-
Umberto Eco, Minipäevik. Tõlkinud Mailis Põld. Varrak, 2006. 184 lk.
Umberto Eco, see semiootika suursaadik ja märgiteaduse habemega maskott, on enamiku jaoks, kes teda üldse teavad, eelkõige ilukirjanik. Eesti keelde vahendatud “Minipäevik”, mis sisaldab pealkirjas lubatud pihtimuslike märkmete asemel hoopis ligi poolsada aastat tagasi itaalia ajakirjadele kirjutatud paroodiaid, ennetab oma käekirjas ning hoiakutes paljuski Eco hilisemate romaanide stiili.
“Minipäevik” ilmus Eco kodumaal esmakordselt 1963. aastal, selle tekstid on…
-
Kui Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus esitles raportite kogumikku “Estonia 1940 – 1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity”, kuulutas Sirp me lähiajaloo mütologiseerimiseks välja jutuvõistluse “Kuritöö”, et tuua teemat veel enam ilukirjanduse ja müütide maailma. Jutuvõistluse töid saab lugeda selles ja järgmiseski Sirbis. Žürii koosseisus Kaarel Tarand, Arvo Valton, Toomas Hiio, Tarmo Teder ja Jürgen Rooste langetas ilusa…
-
Võidukad punaarmeelased Narva jõe kaldal. See ja kaks järgmist fotot raamatust “Estonia 1940 – 1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity”. foto: EFA
Küpseva vilja lõhn ajas ärevile nood, kes juba rukkimaarjapäeva ootasid. Visela Kaksikjärve paisu taga aga kohises vesi.
Oli olnud kaheksa selgeilusat suvepäeva. Kas nimetada seda põuaks? Mõned muidugi juba nimetasid. . . . Metsatulekahjusid, seda silmapiiride pragisevat infernot polnud ju veel…
-
Meid oli seitsekümmend eesti naist küüditatute metsakomandos kommunistlikul Venemaal 1941. aastal. Kummalise kokkusattumuse tõttu kandis laager numbrit 1918, mis oli Eesti riigi loomise aasta. Me poleks seda teada saanud, kui poleks olnud Värdit. See oli Värdi, kes ühel päeval meile selle teate tõi – seisis saba liputades meie ees, kui me rampväsinult metsast tagasi saabusime, ning lasi suust kukkuda krabiseva pallikese, nagu öeldes: “Mängi minuga!” Seejuures,…
-
Õmblusmasin oli rauast ja raske. Tema perenaine oli ta maha jätnud. Tal polnud teda enam tarvis. Tal oli nüüd mees, kes ei tahtnud, et tema naine õmbleks. Ta tahtis, et naine oleks õnnelik. Õnnelik ja õmblemine ei sobinud kokku. Õmblesid ainult õnnetud. Nii arvas mees ja ei lubanud naisel enam õmmelda. Naine oli eestlane, mees rootslane. See oli mehe maa, kus naine elas. Ta oli siia…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/090606/2.jpg” align=baseline border=0>
-
I. M. Lewis on öelnud, et etnoloog on nagu šamaan, kes vahendab teistsugust, kauget, ligipääsmatut maailma oma ühiskonna liikmetele. Etnoloogi eesmärgiks (hinge-)rännakutel võõrasse (või oma) kultuuri on kergemini või raskemini tabatavate sfääride, sealhulgas religiooni tõlgendamine. See, mida nimetatakse religiooniks, on köitnud etnolooge distsipliini sünnist, XIX sajandist alates. Sageli on usundite uurimisega kaasnenud üleliigne eksotiseerimine, “teise” konstrueerimine. Mitte et erinevusi poleks, kuid nende erinevuste hea tõlkimine eeldab…
-
Tartu ülikooli etnoloogia õppetoolis visuaalset antropoloogiat õpetades keskendun küsimustele, kuidas uuritavat tegelikkust võimalikult täpselt fotole või videolindile jäädvustada ning mil moel seda töödelda ja edasi anda. Siinjuures pole eesmärk mitte niivõrd etnograafilise informatsiooni detailirohkus, kuivõrd teatud antropoloogilise mõistmise saavutamine. Järjest paremini mõistetakse, et antropoloogia peaks pöörama rohkem tähelepanu üksikindiviidile, tema ainulaadsele elu- ja kultuurikogemusele. Just isiklik kogemus on see, mille kaudu inimene õpib tundma ning kasutab…
-
Tänapäeval ollakse keeletehnoloogia usku. Peab kõvasti pingutama, et eesti keel keeletehnoloogias suurkeelte klubi lävel püsiks. Euroliidu ametliku keele staatus lisab siiski kindlustunnet, et ollakse äravalitute hulgas, kelle keel veel niipea üleilmastumiskatlas inglistina sulamiks ei kee.
Eesti keele kõrval elab aga oma elu teine suur maakeel – lõunaeesti keel. Suurem osa lõunaeestlastest on küll oma, lõunaeesti kirjakeele asemel sadakond või rohkemgi aastat pruukinud eesti kirjakeelt, kuid selle…
-
Tüüpilised lõunaeestlased II aastatuhande lõpus. aron stern
Lõuna- ja põhjaeestlased peavad oluliseks täiesti vastakaid põhimõtteid ja seisukohti.
Kas olete tundnud, et mõni inimene lihtsalt ei saa aru, miks te midagi teete? Kui nii tunnete, küsige üle, kust ta pärit on. Kui teie olete Põhja-Eestist ja “mõistmatu” inimene Lõuna-Eestist, siis on kõik selge – te ei peagi üksteisest aru saama. Muidugi käib see ka vastupidiselt: põhjaeestlane ei pruugi aru…
