-
Jonathan Wolff, SISSEJUHATUS POLIITIKAFILOSOOFIASSE. Tõlkinud Tiiu Hallap. TÜ eetikakeskus ja TÜ kirjastus, 2005. 252 lk.
Kas poliitika on tõsine asi? Ja kas poliitika peaks olema tõsine asi? Kui me ei eelda, et ajaloo lõpp on käes, peaksid vastused mõlemale püstitatud küsimusele olema jaatavad. Miks mitte eeldada, et ajaloo lõpp on käes? Meie maailmas käivad täiesti uued ja veel õieti mõtestamata protsessid: me elame enneolematute kvaasipoliitiliste moodustiste…
-
Sarja kahes viimases osas oleme käsitlenud Kreeka ühiskonda kuuendal sajandil eKr tabanud ulatuslikku sotsiaal-majanduslikku kriisi. Ei ole liialdus väita, et mitmed meie tänaseid institutsioone kujundavad arusaamad on sündinud vastusena tollal Hellase ette tõusnud probleemidele. Teises osas oli muuhulgas juttu sellest, et kriisieelsed Kreeka linnriigid polnud tegelikult mitte niivõrd riigid kui aristokraatlike majapidamiste nõrgalt seotud ühendused. Aristokraatide rivaliteeti tasakaalustas aga polistevaheline seisuseteadlik ühtsustunne, mis rajanes abielusidemetel ja…
-
“Saneerimisvajadust” põhjendatakse inimväärikuse kaitsega ja võitlusega harimatuse vastu. Kiiduväärne. Aga naeruväärseks ja silmakirjalikuks teeb selle paljuski “sanitaride” endi kujundatud ühiskondlik kontekst.
Et paar seadust toimivad sotsiaalse pampersina, luues puhtama ja kuivama tunde? Tõsiasi on, et avaliku ruumi reostus on pikaaegne, üldine ja kaubanduslike juurtega nähtus. Et sündsuse piirid on nihkunud. Et meedias ja loovkunstideski on tervitatud mänguline või estetiseeritud madalkeelsus. Et filmides kõlab roppusi iga kahe…
-
1996. aastal ilmus Samuel Huntingtoni palju poleemikat tekitanud raamat “Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine”. Selles raamatus esitatud viiest põhilisest väitest olulisim on, et tekkimas on uus, tsivilisatsioonide erinevusel baseeruv maailmakord, kus kultuuriliselt sarnased ühiskonnad teevad järjest rohkem koostööd ning “graviteeruvad’’ oma tsivilisatsiooni juhtriigi suunas. Sellega on läinud nagu kõigi teistegi globaalteooriatega. Aeg on andnud arutust ning kümmekond aastat pärast raamatu esmatrükki on selge, et tsivilisatsioonide kohta…
-
Ühinemine Euroopa Liiduga on toonud Eesti-sugusele väikeriigile juurde uue õigustõlkega seotud dimensiooni. Mitte et me seni ei oleks võõrkeelseid õigustekste eesti keelde tõlkinud ja et siin ei oleks probleeme ette tulnud. Uus on taust, kuhu oleme sattunud. Ja me peame tajuma uut tausta ja mitte rahulduma alalhoidliku tõdemusega, et nii nagu seni on õigustekste tõlgitud, teeme seda ka edaspidi. Kas on nii, et euroopa õiguse (valdavalt…
-
Denis Diderot’ “Fatalist Jacques” on romaan, mille kohta kehtib suurepäraselt, et “uus on põhjalikult unustatud vana”. Sestpeale, kui romantikud XIX sajandi algul hakkasid võitlema klassitsistlike reeglite vastu kirjanduses ja kunstis, on ikka tundunud, et klassitsistlikul selgusel, sõnade ja asjade üksühesel vastavusel, millest räägib Michel Foucault, pole meie keerulises maailmas enam kohta. Diderot’ romaan aga tõestab otse vastupidist. Sest mis on “Fatalist Jacques” muud kui, nagu juba…
-
Edgar Savisaar sarnaneb mõneski Konstantin Pätsiga, kuigi ajalugu ei kordu kunagi üksüheselt. Päts tuli suurde poliitikasse möödunud sajandi algul Tallinna linnavolikogu valimiste kaudu, kus tal õnnestus edu saavutada ühisnimekirjas vene rahvusest kandidaatidega. Päts võitis, kerkis hiljem Eesti Vabariigi valitsusjuhiks ja presidendiks. Viimast küll omaenda teostatud riigipöörde tagajärjel. Päts võttis osa 1905. aasta nn kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist ja oli sunnitud seejärel maapakku minema. Edgar Savisaar tuli poliitikasse uusaegse…
-
Toomas kiho ja akadeemiline torn. Piia Ruber
Akadeemiat saab kakssada numbrit. See teeb umbes 40 000 lehekülge tihedat teksti. Kordan, nelikümmend, mitte neli ega neliteist tuhat. Mida see võiks tähendada? Akadeemia on algusest peale olnud ajakiri, kust õppejõud ja üliõpilane leiavad materjali õppimiseks ja õpetamiseks. Krestomaatilisi artikleid, kokkuvõtteid, ülevaateid. Ülikoolis mõõdetakse üliõpilase tööd õppenädalates. Kui seda tehakse raamatute põhjal, siis on üks nädal umbes 200 lehekülge. Akadeemia läbilugemine…
-
Iraagis on rahvas tulnud poliitikasse
Iraagis on käesoleval aastal olnud kaks võimalust käia valimisurnide juures: aasta algul olid ajutise parlamendi valimised ja nüüd hiljuti uue põhiseaduse referendum. Mõlema puhul oli osavõtt (esimesel puhul ka boikoteerimisüritusest osavõtt) õige suur. Iraaklaste enamus kuulas tähelepanelikult oma kandidaate ja arvamusliidreid ning tegi kuuldu põhjal omad otsused, hääletamas käis ka palju naisi. Kuid ei tohi unustada, et Iraagi rahvastik on väga…
-
Prostitueerivast kirjanduskriitikast
Viimases Sirbis sõnastas Märt Väljataga tänuväärselt viisteist näpunäidet (algajale) kirjanduskriitikule. Vaadates viimaste nädalate ajalehekriitikat, tundub mulle, et vähemalt ühe olulise punkti peaks sellesse nimekirja lisama: ära kirjuta (vähemalt oma nime all) reklaamtekste raamatuarvustuse pähe.
Või lakoonilisemalt: ära prostitueeri. Ma loen kasvava hämmeldusega Eesti Päevalehe raamatulisa Arkaadia, mis on otsustanud viimastel nädalatel olulise osa oma napist lehepinnast pühendada EPLi üllitatava raamatusarja “XX sajandi kirjandusklassika” reklaamile. Loen…
