-
Ma ei arva sugugi, et eetikateema pole tähtis. On küll, aga kohalikel valimistel pole sellega suurt midagi peale hakata. Puhtprofülaktiliselt on muidugi vaja kommunisti sõnaroosaga nüpeldada iga kord, kui temas bolševistlikud kiusatused jälle vinnidena välja löövad. Kommunismi kui inimesi pisivargusest massimõrvadeni ulatuvatele kuritegudele tõuganud mõtteviisiga saab minimaalselt arveid klaarida parlamendi, veel parem kui rahvusvaheliste otsustega. Või siis aitab aeg.
Eesti õpetatud politoloogidel on tavaks rõhutada, et valimised…
-
Poliitikud, kes seda peavad otsustama, elavad olevikus, nad ei pea olema ajaloolased ega muu ala asjatundjad, sest neil on raha, mille eest nad võivad seesuguseid endale nõunikeks palgata. Aga ega nad ei pruugi neid kuulama jääda. Kuid ajalugu on kasulik tunda. Sest jõud, mis on läbi sajandite kujundanud ühe riigi ajaloo, toimivad ka tänapäevas ja veel tulevikuski. Enamasti on need jõud tegusamad kui poliitikute subjektiivsed soovid…
-
Tulemus on kokku võetav ühe sõnaga: populism. Populismi puhul kipub meil kole selge olevat, et see on paha; täiesti selgusetu aga enamasti see, mis ta on. Nii on see peaaegu et kuni viimaste aastateni olnud ka poliitilises teoorias. Peamiseks populismi “määratlematuse” põhjuseks peetakse poliitilises teoorias veel visalt püsivat platonismi. Platonismi põhitunnuseks on usk, et mis tahes nähtusel, kaasa arvatud ühiskondlikel tähendustel, on oma objektiivne olemus, mida…
-
Valimised on möödas. Võib arvata, et udu, häma ja hala “endiste” ja eetika küsimuses on mõneks ajaks – vähemasti järgmiste valimisteni – vaibumas. Dramaatiliste avalduste, süüdistus- ning (enese)kaitsekõnede ja poliittsirkuse tulvas tundus, nagu oleksid paljud väärikad inimesed kaotanud aja(loo) ning situatsioonitaju. Pankurite, kommarite ja eetika ümber lahvatanud skandaalide õhutamisel pärast viisteist aastat kestnud väga üheseid ühiskondlikke protsesse oli juures hämmastavalt propagandistlik ning silmakirjalik maik.
Kõik on ju…
-
Norbert Elias on näidisjuurdleja, kes ajendab meid iseendalt küsima paari hädavajalikku alusküsimust. Kust algab inimene? Miks oleme ajalugu? Kuidas tekivad elul teised funktsioonid kui enne?
Norbert Elias, TSIVILISEERUMISPROTSESS. Saksa keelest Tiiu Relve. Varrak, 2005. 404 lk.
Eesti teaduskultuuris on Norbert Eliase loomingu retseptsiooniga umbes samad lood nagu kunagi Juhan Liivi vastuvõtuga kirjandusloosse: nad on vajanud järelpõlvelt avastamist. Mõnes suhtes kuulub meie jaoks Eliaski oma teostelooga,…
-
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk-Allmann
XX sajandi briti antropoloogia üks suurkujusid Jack Goody käsitleb mõtlemise muutumist traditsioonilistes ühiskondades, keskendudes kirjaoskuse mõjule inimeste maailmapildi kujunemisel. Tuginedes nii isiklikele välitöödele Lääne-Aafrikas ja Hiinas kui ka teiste teadlaste uurimustele Lähis-Ida ja Vahemere maade kultuuride kohta, väidab Goody, et muutused kommunikatsiooniviisis põhjustavad muutusi mõttelaadis. Ta kritiseerib tavapäraseid vastandusi “primitiivse” ja “arenenud” mõtlemise vahel ning pakub välja seletusi, kuidas mõista üleminekut suulisest…
-
Pariis 1750. aasta mai lõpus. Lihtrahvas on ärevil, sest kõikjal levivad kulutulena jutud, et politsei haarangute käigus röövitakse lapsi, et saata nad asumaadele või sõjaväkke kuningat teenima. Sosistatakse koguni, et jäljetult kadunud laste süütu verega ravitakse leeprahaiget printsi. Rahva seas valitsev hirm ja umbusk on seda suurem, et röövretki viivat läbi erariietes nuhid, kes luusivad vihatud politseiülema Berryer’ käsualustena mööda Pariisi kvartaleid ringi. Viha korravalvejõudude vastu…
-
Dialoogivajaduse tingib ka nn läbirääkimise ajastu Euroopa rahvaste ajaloomälu vahel. Ehkki rahvusteülese ajaloo võimalikkuses võib kahelda, peitub siin suur võimalus ületada senine eri osapooli vastandav vaatenurk. Nii on ka Eesti ajaloomälu puhul igati aktuaalne küsida: kelle häält on siin üldse kuulda? Nagu osutas Ene Kõresaar, on see eelkõige rahvusliku identiteedi kandjate rollis olevate talupoegade ja keskklassi hääl, kuna aga ülejäänud sotsiaalsed ja rahvuslikud grupid (baltisakslased, juudid,…
-
Ott Kangilaski, “Muhu Linnuse piiramine”. ajaloomuuseumi kogust
Selle nõutu fraasiga juttu alustades püüab Euroopast vaimuvalgust ammutanud Eesti poiss Uru (Ott Sepp) ärgitada apaatset Lembitut (Ain Mäesalu) Eesti maad ja rahvast päästma. Ent nii nagu oleks kunagisel Sakala vanemal raskusi enda äratundmisega rahvusromantilises kangelaskujus, nii ei taha ka filmi-Lembitu pakutud rolli omaks võtta: vaid viimases hädas sõidab ta koos oma lehmaga vastu madisepäeva hävingule. Uru aga käitub euroopaliku…
-
Balkani probleemide tundmaõppimiseks on eestlastel põhjusi rohkelt. Esiteks on maailmas hulk inimesi, kes jäävad ka pärast pikka vastassuunalist veenmist endale kindlaks, et Eesti on üks Balkani riikidest, ja on seejärel üllatunud, kui vähe teavad eestlased Balkani kultuurist ja ajaloost. Teiseks pakuvad eeskätt Makedoonia ja Sloveenia meile suurepärast võrdlusmaterjali oma taasiseseisvumise-järgsete arengusuundade ja valikute hindamiseks: Sloveenia eeskätt majanduspoliitiliste otsuste ja edukuse osas, Makedoonia aga rahvusvähemuste ja probleemide…
