-
Kui mõni Eesti Margaret Mitchell tahaks ette võtta ajalukku kolivale ajastule kirjandusliku monumendi püstitamise, leiaks ta Eesti riigikogust hiilgavaid prototüüpe. Meie parlamendierakondade peategelased ei erine oma mõtteviisilt just palju “tuulest viidud” lõunaosariiklastest. Sest meiegi džentelmenide käsitluses on ju kõik hästi: orjadel, neil suurtel lastel, kelle eluõnn peitub kindlas töös ja korralikus kõhutäies, läheb aina paremini. Statistika kinnitab, et palgad tõusevad ja demokraatlikule turumajandusele rajatud vana ilmakord…
-
Teun Adrianus van Dijki (sünd 1943) tuntakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes eelkõige kriitilise diskursusanalüüsi ühe rajaja ja arendajana. Lisaks sellele on ta tegelenud kirjandusteooria, semantika ja diskursusepsühholoogiaga. Eriti suurt tähelepanu on van Dijk pööranud diskursuse, võimu ja ideoloogia vaheliste üldiste suhete uurimisele – nimelt sellele, kuidas võimu ja sotsiaalset ebavõrdsust keeleliste vahenditega kehtestatakse, taastoodetakse ja legitimeeritakse. Van Dijk on avaldanud 38 monograafiat ning ligemale 250 teadusartiklit, raamatupeatükki…
-
Jack Goody, METSIKU MÕTLEMISE KODUSTAMINE. Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Varrak, 2005, 256 lk.
1850ndail ootas Eesti talupoeg tsaarivene võimu all uut talurahvaseadust, mis piiraks vihatud abitegu. 1858. aasta seadusest võiski seda välja lugeda, kuid mitmed sihilikult ebamääraselt tõlgitud klauslid eestikeelses väljaandes täpsustasid, et seadus hakkab sellisel kujul kehtima alles 10 aasta pärast. Allikad, s.o mõisnikud, kirikhärrad, kuulujutud, andsid asja kohta väga vastuolulist infot. Talupoegade käsutuses oli…
-
Tasapisi hakkab arutelu, millist keelt kasutades Eestis teadust või üldse kõrgkultuuri teha, rahulikku ja asjalikku voolusängi suunduma. Mõttetu venestumine või inglistumine keeles vajab muidugi vastuseismist, aga millegi poolt tuleb ka olla.
Professor Jaan Sootak näiteks on poolt (Sirp 11. XI). Rektor Jaak Aaviksoo (EPL 30. XI) samuti. Mõlemad näevad, et eesti keele arendamiseks on vältimatu mitmekülgne ja kõrgetasemeline võõrkeelte oskus. “Väikerahva vähegi haritud esindaja kolme keele oskus…
-
Alternatiiv õilishingedele
Sarja teises osas mainisime Cambridge’i ajaloolast M. T. W. Arnheimi, kelle järgi kuulus Euroopas enne XVIII-XIX sajandi kaubandusrevolutsiooni õpetatud ringkondade poolehoid valdavalt lojaalsuse, ühtsuse ja rüütellikkuse ideaale kehastavale Spartale. See suurimat ühtset maa-ala kontrollinud Kreeka linnriik on juba lääne kultuuri alusmõtlejatest saadik pakkunud suuremal või vähemal määral ahvatlevat alternatiivi kõikvõimalikele kaasaegsete omakasu, isekuse ja nürimeelsuse üle kaeblevatele õilishingedele. Ent nagu kõik idealiseerijad nii on ka…
-
Inimkond on läbi aegade väärtustanud mõtestatud tegutsemist, mis on viinud äärmuslike ratsionaalsuse fantaasiateni. Näiteks, et inimene võiks toidu asemel tarbida vaid vajalike ainete kontsentraattablette. Ometi eelistame mõnuga ja tarbetult lihtsalt süüa. Miks andis vanarahvas läbi aegade oma tarkust edasi lugude kaudu? Mõelgem, kui ebaratsionaalne on kas või neli evangeeliumi Kristusest või Moosese viis raamatut, kui kogu sõnumi oleks võinud esitada kivitahvlile raiutud kümne käsuga, millele lisatakse…
-
Ideoloogid on öelnud, et ajakirjanduse sisukuse kriteerim on uudiskünnise ületamine ehk elurutiinist kõrvale kalduvate elunähtuste ja inimest üllatavate nähtuste esiletoomine. Üllatamine on üsna formaalne tunnus. Põhimõtteliselt näib uudiskünnise mõiste mahutavat ka nn valgustusliku ja uuriva ajakirjanduse õilsa sihi: tuua eluvoolust välja inimesele eluliselt tähtsad tõsiasjad, mida omal käel avastada ei ole võimalik. Tänases globaalmaailmas ei ole see valgustuslik ja uuriv funktsioon sugugi vähem tähtis (nagu mõnikord…
-
Meie välis- ja kaitsepoliitilist argumentatsiooni iseloomustavad kaks postulaati: Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liige; ühtlasi seob meid transatlantiline partnerlus USAga. Eesti juhtpoliitikud teevad valdavalt panuse USA-le. Seda kiidab takka suur osa meediast. Kas see on ainuvõimalik eelistus? Meie põhjanaabrid on hoolikalt kaalunud nii omaenda potentsiaali kui ka geopoliitilist asendit ning valinud neutraliteedipoliitika. Soome kaitsepoliitikud on aeg-ajalt üles võtnud diskussiooni Soome ühinemisest NATOga. Siiski on nii…
-
Võib-olla leidub lugejaid, kes tunnevad Goethet ka ateistina; eks olnud tal juba eluajal pisikesi ebameeldivusi oma “paganluse” pärast ja hiljemgi on teaduslikud ateistid püüdnud teda progressi teenima panna. Ühe raamatukogu seinal rippus suurtarkus: “Kellel on teadus, see ei vaja religiooni. Goethe.” Tegemist on esimese poolega suurmehe mõttesalmist, mis vagurasse proosasse tõlgituna kõlaks: “Kellel on teadus ja kunst, see ei vaja religiooni; kellel teadust ja kunsti ei…
-
Kuidas levitada vabadust?
Al Queda mehed pole muidugi ammu need, kes küsivad, nemad tegid lihtsalt otsa lahti. Küsitakse laiemalt, kohtades nagu Iraak ja Afganistan, Madrid ja London, Guantánamo ja CIA “mustad” terroristide töötlemise kohad. Küsitakse nõudlikult, vastamiseks suurt aega andmata. Ja reaktiivselt, instinktiivselt antud vastused on jaganud Atlandi eri pooled omaette reaalsuseks. Kui külma sõja küsimus oli selles, kuidas kaitsta vabadust, siis tänane küsimus on…
