehk arvulisusel rajanev maailmapilt muutub üha valdavamaks.
Kultuuriloolise arenguterviku taandamine kahele märksõnale “arvule” ja “sõnale” mõjub ehk liiga kokkuvõtlikult ja vahest isegi nõutukstegevalt, aga see nõutustunne peaks kaotama tunduva osa oma teravusest, kui oleme võtnud endile teadvustada, et midagi suisa algupärast antud juhul pole; pigem tohib arvata, et me kõnealuse kahestamisega oleme juba ammu harjunud. Kas meile siis tõesti pole teada, et A. Comte juba…
-
Üksi. Kuivnõel, akvatinta. 1962. repro
Misanstseenid on Evald Okase loomingu kõige võluvam osa.
Evald Okase maalinäitus Tallinna Kunstihoones kuni 17. X ning graafika ja aktijoonistuste näitus riigikogu galeriis kuni 4. XI.
Evald Okas on legendaarne kunstnik, teist nii elu- ja loomejõulist talle vaevalt eesti kunstist kõrvale leiab. Okas on enam kui seitse aastakümmet meie kunstis olnud: esimene töö praegusel Kunstihoone näitusel on 1934. aastast (säilinud varaseim töö…
-
Külastasin Evald Okast 15. IX 2005. Oleme eelnevalt kokku leppinud, et ta räägib elust sõjaaegses Jaroslavlis. Sellest on möödunud enam kui kuuskümmend aastat ja kindlasti on see aeg kunstnikul kümneid, kui mitte sadu kordi jutuks olnud, ka on ta avaldanud paar mälestustekatket neist aastatest. Kuid kas aastatega ei teki teatud reeglistatud minevikupilt, mida on toitnud sõjajärgsetel kümnenditel kanoniseeritud Jaroslavli müüt, mille taha ei olegi enam kuigi…
-
Eric Soovere fotod raamatust “Käru ja kaameraga. Pilte ja päevikulehti põgenemisteelt 1944 – 1949”. August 1944, põgenikud Tartu jaama perroonil (ülal), Saksa lennuväkke mobiliseeritud teismelised (all vasakul), Hjalmar Mäe karikatuuriga kaunistatud vagun (all paremal). Täpsemat infot konverentsi kohta vt lk 19.
Homme toimub Eesti rahvusraamatukogus rahvusvaheline konverents “Ajalugu ja mälu. Teise maailmasõja pärandid”.
Argiarusaamas on ajalugu ja mälu kaks vastandlikku nähtust: kui esimene seostub üldkehtiva ja objektiivsega, siis…
