-
Olla poliitik on amet, elukutse, millest küll keegi pole lapsena unistanud. Amet ja töö ei käi siin koos, poliitikul ei ole küll keelatud tööd teha, aga kui ta seda ka ei tee, siis amet jääb ikka alles. Ja kui ta ka tööd teeb, siis käegakatsutavaid tulemusi sellel enamasti ei ole. See elukutse toob endaga kaasa ka avalikkuse pideva haiglase tähelepanu. Rokistaar võib alasti sopalehes poseerida või…
-
Janek Kraavi – meie hiliskapitalismi kultuuriloogik. rait avestik
Ostan, seega olen – meie hiliskapitalismi kultuuriloogika. (Barbara Kruger. 1987.) repro
Janek Kraavi, Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur. Ülevaade 20. sajandi teise poole kultuuri ja mõtlemise arengust. Viljandi Kultuuriakadeemia, 2005. 243 lk.
Janek Kraavi postmodernismi-raamat on kirjutatud õpperaamatuna. Autor on aastaid Viljandi kultuurikõrgkoolis selleteemalisi loenguid pidanud ning kursuste sisu raamatuks vormistanud (enne raamatuks saamist on see kaitstud Tartu ülikooli…
-
Millest me siis räägime, kui me räägime postmodernismist? Kraavi lahendab selle probleemi väga elegantselt, defineerides raamatu algul postmodernsuse kui XX sajandi teise poole ajaloolis-ühiskondliku situatsiooni ja postmodernismi kui postmodernsele ajajärgule vastava kultuurilise suundumuse kirjanduses, kunstis jne. Sellised definitsioonid (kuigi nende üle võib alati vaielda) on iseenesest väga head, kuna nende puhul ei tohiks kahtlust postmodernismi olemasolus tekkida? Ometi, paratamatult tekib. Nii nagu Baudelaire’i on Kraavi raamatus…
-
Mis on grupiseks Taani moodi? Tulevad kokku vabad rõõmsad inimesed ja seksivad omavahel. Aga grupiseks Bulgaaria moodi? Keegi on käinud Taanis, ostnud grupiseksi piltidega ajakirja ning kõik tuttavad uudistavad seda põnevusega. Kuid mis on grupiseks Vene moodi? Keegi käis Bulgaarias, nägi seal vilksamisi ajakirja ning pajatab nüüd sellest hämmeldunud tuttavatele. Just niisugune on meie filosoofiahuvilise olukord: prevaleerib jutustus sellest, mida me emakeeles kogeda ei saa. “Avatud…
-
Rahvusluse häda ja viletsus
Eesti rahvuslaste häda ja viletsus seisneb paljuski selles, et nad ei hinda oma riiki. Nende tegevuses kajastub rehepappide ja ahjualustele iseloomulik riigi ülekavaldamise vajadus. Kindlasti on üheks oluliseks põhjuseks ka tõsiasi, et oma riigi kogemus on olnud üürike. Mõned numbrid tagasi idealiseeriti ühes Sirbi artiklis USA kommunisti ning kirjanikku William DuBois’d ja vastandati teda kui efektiivset afroameeriklaste õiguste eest võitlejat pedagoog Booker Washingtoniga,…
-
Umbes 100 aastat tagasi hakkas Emile Durkheim huvi tundma, miks inimesed sooritavad enesetappe. Sellest huvist sündis tänase sotsioloogia üks peamisi suundi, mis uurib, kuidas ühiskond mõjutab üksikindiviidi. Ligikaudu samal ajal äratas Sigmund Freudi tähelepanu seksuaalsetes luuludes vaevlev hüsteeriline naine Anna O., keda ravis tema õpetaja Joseph Breuer. Sellest sündis alateadvuse- ja psühhoanalüüsiteooria.
Kaaseaegsest vaatepunktist valitses enne neid teooriad ja meetodeid tükk tühja maad, millele eelnes. . . . täielik tühjus.…
-
Eric Soovere fotod raamatust “Käru ja kaameraga. Pilte ja päevikulehti põgenemisteelt 1944 – 1949”. August 1944, põgenikud Tartu jaama perroonil (ülal), Saksa lennuväkke mobiliseeritud teismelised (all vasakul), Hjalmar Mäe karikatuuriga kaunistatud vagun (all paremal). Täpsemat infot konverentsi kohta vt lk 19.
Homme toimub Eesti rahvusraamatukogus rahvusvaheline konverents “Ajalugu ja mälu. Teise maailmasõja pärandid”.
Argiarusaamas on ajalugu ja mälu kaks vastandlikku nähtust: kui esimene seostub üldkehtiva ja objektiivsega, siis…
-
1905. aasta sündmuste mootoriks olid VSDTP Tallinna komitee, eesti ja läti revolutsioonilised ja Venemaa sündmustest inspireeritud töölised ning ka maasaadikud, kes läksidki pärast Volta koosolekut Harju- ja Läänemaale mõisaid põletama. Mu oma poisikeseohtu vanaisa istus Lõuna-Harjumaa Kabala mõisa mässukatse tõttu kaks nädalat kinni Paksus Margareetas, kus oli ka osa Pamjat Azova madruseid, kes kõik teatavasti hukati.
Ma pole märganud, kuidas suhtub Eesti ühiskond 1905. aasta sündmustesse…
-
Eesti punane ja Mussolini must särk ei ole paraku tähenduslikkuselt kõrvutatavad. Kui Mussolini või Chiangi särgikandjad rõhutasid ühise elemendi kaudu oma lojaalsust ja identiteeti, siis Eesti punane särk on eelkõige protestisümbol. Ja siinkohal lähebki Eesti juhtum keeruliseks.
Särgiskandaali käigus seni esitatud tõlgendused kuuluvad lihtsustuste valda. Tõepoolest, oleme oma lähiajaloos veel sedavõrd tugevasti kinni, et punane särk, veel enam aga sellel ilutsev tekst “Kommarid ahju!”, toodud nimedest kõnelemata,…
-
Viktor Niitsoo: Teil on nõukogude elust vahetu kogemus, olite Financial Timesi (FT) korrespondent Moskvas aastail 1976 – 82. Kas nõukogude tegelikkus vastas teie ettekujutusele?
David Satter: Esimest korda käisin ma NLis1969. aastal. Olin siis Inglismaal Oxfordi ülikooli aspirant ja sõitsin sinna turistina. Oxfordis õppimise aegu käisin seal veel mitu korda, sest olin NList ja Venemaast huvitatud. Kui saabusin Moskvasse 1976. aastal juba akrediteeritud korrespondendina, oli mul mingi…
