-
Balti riikidega seotut teada, tunda ja suuta sel teemal kaasa rääkida on humanitaar-, sotsiaal- ja õigusteaduste eriline privileeg ja võimalus. Siin peitub ilmselt üks perspektiividest, mille abil ületada sisemine (majandus)poliitiline surve nn rahvusteadustele, mida näiteks Eestis võib märgata juba aastaid. Lisaks inimlikele ja institutsionaalsetele püüetele mainitud teadussuundi omavahel ja isekeskis tülli ajada on kahtluse alla seatud nende suundade eluõigus.
Balti riikide ajaloo tundmine pole oluline mitte…
-
Kelle hääl on ühiskonnas viimasel ajal kõige valjem? Niinimetatud vähemuste hääl. Vähemusi on igasuguseid. Millegipärast kõlab kõige pretensioonikamalt seksuaalvähemuste, mitte kultuuriliste või sotsiaalsete vajadustega inimeste hääl. Et mõned mehed tahavad naisteks, üksikud naised meesteks ja mõned samasoolisega lapsi saada, on märksa suurem “probleem” kui näiteks puudega inimeste või teiste tõrjutud või riskikäitumisega sotsiaalsete gruppide sotsiaalne rehabiliteerimine.
Moodne vähemus on ahistatud ja kiusatud. Seksuaalvähemuste kiusajad ja ahistajad…
-
Paul Rodgersi “Inimese pesakast” Kütioru maakunstirajal.zanna
Keskkonnaeetika läbivaks teemaks on olnud vaidlus antropotsentrismi ehk inimkesksuse üle. Tegemist ei ole mitte vaidlusega inimkeskse vaate pooldajate ja vastaste vahel, vaid keskkonnaeetikuid iseloomustab püüd üksteist üle trumbata selles, kes antropotsentrismi kõige mõjusamalt kummutada suudab. Inimkeskne maailmakäsitus näib olevat süüdi kõigis ökohädades. Selle järgi on loodus vaid instrument ehk inimese huvide ja vajaduste rahuldamise vahend. Loodus on lihtsalt ressurss, millel on…
-
Morten Tønnesen, Hans Werner Ingensiep ja Per Ariansen oktoobrikuus TÜ vanas kohvikus. erakogu
Möödunud sügisel peeti Jakob von Uexkülli keskuse ja TÜ eetikakeskuse eestvõttel Tartus keskkonnaeetika konverents “Väärtused ja konfliktid”. Konverentsijärgses vestlusringis osales kolm ürituse välisesinejat: Esseni ülikooli professor Hans Werner Ingensiep, Oslo ülikooli filosoofia ja keskkonnaeetika õppejõud Per Ariansen ja keskkonnafilosoof ja kirjanik Morten Tønnesen Oslost.
Milline on keskkonnaeetika olukord ning staatus teie kodumaa ning Euroopa akadeemilistes…
-
Miks on ühiskond nõus keskkonnakaitsjaid ülal pidama?
Mulle on kaua olnud antropoloogiline probleem n-ö laastajate ning
säästjate/taastajate vastasseis. Eks ole – ühel pool deemonlikud arendajad/rahajõmmid, teisel pool kaunishingelised, peaaegu eeterlikud loodus- ja muinsuskaitsjad. Kas pole siin midagi varjatult sihipärast ja lavastatut? Sest kuidas seletada selle tüüpilise keskkonnadraama n-ö arhetüüpsete osapoolte rahumeelset kooseksistentsi argipäevas, nende sarnast era- ja institutsiooniviisilist käitumist? Naftaterminali konsultanti ja kaitseala töötajat on sageli raske…
-
Milleks niita, kui võib ka põletada? Kas muistsed alepõletajad olid tänastest kulupõletajatest loodussõbralikumad? internet
Eesti looduskultuur. Koostanud Timo Maran ja Kadri Tüür.
Eesti kirjandusmuuseum 2005. 432 lk.
Kogumiku “Eesti looduskultuur” lugema asumise eel elavnes mu peas ootuspäraselt meie rahvuslik-loodusmütoloogilise narratiivi põhisõlmestik, alates maarahvalikust linnakaugusest läbi XX sajandi ideoloogide kuni olmelooni eestlastest kui rahvast, kes tõrkuvat Brüsselisse teatamast, kui mitu metsa siin lõpuks ikkagi on. Raamatu sisukorda sirvides ja eessõna…
-
Selle kuu lõpus Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) plenaaristungil Strasbourgis arutusele tulev resolutsioon kommunistlike režiimide kuritegudest võib olla teedrajav. Vastuvõtmise korral oleks see esimene kõrgel rahvusvahelisel tasandil vastu võetud dokument, mis mõistab üheselt ja selgelt hukka kommunistlike režiimide inimsusevastased kuriteod. Kui Stéphane Courtois hindab “Kommunismi mustas raamatus” ohvrite koguarvu maailmas sajale miljonile, kellest enamik tapeti aastakümneid tagasi, siis on selge, et rahvusvaheline hukkamõist on häbiväärselt hilinenud.…
-
See lause meenus mulle sageli, kui lugesin möödunudaastasi väitlusi usuõpetuse üle koolides. Kohustusliku õppeaine kaitsjate kulunumaid argumente on ju see, et kristlik religioon kehastavat “eetilisi põhiväärtusi” ja nõnda saab päästa väetid lapsukesed väärtuste kriisist, kuhu meedia ja turumajandus nad on paisanud. Mine tea, ehk õnnestub isegi taastada vana patriarhaalne pere, kus issi on väike kodune jumal ja pühapäeviti käiakse kirikus pastori manitsusi kuulamas.
Paljude usuõppe pooldajate motiivid…
-
Tõlkinud Ülar Ploom. TÜ kirjastus, 2005, 246 lk.
Juba paarkümmend aastat varasema raamatu “Avatud teos” (“Opera aperta”, 1962) teise trüki eessõnas (1967) tunnistab Umberto Eco, et tema võimalikkusekäsitus pärineb muusikast, Luciano Berio katsetest.1
Meenutagem, et Luciano Beriolt ilmus 1958. aastal “Hommage à Joyce, I sekvents” ning Eco tegeles sestpeale just James Joyce’i loominguga, nii et “Avatud teose” esitrükk sisaldas ka vastavat uurimust. Sõjajärgses heliloomingus, nagu John Cage’i…
-
Nagu kõikidel eelkäijatel, nii on ka praegusel sihtkapitali nõukogul esialgu plaanis hakata maha panema rööpaid, mis teeksid rahaeraldamise etteaimatavamaks, ratsionaalsemaks, objektiivsemaks. Pean silmas mõnede kategooriate fikseerimist: nt trüki- ja honoraritoetuste määr žanri, mahu, võib-olla ka autori tähtsuse järgi (koolialmanahhid, luule, proosa, debüüdid, kordustrükid, tõlked, valitud teosed jne). Ammu on liikunud mõtteid, et stipendiumi võiks anda ka tagantjärele, juba tehtud tööde, ilmunud raamatute jms eest. Mis nendest…
