-
Kultuuri võib suhtuda kaheti. Esimene võimalus on vaadata seda nii, nagu vaatleb loodusfilmi tegija oma metsikut objekti, langetamata seejuures eetilisi vms hinnanguid, leppides kõigega, mis toimub. Teine on mõõta seda nonde ta enese standardite järgi, mis kultuur ise endale millegi loodusest erineva, suisa “kõrgemana” on püstitanud. Esimesel juhul tõdeme: jah, paraku on see nii, et Eestis (lisaks muudele kõrgetele edetabelikohtadele) hukkub liiklusõnnetustes märgatavalt rohkem inimesi kui…
-
Asi pole pelgalt Prantsusmaa immigratsiooni- ja integratsioonipoliitikas. Rahutused puudutavad kõige otsesemalt anglo-franko ühiskonnamudelite rivaliteeti. Ühel pool tõstetakse kilbile turg, töö ja majanduskasv, teisel pool sotsiaalsed väärtused. Nüüd peab aga Prantsusmaa möönma, et tema mudel, mida ka Euroopa Liidu kontekstis nii aktiivselt brittide jt vastu kaitstakse, ei paku sidusat turvalist elu ühiskonna kõikidele liikmetele. Vähemasti kümnendik jääb väljapoole.
Filipiini medõed ei mässa
Seosed prantsuse ühiskonnamudeli ja rahutuste vahel…
-
Jonathan Wolff, SISSEJUHATUS POLIITIKAFILOSOOFIASSE. Tõlkinud Tiiu Hallap. TÜ eetikakeskus ja TÜ kirjastus, 2005. 252 lk.
Kas poliitika on tõsine asi? Ja kas poliitika peaks olema tõsine asi? Kui me ei eelda, et ajaloo lõpp on käes, peaksid vastused mõlemale püstitatud küsimusele olema jaatavad. Miks mitte eeldada, et ajaloo lõpp on käes? Meie maailmas käivad täiesti uued ja veel õieti mõtestamata protsessid: me elame enneolematute kvaasipoliitiliste moodustiste…
-
1996. aastal ilmus Samuel Huntingtoni palju poleemikat tekitanud raamat “Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine”. Selles raamatus esitatud viiest põhilisest väitest olulisim on, et tekkimas on uus, tsivilisatsioonide erinevusel baseeruv maailmakord, kus kultuuriliselt sarnased ühiskonnad teevad järjest rohkem koostööd ning “graviteeruvad’’ oma tsivilisatsiooni juhtriigi suunas. Sellega on läinud nagu kõigi teistegi globaalteooriatega. Aeg on andnud arutust ning kümmekond aastat pärast raamatu esmatrükki on selge, et tsivilisatsioonide kohta…
-
Ühinemine Euroopa Liiduga on toonud Eesti-sugusele väikeriigile juurde uue õigustõlkega seotud dimensiooni. Mitte et me seni ei oleks võõrkeelseid õigustekste eesti keelde tõlkinud ja et siin ei oleks probleeme ette tulnud. Uus on taust, kuhu oleme sattunud. Ja me peame tajuma uut tausta ja mitte rahulduma alalhoidliku tõdemusega, et nii nagu seni on õigustekste tõlgitud, teeme seda ka edaspidi. Kas on nii, et euroopa õiguse (valdavalt…
-
Denis Diderot’ “Fatalist Jacques” on romaan, mille kohta kehtib suurepäraselt, et “uus on põhjalikult unustatud vana”. Sestpeale, kui romantikud XIX sajandi algul hakkasid võitlema klassitsistlike reeglite vastu kirjanduses ja kunstis, on ikka tundunud, et klassitsistlikul selgusel, sõnade ja asjade üksühesel vastavusel, millest räägib Michel Foucault, pole meie keerulises maailmas enam kohta. Diderot’ romaan aga tõestab otse vastupidist. Sest mis on “Fatalist Jacques” muud kui, nagu juba…
-
Edgar Savisaar sarnaneb mõneski Konstantin Pätsiga, kuigi ajalugu ei kordu kunagi üksüheselt. Päts tuli suurde poliitikasse möödunud sajandi algul Tallinna linnavolikogu valimiste kaudu, kus tal õnnestus edu saavutada ühisnimekirjas vene rahvusest kandidaatidega. Päts võitis, kerkis hiljem Eesti Vabariigi valitsusjuhiks ja presidendiks. Viimast küll omaenda teostatud riigipöörde tagajärjel. Päts võttis osa 1905. aasta nn kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist ja oli sunnitud seejärel maapakku minema. Edgar Savisaar tuli poliitikasse uusaegse…
-
ELis käib ridade koondamine, ülevaade tuleb sihiseadmisel kasuks nendele riikidele, kes ei ulatu sündmusi kujundama. Selged sihid on vähematele vendadele sine qua non enda tõmbetuule vastu kaitsmiseks.
On märke, et oleluskriis, mis on ähmastanud ELi ühist perspektiivi vähemalt Nizza tippkohtumisest alates, on lõppemas. Laienemine, ELi põhiseadus, Türgi, globalisatsioon on lülid sisevaatluse fragmenteeritud ahelas, mille taga oli vajadus avaneda. Mitu kohanemisüritust ebaõnnestus, kuid nüüd on võimalik, et…
-
Toomas kiho ja akadeemiline torn. Piia Ruber
Akadeemiat saab kakssada numbrit. See teeb umbes 40 000 lehekülge tihedat teksti. Kordan, nelikümmend, mitte neli ega neliteist tuhat. Mida see võiks tähendada? Akadeemia on algusest peale olnud ajakiri, kust õppejõud ja üliõpilane leiavad materjali õppimiseks ja õpetamiseks. Krestomaatilisi artikleid, kokkuvõtteid, ülevaateid. Ülikoolis mõõdetakse üliõpilase tööd õppenädalates. Kui seda tehakse raamatute põhjal, siis on üks nädal umbes 200 lehekülge. Akadeemia läbilugemine…
-
Iraagis on rahvas tulnud poliitikasse
Iraagis on käesoleval aastal olnud kaks võimalust käia valimisurnide juures: aasta algul olid ajutise parlamendi valimised ja nüüd hiljuti uue põhiseaduse referendum. Mõlema puhul oli osavõtt (esimesel puhul ka boikoteerimisüritusest osavõtt) õige suur. Iraaklaste enamus kuulas tähelepanelikult oma kandidaate ja arvamusliidreid ning tegi kuuldu põhjal omad otsused, hääletamas käis ka palju naisi. Kuid ei tohi unustada, et Iraagi rahvastik on väga…
