-
Postimehe arvustajad teevad Mart Laari raamatu “Sinimäed 1944” üsna maha (24. III). Samas tundub, et nad mitte niivõrd ei arvusta Laari raamatut, kuivõrd kõnelevad, mida oodanuks nemad seesuguselt raamatult. Mina jõudsin lugedes arvamusele, et Laari Sinimägede raamat ja möödunud aastal ilmunud “Emajõgi 1944” on parimad 1944. aasta sõjasündmusi Eestis käsitlevad raamatud pärast Arved Kalvo raamatut “Nemad vabastasid Lõuna-Eesti 1944. aasta augustis-septembris” (1972).
Kalvol oli Vene sõjaarhiivide materjalidele…
-
Rakenduskeeleteaduse mõistest
Rakenduslingvistika sai omal ajal alguse võõrkeeleõpetuse moodsatele teaduslikele alustele viimisest, sest just see väljundvaldkond on tugevasti mõjutanud arusaamisi keele toimimisest, selle uurimise põhimõtteid ja meetodeid. Siiani tsiteeritakse S. Pit Corderi niisuguse sisuga raamatut “Sissejuhatus rakenduslingvistikasse” aastast 1977. Umbes selsamal ajal sai rakenduslingvistika Eestis ka arvutuslingvistika tähenduse, sest nii kasutati seda terminit NLi ülikoolides.
Pisitasa on valdkond paljuski muutunud, arenedes käsikäes sotsiolingvistikaga. Viimane käsitleb keelt ühiskonna…
-
Konverentsiks on ilmunud “Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 2”.
Maailma ülikoolides õpetatava erialana on rakenduslingvistika pisut üle 40 aasta vana. Eelmisel aastal ilmunud Lancasteri ülikooli professori Martin Bygate’i mõtisklus rakenduslingvistika moodsate suundade üle on jätnud mulle mulje, et lingvistika ongi rakenduslingvistika. Või õigemini, et lingvistika ilma tegeliku kasutuseta, puhta teoreetilise mänguna on üks ilus mäng, aga muidu veretu värk. Kuid uurimisala pole justkui päris õige, kui alatasa poleks…
-
Kuid üha rohkem kohtab pressis selliseid nimekujusid nagu Pyatykh (Pjatõhh), Spasovkhodskij (Spassovhodski), Vyacheslav Shlyk (Vjatšeslav Šlõk). On loodud olukord, kus ühe venna nimi võib olla Chekhov ja teisel – Tšehhov. Ma ei pea seda õigeks. Minu arvates ei takista miski vene nimede kirjutamist seni maksnud vene-eesti transkriptsiooni reeglite alusel. Ei tunne lähemalt hiina ja araabia keele kirjutamise reegleid, aga lajatada kõigile keeltele sama üldpõhimõttega, kui vene…
-
Pole siis ime, et kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi närv vastu ei pidanud ja ta asus ise välja saatma poliitilisi turu- ja hinnasignaale. Või on tegu pelga parteilõhnalise ajakirjandusliku provokatsiooniga, millele viitseadmiral õigesti ja ühemõtteliselt reageerida ei mõistnud? Esmaspäevastes ajalehtedes ilmunud tsitaatide järgi otsustades vastandas kaitseväe juhataja end selgelt riigi täitevvõimule. See tähendab, avas kauplemisvooru, milles temal justkui oleks rohkem õigust ja võimu kui teda rahuajal otse…
-
Selliseid võrdlusi saab esitada ainult oma rahva ajaloost lausa meeleheitlikult mööda vaadates. Pole kuidagi võimalik kõrvutada XIX sajandil Eestis valitsenud tsaarivaimustust eesti kommunistide kummardustega Moskva suunas. Asi hakkab pihta juba isikutest. Eesti kommunistlik nomenklatuur oli osa võõrast süsteemist ja selle palgalises teenistuses, Jannsen, Hurt, Jakobson aga omal ajal kindlasti mitte. On suur ja põhimõtteline vahe kohustuslike kummarduste ning võõra võimu otsese teenimise vahel. Kui rahvuslikust ärkamisajast…
-
Mare Mikofi loodud Paul Johanseni büst Tallinna linnaarhiivi õuel. Ervin Sestverk
Paul Johansen (sünd 1901 Tallinnas, surn 1965 Hamburgis) on kindlasti üks möödunud sajandi olulisemaid Eesti ajaloolasi. Elukutseline medievist elab tänapäeval endiselt Johanseni jäetud jälgede keskel, olgu nendeks siis käsikirjalised märkused Tallinna linnaarhiivi kataloogis ja säilikute kaantel või teosed riiulis, mis lihtsalt peavad kogu aeg käepärast olema. Laiema tuntusega on lood pisut teised. “Eesti mõtteloo” sarjas varem…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/210406/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Igaüks, kes vaatab meediaväljaannete kommentaa-riume, on näinud seal vihaseid ja ärritunud arvamusavaldusi. Siiski on need reageeringud millelegi. Seda tajudes provotseerivad peaaegu kõik väljaanded aeg-ajalt oma lugejaid (ja ka kuulajaid-vaatajaid). On mõned teemad, mille peale leidub garanteeritult palju vihaseid kommijaid. Juutide ja Venemaa kõrval kuuluvad siia ka poliitikute ja firmajuhtide kõrged palgad nagu ka keskmine palk.
Pole läinud mööda ainukestki keskmise palga uudist, kui mõni kirjutaja poleks teatanud:…
-
Kumu (ja iga avaliku haridusasutuse) “äriidee” on see, et inimesed tuleb majja sisse meelitada ja siis neid kõigi mõeldavate legaalsete nippidega seal sees võimalikult kaua kinni hoida. Kaheksatunnise tööpäeva jagu. Suur kunst ise võib ju ka tulevikus sündida ainult juhul, kui looja kõvasti kannatab, sealhulgas ka füüsiliselt – näiteks tühja kõhtu. Aga kunsti vaataja-nautija ei pea ilmtingimata sama kadalippu läbima. Kui vaatamine on piinarikas, siis jätab…
