-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/260506/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Kultuur on tähtis – see on tõdemus, mille juurde kaasaegne politoloogia ringiga tagasi on jõudnud. Kui 1980 aastaid iseloomustas varasemate kultuuriuuringute kriitika, keskendumine poliitilistele institutsioonidele ja ratsionaalse valiku teooriate võidukäik, siis 1990ndate teisel poolel hakati rääkima poliitilise kultuuri renessansist. Robert Putnami töödel, mis keskenduvad inimestevahelisele usaldusele, sotsiaalse kapitali mõistele ja kodanikuühiskonnale, on selle uuestisünni juures olnud väga oluline roll.1
Mõiste “poliitiline kultuur” on tegelikult mitmes mõttes problemaatiline.…
-
Identiteet ei koosne aga ainult sellest, mida me endale hangime. See sõltub ka sellest, millest me loobume, osutab Jamie L. Mullaney loobujate kohta tehtud uurimus1. Nii mittesuitsetaja, taimetoitlane kui karsklane defineerivad oma identiteeti teatud määral abstinentsi kaudu. Tõtt-ütelda ei olegi keegi ainult tarbija, me oleme kõik ka loobujad. Tohutute valikute maailmas on paratamatu, et loobume ühest ihaldusväärsest produktist, et valida teine. Iga päev tuleb ette väikesi…
-
Peter Handke Balkanil Nato õhujõudude
poolt puruks pommitatud tehase ees. netifoto
Kuni 2004. aastani armastasid austerlased vaielda selle üle, kes on XX sajandi lõpu suurim austria kirjanik: kas Thomas Bernhard (1931 – 1989) või Peter Handke (s 1942)? Selle juba igavaks läinud pendeldamise kahe nime vahel lõpetas rootslaste saalomonlik otsus anda Nobeli kirjandusauhind hoopis kolmandale, Elfriede Jelinekile (s 1946). See oli geniaalne samm, sest hoobilt purunes binaarse…
-
Dokumentaalfilm “Sinimäed”.
Stsenaristid Kiur Aarma, Raimo Jõerand, Eerik-Niiles Kross ja Mart Laar, režissöör Raimo Jõerand, tootja Ruut, 2006.
Meie ajaloo esitamine eluloolise filmjutustusena võib loota heale vastuvõtule, seda kinnitasid juba Imbi Paju “Tõrjutud mälestused” või Marcus Kolga “Gulag 113”. Näib ka, et ühtede valelike suurnarratiivide ülevärvimise aeg teiste peegelpildiliselt lihtsakoelistega on ümber saamas. Küsitavad sangariood ei tee ajalugu mõistetavamaks, küll aga teevad piisavalt tüli nii kodus kui…
-
Ei kujutagi ette, milline peaks olema see jõu ja vägivalla määr, mis sunniks meid loobuma linnahaljastusest, kõrvale heitma kütkestava rohelise linna idee. Lihtsaim seletus sellele, mis seob meid rohelise linnaga, peitub ilmselt meie päritolus, juurtes, aastatuhandete tagant tänasesse ulatuvas metsa- ja loodusrahva mentaliteedis, mis kujundab jätkuvalt meie identiteeti ja seeläbi käitumisharjumusi. Teatud tinglikkusega võiks linlase roheluselembust seletada muidugi ka hapnikuvajadusega, mida toodab haljasmass, keskkonnateadlikkusega või rohelise…
-
Liis Valk, Arvo Soorand, Kersti Lootus, Egni Muuga.
Foto:Piia Ruber
Kaarel Tarand: Kas Eesti linnades on linnahaljastuse osa, proportsioonid täisehitatuse ja mittetäisehitatuse vahel paigas? Sageli kuuleme-loeme, et haljasalasid on liiga vähe, sellega konkureerib aga teine väide, et meil on muu maailmaga võrreldes linnad väga rohelised. Kummas suunas võiks edasiliikumine toimuda: kas rohkem haljastust või rohkem elutut keskkonda?
Liis Valk: Tallinnas on puudus väljaehitatud haljasaladest. Tallinna haljasmassiivist on 49 protsenti…
-
Millised rahvusvahelised reeglid võõrliikidega, eeskätt taimede maailmast, ümberkäimisel Eestis kehtivad?
Liina Eek: Kõige olulisem leping on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, millega Eesti ühines 1992. aastal ja mille ratifitseeris 1994. Seal on kirjas, mida iga riik peab tegema, et võidelda võõrliikide leviku vastu. Eraldi merekonventsioonid reguleerivad veevõõrliikidega ümberkäimist. IMO ehk International Maritime Organisation jälgib ballastvete konventsiooni, mis käsitleb ka taimi. Ballastvees, mida laevad meie vetesse toovad, võib leiduda ka…
-
Tallinna kesklinna plaan Tallinna Linnaarhiivi kogust.
800 aasta jooksul on Tallinnas mänginud olulist rolli haljastus. Me ei saa kunagi teada, milline oli taimestik ajal, kui 1219. aastal tulid siia teised kombed ja kultuuri toonud taanlased. Küll võime seda arvata ja kaudsete tunnuste alusel ka iseloomustada. Mullastikust tingitult, tähtis osa oli ka reljeefi iseärasustel, esines siin nii kidura taimestikuga liivikuid ja rannaääri, metsa, küllap raadatud põllumaade…
-
Kujutlege end koos lapsega õppimas: otsite forssi juhul a, mille tingimused on A ja B. Võtab aega, enne kui pihta saate: otsitakse objektile mõjuva jõu arvulist väärtust. Tõlkeõpik on jõu mõiste jaoks laenanud uue tüve “paremast” keelest. Kaua on vaieldud, kas terminiks sobib paremini jõud või tung. Üks assotsieerub hästi massiga, teine liikumisega. Kummalgi juhul on Juku emakeeles kogemusega toetatud sõna olemas. Füüsikaline jõud ei ole…
