-
Tatlini III Internatsionaali monumendi lihtsustatud variant 1926. aasta maiparaadil Peterburis.
Vaevalt on mõni kommunismi siunav populaarne kriitik saanud läbi ilma kohustusliku arvamuseta, et tegu on rumala utopismi ja optimismiga, mille eest on makstud liigagi kallist hinda. Hinnasse puutuv on kindlasti õige, kuid muus osas võib põhjendatult kahelda, on piisavalt kommunistliku ideoloogia esindustekste, mis seda arvamust üldse ei kinnita. Selleks et mõista otsustavalt hukka kommunistide režiim ja…
-
(Times Literary Supplementis ilmunud katke Ian Thomsoni toimetatud Graham Greene’i artiklite kogust “Articles of Faith”, algus eelmise Sirbi tagakaanel)
Turret Cottage
6 Bethel Street
Norwich NOR 57E
19. august 1969
Lugupeetud Graham Greene,
mõni kuu tagasi lugesin esimest korda Teie esseekogumikku “The Lost Childhood” (“Kadunud lapsepõlv”). See tuletas mulle elavalt meelde meie juhuslikku kohtumist teekonnal Riiast Tallinnasse 193(?) aastal. Me jagasime taksot teel Rooma hotellist Riia lennujaama ja avastasime, et oleme mõlemad…
-
Paganlik kultuur põhineb suulisel traditsioonil, kristlik kultuur piiblis kirjapandul. Vastristituid oli võimatu panna piiblit lugema, seetõttu tuli neile kristliku õpetuse põhitõed piltlikult ette maalida või skulptuuri raiuda. Kõige parem oli rakendada analoogia printsiipi, nt kristlikule pühakule anti paganliku jumala jooned. Siis oli kindel, et rahvas nad ära tunneb ja omaks võtab. Kuid sama hästi võis ka mõne reaalse inimese pühakuga seostada ja vastupidi. Näiteid võime leida…
-
“Eestlased on öise eluviisiga rahvas ja neile meeldib öö otsa väljas olla. Siiski pole Tema Majesteedi aukonsulil üldiselt just kuigi soovitatav viibida kabareerestoranides pärast kella kahte öösel, kuna aeg-ajalt leiab aset siiski teatud intsidente”
(Eluolu kohta Tallinnas, (Eestis).
Välisministeeriumi ringkiri, 28. aprillil 1937)
Graham Greene külastas esmakordselt Eesti pealinna Tallinna, mis jääb umbes 250 miili St. Peterburgist lääne poole, 1934. aasta kevadel “ilma erilise põhjuseta”, nagu ta…
-
Suur sõnaja andis need hõbevalgemad sõnad meile juba 22 aastat tagasi, otsekui ette teades, et just need on kõige vajalikumad ja paremad sõnad kasutamiseks neile, kelle kord ja kohus on märtsis 2006 talle järele hüüda. Lennart Meri oleks nagu teadnud, et just nii ongi vaja hüüda. Lohutult, kuid lõpuks ikka lootusrikkalt. Küllap teadiski, sest ta oli ajarändur. Võib-olla oli ta seda aega juba külastanud paljude muude…
-
Lennart Meri kuulub nende suure maailma riigitegelaste hulka, kes lisaks muudele vaimuomadustele oskasid end ka mõjusalt väljendada nii kirjas kui kõnes. Ühtlasi kannab ta Eesti omariikluse ja rahvusliku aate alusepanijate traditsiooni – paljud neist valdasid Sõna, olgu siis ajakirjanikutöös või muu ameti kõrvalt. Lennart Mere jaoks oli Sõna demokraatia tööriist ja vabaduse kandja, humanismi ülim avaldus.
Mõndagi inimese käekäigus on määratud väliste teguritega. Lennart Mere isa oli…
-
Doktoriõppe kvaliteeti ja probleeme uuris suurearvuline ülikoolidevaheline komisjon. Lisaks kõnealusele kogumikule on võimalik võrgu vahendusel tutvuda ka komisjoni aruande täistekstiga (vt aruanne). Ka antud juhul peab paika vana poliitiline tõde: kui tahad probleemi lahendamise asemel seda hajutada, siis moodusta komisjon. Ma ei tea muidugi, kui palju aega ja euroraha uuringu tegemiseks raisati, kuid tulemuste hulgas pole midagi sellist, mida ei võiks kuulda ükskõik millise doktorandi käest.…
-
Ent niisuguseid reaktsioone on võimalik teadlikult tekitada ja survegruppide huvides kasutada. Paaniline vastus oletatavale olukorrale või selle potentsiaalile on oma olemuselt püüd ette näha tulevikku. Kuid tulevik on suurelt jaolt üsna ennustamatu ning risk globaalsetes tingimustes suhteliselt kontrollimatu. Seetõttu saab vastuseid tundmatule tulevikule sotsiaalselt organiseerida väga mitmel moel ja rakendada nii poliitiliste kui majanduslike eesmärkide ette, mille kartjad hirmu jõul ellu viivad. Eesti on sattunud viimastel…
-
Püsitõdemuseks on saanud, et Eestis on teadus kogu vabariigi taaskehtimise tingimustes olnud alarahastatud, jäädes 3 – 7 korda maha Euroopa Liidu maade tasemest. Teiseks, meie teadust soovitakse tõlgendada saientotsentristlikult ehk nende uuringute kesksena, mille aluseks on nn objektiivse reaalsuse kirjeldamine. Teisisõnu, see, mis on paljudel maadel isegi teadusjuhtimise struktuurides selgelt lahutatud (science ja humanity) on meil segasummas koos. Kolmandaks, piskut teadusraha jagavad valdavalt science’i esindajad, kes…
-
Millised on su esimesed mälestused Tallinnast?
Minu esimesed mälestused on seotud rohkem vanaisaga. Ta puutus palju koolijuhatajatega kokku: üks hea sõber oli tal Aegviidus, teine Kohilas koolijuhataja, neid mäletan 1930ndate lõpust. Vanaisa oli Eesti Õpetajate Liidu esimees, riigikogu kunagine liige jne.
Toonase nimega Ernst Martinson?
Jah, hilisem Enn Murdmaa. Ta oli skulptor Anton Starkopfi poolvend. Mäletan üksikuid eredamaid kohti: vanaisa oli 21. kooli juhataja, elasime kõik ühes…
