-
Töötasid ligi kümme aastat (1963 – 1972) ENE teadustoimetajana. Vaatamata ENE ajastuomasele punasele toonile ja pealkirjaski sisalduvale nõukogulikkusele, oli see entsüklopeedia eesti kultuuriloo järjepidevuse seisukohalt väga oluline teos. Kuidas nägi ENE tegemine rahvusloolises mõttes seestpoolt välja, kui suur oli vabadus märksõnade valimisel, kui palju tuli laveerida?
Arvan, et ENE osa eesti kultuuriloos on kõigele nõukogulikkusele vaatamata olnud küllaltki märkimisväärne. Olin üks ENE kolmest esimesest toimetajast, kes sinna…
-
Aga isegi kui riigivõim selle mure ära lahendab, jääb valitsus ikkagi piinlema keerulise probleemi kätte. Esmakordselt maailma ajaloos nõutakse Eesti valitsuselt selget vastust küsimusele: “Kumb on parem, kas Tallinn või Tartu?” Vähem kui aasta enne valimisi ei tahaks ju kumbagi pidi otsustada, aga edasi lükata seda asja ei saa, sest Brüsseli käsk on valitsusest kangem.
Laiem üldsus tunneb probleemi 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna valimisena. Neid linnu on…
-
Võis ette ennustada, et Taani Muhamedi karikatuuride lugu toob tsivilisatsioonide konflikti teema taas päevakorda. Islami- ja sekulaarse läänemaailma põhiväärtuste konflikti oleks raske paremini näitlikustada. Selgus on siiski näiline. Soov karikatuuride kaudu tsivilisatsioonide konfliktini jõuda on kui valest otsast pikksilma vaatamine. Pealahing väärtuste vahel oleks justkui peetud enne sõja enese algust.
Sõda – Foucault’ moodi öeldes võitlus – käib, aga mitte mingi kujutlusliku tsivilisatsioonipiiri taga. See käib esmalt…
-
* 2005. aasta IV kvartali keskmise brutopalga alusel
Credo quia absurdum est
Sirp ei ole spordileht. Seepärast kõneleb Sirp ainult kultuuripreemiatest. Eesti riigi kultuuripreemiaid ei saa panna edetabelisse võistlema teiste elualade preemiatega ega loteriivõitudega. Kui kultuur on keskne ja keskel, siis ainus mõõdupuu ongi tema elukoha keskmine. Eesti kultuuri tuleb rahas mõõta Eesti keskmise elujärje alusel.
Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus on hea seadus. Seadus ei jäta kultuuripreemiate väärtust…
-
Kuigi Euroopa riikide senise praktika järgi eelneb tuumajaamade rajamisele pikk ja põhjalik avalik arutelu, otsusetegemine parlamendis ja sageli ka rahvahääletusel, ei pea dünaamilises ja teistest targemas Eestis ju ometi samamoodi tegutsema. Kõigepealt ehitame ikka jaama valmis ja küll siis jõuab arutada.
Iseenesest on praegu, aasta enne riigikogu valimisi, arutamiseks päris hea aeg. Ja kui oleks vähimatki põhjust kahtlustada valitsuse liikmeid siiruses, siis võiks ju ka uskuda väiteid,…
-
Hiljuti avalikustatud rassismi ja sallimatuse vastase Euroopa komitee 2005. aasta Eesti raportis pälvis muu hulgas kriitikat ebapiisav ja ühekülgne venekeelset elanikkonda hõlmav integratsiooniprotsess. Hoolimata nii mõnegi ametimehe vastusest, et kõik on parimas korras ja integratsioon edeneb nagu mühin, tuleb tõdeda, et 15 aastat pärast iseseisvuse taastamist ja 17 aastat pärast keeleseaduse vastuvõtmist oleme olukorras, kus haridussüsteem on jätkuvalt lõhestatud õppekeele alusel ning venekeelsed noored (sic! kes…
-
On omamoodi huvitav, kuidas keeleline formaliteet imbub teaduslike väärtushinnangute süsteemi ja avaldab seal oma toimet, kuidas üks rahvuskeel omandab erikeelsuse privileegid. Jaan Undusk väidab, et Balti uuringute ainsaks tõsiseks töökeeleks on läbi sajandite vaikimisi peetud saksa keelt. Nii nagu kunagi ladina, nii on saksa keel siinse lokaalajaloo uurimises toiminud esmase teadusfiltri ja professionaalsuse kontrollina. Inglise keeles on siiani raske leida vasteid balti ajaloolisele eriterminoloogiale, mistõttu poolpädevuse…
-
Vähemalt romantismist on teineteisele vastandatud kaht ühiskondlikku ideaali. Üht neist võib nimetada atomaarseks: ühiskond olgu vabade ja võrdsete indiviidide hulk, mida reguleerib ükssama seadus ja mis püüab takistada korporatiivsete liitude teket. Teist ideaali on mõnikord nimetatud orgaaniliseks. Sel juhul on kõigepealt tähtis kogukonna terviklikkus, mida korraldab varieeruv tavaõigus; igaühel on kindel koht ja üksikisik on ennekõike suurema koosluse osa, kogukondliku organismi organ.
XX sajandil hakkas orgaaniline ideaal…
-
Mis puutub lastekultuuri, siis muusika või teatri või eriti ehk kirjandusega võrreldes on kunstis asjalood teisiti. Lastele suunatud kunstist saab esile tõsta ehk vaid raamatuillustratsioone ning mõnd performance’i-laadset teatraalset tükki, aga enamasti on kunst selline meedium, mida ei loo mitte professionaalid lastele, vaid lapsed ise juhendajate toel – enese leidmise ja väljendamise eesmärgil. Pildil Sally Stuudio rühmatöö (juh Jane Remm) Tartu vanas kaubamajas 5. II 2006.…
-
Muidugi on meie telekanalid varem ja hiljemgi analoogilisi saateid teinud, eelkõige meenuvad Hunt Kriimsilma, Tipi ja Täpi lood, aga ka “Kõige suurem sõber”, “Vandersellid”, viimastest aastatest “Buratino” . Ent kui praegu eestikeelsetele telekanalitele pilk peale visata, sealt niisugust saadet ei leia. Ehk teisisõnu: kui me alatasa räägime televisiooni negatiivsest mõjust lastele ja noortele, siis unustame mõelda, et televisioon võib täita ka harivat, valgustavat rolli. Paraku peaaegu…
